Riigikogu võttis vastu seitse seadust ja kaks otsust:

54 poolthäälega (12 vastu) võeti vastu põhiseaduskomisjoni algatatud valimisseaduste, rahvahääletuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus (836 SE), mis täpsustab elektroonilist hääletamist puudutavaid sätteid rakendamaks elektroonilist hääletamist järgmistel valimistel. Seadus muudab ka valimiste korraldust ning valimiskomisjonide tööd. Samuti kehtestatakse jaoskonnakomisjonide poliitilise tasakaalustatuse põhimõte.

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (879 SE), mis sätestab isikut tõendavates dokumentides biomeetriliste andmete kasutuselevõtmise. Seni puudus selleks õiguslik alus. Seadus võimaldab muude isikuandmete kõrval kanda isikut tõendavasse dokumenti ka sõrmejäljekujutised või nende andmed, silmaiirisekujutised või nende andmed ja andmed juuste värvi kohta.                                  

72 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikmete Jarno Lauri ja Mark Soosaare algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (812 SE), mis sätestab, et igal kohaliku omavalitsuse volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.                                  

66 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu Riigikogu liikmete Liina Tõnissoni ja Mart Opmanni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seadus (720 SE), mis viib Eesti Panga seaduse kooskõlla nõuetega, mida Euroopa Ühenduse asutamisleping ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikiri esitavad majandus- ja rahaliidu täieõiguslikust liikmest riigi keskpangale. Seadus muudab ka sätte, mille kohaselt Eesti Panga president ei saa enam olla Eesti Panga Nõukogu liige, Eesti Panga presidendi ametiaega pikendatakse 7 aastani ning sätestatakse ühtlasi piirang, mille kohaselt ei või sama isik olla Eesti Panga presidendiks 2 ametiaega järjest.

53 poolthäälega (3 vastu. 4 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud metsaseadus (833 SE), mis näeb metsa uuendamise kohustuse tagamiseks ette tagatisraha. Tagatisraha on kohustuslik lageraie tegemisel üle-kahehektarilisel maa-alal järgmistes metsatüüpides: sinilille kuusikud, jänesekapsa kuusikud ja jänesekapsa mustika kuusikud. Metsa uuendamine näeb ette kas uute puude istutamist või puuseemnete külvamist ning selleks maapinna ettevalmistamist ja metsakultuuri hilisemat hooldamist. Nende tööde tegemiseks ette nähtud tagatisraha ei tohi seaduse kohaselt olla väiksem kui 3000 ega suurem kui 20 000 krooni ühe hektari kohta.

64 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seadus (876 SE), mis toob kaasa maavaravarude säästlikuma kasutamise ja tagab jäätmeseadusega kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete parema täitmise. Samuti suunab 15% riigieelarvesse laekunud uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasust ja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud rahast 15% sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu keskkonnakaitsesse tagasi. 2006. aastaks on riigimetsast saadud tulust riigieelarvesse kantavaks osaks prognoositud 195 miljonit krooni.

33 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seadus (877 SE). Konventsiooniga ühinemise seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigile ja Eesti territooriumil kahju kannatanud isikutele õigus saada hüvitist reostuskahjude eest, mille on põhjustanud laeval oleva või laevalt pärineva punkrikütuse lekked või heited. Konventsioon kohustab osalisriigis registreeritud kogumahutavusega rohkem kui 1000 laeva registreeritud omanikku võtma piisava kindlustuse või muu rahalise tagatise, et kehtivate määrade kohaselt katta vastutust reostuskahju eest. Punkrikütuse konventsiooniga ühinemise seadus reguleerib ka konventsioonis nõutud kindlustuse olemasolu üle teostatavat järelevalvet sadamates, tagamaks, et kõigil Eesti sadamaid külastavatel laevadel oleks asjakohane kindlustus. Järelevalvefunktsioon on veeteede ametil, kes hetkel kontrollib sadamaid külastavaid laevu pisteliselt, või eraõiguslikul juriidilisel isikul, kellele on eelnõu kohaselt võimalik delegeerida kontrolliõigus.

64 poolthäälega (2 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsus „Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine (901 OE), mis näeb ette nimetada Priit Pikamäe alates 1. septembrist 2006 Riigikohtu liikmeks.

36 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus” (887 OE), mis annab õiguse kasutada Eesti kaitseväe üksust suurusega kuni 15 kaitseväelast alates 1. juulist 2006 kuni 31. jaanuarini 2007 NATO kiirreageerimisjõudude (NATO Response Force) koosseisus.

* * *

Riigikogu ei võtnud muutmata kujul vastu Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välissuhtlemisseadust. Presidendi hinnangul on mitmed seaduse sätted vastuolus põhiseadusega. Presidendi hinnangul paneb seadus presidendile kohustuse teavitada välisministeeriumi oma välissuhtlemisalasest tegevusest, mis ei ole kooskõlas Vabariigi Presidendi pädevusega. Ka peitub seaduse vastuolu presidendi arvates selles, et presidendi välisvisiitide plaani koostab välisministeerium seda eelnevalt Vabariigi Presidendiga kooskõlastamata. Põhiseaduskomisjon leidis, et seadus on põhiseaduspärane ja soovitas selle muutmata kujul vastu võtta. Väliskomisjon aga ei toetanud seaduse vastuvõtmist muutmata kujul. Hääletustulemus muutmata kujul vastuvõtmiseks oli järgmine: 20 poolt, 52 vastu. Seadus läheb muutmisele.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise:

õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tunnistajakaitse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (599 SE);

valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (909 SE);

valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (884 SE).

Riigikogu katkestas valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu (816 SE) teise lugemise.

Riigikogu lõpetas 10 eelnõu esimese lugemise:

valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE);

valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, käibemaksuseaduse, rahvatervise seaduse, riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (918 SE);

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud halduskoostöö seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (885 SE);

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud ravimiseaduse § 42 lõike 4 muutmise seaduse eelnõu (827 SE). Isamaaliidu fraktsioon, Res Publica fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 34 poolt, 47 vastu;

valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (905 SE). Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 12 poolt, 47 vastu;

valitsuse algatatud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (906 SE);

valitsuse algatatud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni esitus- ja fonogrammilepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (907 SE);

valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (892 SE);

valitsuse algatatud korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse, ehitusseaduse, seadmete energiatõhususe seaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE);

valitsuse algatatud erastamisseaduse § 27 täiendamise seaduse eelnõu (903 SE). Isamaaliidu fraktsioon ja Res Publica fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 13 poolt, 44 vastu.

Infotunnis vastas justiitsminister Rein Lang küsimustele vabadusvõitluse, justiitsministeeriumi valitsemisala, vanglaametnike palkade ja korruptsiooni kohta. Minister Paul-Eerik Rummo vastas küsimusele Eesti Vabadussõja võidusamba kohta. Regionaalminister Jaan Õunapuu vastas küsimustele kohalike omavalitsuste tegevuse järelevalve ja Setumaa probleemide kohta.

Istung lõppes kell 20.46.

Infotunnis esitatud küsimused ja nendele antud vastused ning Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus