Riigikogu võttis 81 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse (113 SE). Seadusmuudatustega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille eesmärk on kehtestada kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas sõlmitavatele riigihankelepingutele eraldi reeglid, et avada kaitsehangete turg laiemale pakkujate ringile. Seni on see turg olnud suhteliselt suletud, kuna kaitsealane varustus kuulub peaaegu alati hankimisele erandi alusel. Direktiivi ülevõtmisel kehtestatakse hankijatele ühtsed reeglid hangeteks, mille puhul ei ole võimalik riigihangete seaduse tavakorda kohaldada. Sellest tulenevalt on direktiivis välja töötatud meetmed, mida kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete puhul saavad hankijad täiendavalt kasutada (salastatud teabe kaitse ja tarnekindluse nõuded). Neid nõudeid kohaldades on võimalik ka riigi julgeolekuga seotud riigihankeid teha avatumalt kui seni ja seega saab suurem hulk pakkujaid võimaluse neis hankemenetlustes osaleda. Käesolev seadus muudab kaitse- ja julgeoleku valdkonna riigihanked läbipaistvamaks. Üks Riigikogu liige jäi hääletamisel erapooletuks.

84 poolthäälega võeti vastu riigikaitsekomisjoni algatatud strateegilise kauba seaduse § 76 ja jälitustegevuse seaduse § 9 muutmise seadus (148 SE). Seaduse eesmärk on tagada välisministeeriumi valitsemisalas tegutseva strateegilise kauba komisjoni ettenähtud ülesannete täitmine. Jälitustegevuse seaduses nimetatud uurimisasutustele antakse õigus vajadusel (ja eriloa taotleja kirjalikul nõusolekul) koguda tema kohta andmeid jälitustegevuse seaduses ette nähtud toimingutega, et otsustada strateegilise kaubaga seonduva eriloa andmine. Seda rakendatakse juhul, kui komisjon leiab, et taotleja või avaldaja taust, tema usaldusväärsus või tema esitatud andmed äratavad põhjendatud kahtlusi ning nende kontrollimiseks on muud võimalused ammendatud. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

51 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (129 SE). Töölepingu seaduse muutmine tuleneb vajadusest üle võtta renditöö direktiiv ja vanemapuhkuse direktiiv ning viia Eesti seadustesse sisse vastavad muudatused. Seadusmuudatused lihtsustavad tähtajaliste töölepingute sõlmimist ja pikendamist renditöö korral, annavad tööandjatele võimaluse renditöösuhte korral kergemini tähtajalisi töölepinguid pikendada või neid uuesti sõlmida ning võrdsustavad mitmes kohas tööd tegeva renditöötaja kasutajaettevõtja töötajaga, kehtestades renditöötajale õiguse samadele töötervishoiu ja tööohutuse, töö- ja puhkeaja ja töötasu tingimustele. Lisaks tuleb neile tagada samad toitlustamis-, transpordi- ja lapsehoiuteenused, mis on tagatud võrreldavale kasutajaettevõtja töötajale. Seaduse vastu hääletas 26 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise seaduse eelnõu (86 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on sätestada psühhiaatriahaiglas statsionaarsel ravil viibivate patsientide õiguste piirangud. Piirangute eesmärk on luua eeldused, et statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibivad isikud ei valda aineid ja esemeid, millega nad võivad kahjustada nii enda kui ka teiste isikute tervist, turvalisust või eraelulist puutumatust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (89 SE) teine lugemine. Eelnõu olulisemad muudatused puudutavad ülikooliseadust ja rakenduskõrgkooli seadust. Lisaks muudetakse eelnõuga erakooliseadust, halduskoostöö seadust, kutseõppeasutuse seadust, õppetoetuste ja õppelaenu seadust, Tartu Ülikooli seadust ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seadust. Peamised muudatused puudutavad üliõpilaste õigusi riigieelarvest rahastatava kõrghariduse omandamisel ja kõrgharidustaseme õppe rahastamist riigieelarvest. Eelnõu eesmärk on muuta kõrgharidussüsteemi toimimine üliõpilase jaoks õiglasemaks, kasvatada kõrgharidustaseme õppe tulemuslikkust, vähendada kõrghariduse valdkondlikku killustatust ja suurendada kõrgkoolide vastutust õppe kvaliteedi tagamisel. Eelnõu kohaselt eraldatakse kõrgkoolidele edaspidi kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarvest tegevustoetust, mis ei ole enam üldjuhul seotud konkreetsete õppekohtade ja lõpetajate arvuga, ning tehakse mitmeid muid põhimõttelisi muudatusi. Samuti võivad taotleda riiklikku koolitustellimust kutseõppe läbiviimiseks ning tegevustoetust kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks erakoolid. Lisaks näeb eelnõu ette ainepunktide kumulatiivse arvestuse kõikide semestrite lõikes. Akadeemilisel puhkusel olevale üliõpilasele antakse õigus kuulata loenguid, kuid mitte sooritada eksameid ja arvestusi. Akadeemilisel puhkusel õppekava täitmise keeldu ei kohaldata keskmise, raske või sügava puudega isikule, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemale või eestkostjale ega üliõpilasele, kes on akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mille poolt hääletas 38 ja vastu 49 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud katkestamisettepanek toetust ja eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega nähakse ette riigikontrolöri, Riigikontrolli peakontrolöri, õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni kaotamine üleminekuperioodi jooksul. Õigused eripensionile säilivad neil, kellel on seaduse jõustumise ajaks täidetud selle saamiseks vajalik staažinõue, ning pensioniõigust andvatel ametikohtadel töötavatel isikutel, kellel on selleks ajaks täidetud vähemalt 50% selle pensioni saamiseks vajalikust staažinõudest. Eelnõuga nähakse ette ka nimetatud eripensionide indekseerimine pensioniindeksiga senise ametipalgast ümberarvutamise asemel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (154 SE) esimene lugemine. Nimetatud leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse. Leping piirab lepinguosalise riigi maksustamisõigust, mis tähendab, et üks lepinguosaline riik loobub osast maksutulust teise lepinguosalise riigi kasuks ja vastupidi. Lepingusätted loovad maksumaksjatele soodsamad tingimused, kuna uusi maksustamisõigusi leping ei anna. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (157 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatustega täpsustatakse kasutatavaid mõisteid, laiendatakse kohustatud subjektide ringi ja selgitatakse nende kohustusi hoolsusmeetmete kohaldamisel ning teatamiskohustuse täitmisel. Samuti täiendatakse rahapesu andmebüroo sõltumatust ja pädevust reguleerivaid sätteid. Muudatuste kohaselt kohaldatakse seadust edaspidi ka ettevõtjaile, kes tegelevad väärismetallide, kasutamiskõlbmatuks muutunud väärismetalltoodete ja vääriskivide kokkuostu ja hulgimüügiga. Algataja kinnitusel on rahapesu andmebüroo alates 2010. aasta teisest poolest täheldanud, et Eestis on hakatud käitlema, s.h. kauplema suurtes kogustes tundmatu päritoluga kasutatud väärismetalltoodetega (sh. purustatud kuldesemete) ja kullagraanulitega, millest osa on saadud järelevalveasutuste kahtlustuste kohaselt kuriteo tulemusena või kokku ostetud ebaseaduslike kokkuostupunktide vahendusel. Lisaks kasutatakse kullamüügi skeemides nn. variettevõtteid, kelle kaudu taotletakse riigilt tagasi käibemaksu, mida üldjuhul pole keegi kunagi tasunud. Nii on möödunud aastal ainult teadaolevate kullamüügi tehingute tõttu jäänud riigil saamata vähemalt 10 miljonit krooni käibemaksu. Seaduse kohustatud subjektide hulka arvatakse ka mittetulundusühingud ja sihtasutused, millele kehtib seadus tehingute puhul, kus tasutakse üle 15 000 euro sularahas. Sellega seoses on mittetulundusühingud ja sihtasutused edaspidi kohustatud kohaldama hoolsusmeetmeid sellise tehingu vastaspoole isiku kindlakstegemiseks ja vastavate andmete säilitamiseks. Samuti tuleb teatada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral sellest rahapesu andmebüroole. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tekstis parandatakse kroonides nomineeritud rahasummad eurodeks ning täpsustatakse haldusmenetluse vaidealluvuse küsimusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus