Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:
 
82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seadus (678 SE), mis loob riigi infosüsteemi kuuluva spordi andmekogu. Selle eesmärk on pidada arvestust Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite üle tõhustamaks sporditegevuse korraldust, juhtimist ja osalemist sporditegevuses. Riikliku toetuse saamiseks peab spordiorganisatsioonil olema arengukava, spordiorganisatsioon peab olema kantud spordi andmekogusse. Samuti peab spordiorganisatsioon õigeaegselt ajakohastama oma spordi andmekogusse kantud andmed.  Spordiregistri tegutsemine riigi andmekoguna võimaldab siduda seda x-tee kaudu teiste riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudega.
                       
72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seadus (747 SE). Lepingu lõpetamine on põhjendatud, sest Eesti ja Itaalia on ühinenud ELiga. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide omavahelised lepingud ei ole enam vajalikud.
 
Riigikogu lõpetas kuue eelnõu teise lugemise:
                         
Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõule (412 SE) laekus teise lugemise jätkamiseks 303 muudatusettepanekut. Muuhulgas kaotati eelnõust sätted, mille eesmärk oli põhikool ja gümnaasium lahutamine. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade koostamisel ning eelnõu menetlemisel peeti oluliseks, et riiklike õppekavade aluspõhimõtted peaksid kajastuma seaduses, et anda neile ühiskonnas küllaldane kaal ning tagada õppekava arenduse järjepidevus. Üldhariduskooli alusväärtustena rõhutatakse õpilaste mitmekülgse arengu toetamist, põhiseaduslike väärtuste ning üldinimlike eetiliste põhimõtete edendamist, tuginemist Eesti kultuuritraditsioonidele ning Euroopa ühisväärtustele. Rõhutamaks põhikooli ja gümnaasiumi kui kahte selgelt eristuvat haridustaset, millel on omad eesmärgid, on eelnõus põhikool ja gümnaasium käsitletud eraldi paragrahvidena – § 4 ja § 5. Põhikoolis on rõhuasetus eelkõige õpilase mitmekülgsel arengul ja selleks sobiva keskkonna kujundamisel, gümnaasiumis aga eelkõige edasise sobivad haridustee leidmisel ning valmisolekul eri rollide täitmiseks, mis elus ette tulevad.
                         
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (180 SE) eesmärk on tagada füüsilisest isikust ettevõtja võrdne kohtlemine väärtpaberitehingutest saadud kasumi maksustamisel. Eelnõus on pakutud välja investeerimiskonto kasutamisel põhinev süsteem, mis võimaldab teatud enamlevinud liiki investeeringutest saadud tulusid ilma maksukohustuseta edasi paigutada. Tulumaksukohustust on võimalik edasi lükata, kui isik määratleb pangakonto enda investeerimiskontona, kannab sellele raha ja seejärel soetab selle raha eest väärtpabereid või muid finantsinstrumente. Nende väärtpaberite võõrandamisest saadud raha tuleb taas kanda investeerimiskontole, siis ei teki sellest võõrandamistehingust kohest maksukohustust. Saadud raha on täies ulatuses võimalik edasi investeerida järgmistesse väärtpaberitesse. Tulumaksukohustus tekib siis, kui kontolt võetakse välja rohkem raha kui sinna sisse on pandud.
                         
Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (240 SE) kaotab piirangud, mis takistavad hoiu-laenuühistute arenemist ja korrigeerib ka hoiu-laenuühistutele esitatavaid usaldusväärsuse nõudeid. Eelnõu lubab moodustada hoiu-laenuühistuid põhimõttel, mille kohaselt on ühistu tegevuspiirkonnaks mitme omavahel piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium senise ühe haldusterritooriumi asemel. Eelnõu lubab moodustada ühistuid töö-, teenistus- või kutsealasel põhimõttel ning ühiste majanduslike huvide põhimõttel.
                       
Valitsuse algatatud kaugkütteseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE) täpsustab ja ajakohastab regulatsiooni soojusvarustuse katkestamise õiguse normi osas. Eelnõu kohaselt ei saa soojusettevõtja õigust soojusvarustuse katkestamiseks kasutada talveperioodil enne, kui võlakohustuse täitmise teatise saamisest on möödunud 90 päeva ja selle aja jooksul ei ole võlgnevust kui soojusvarustuse võimaliku katkestamise aluseks olevat asjaolu likvideeritud. Täpsustati toimetulekutoetuse määramise ja eluasemekulude katmise aluseid. Muudatuse kohaselt saab valla- või linnavalitsus kanda seadusega sätestatud ulatuses ja struktuuris arvestatud eluasemekulude katmiseks eraldatud vahendid otse kommunaalteenuseid osutava või osutanud isiku kontole.
 
Valitsuse algatatud karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse ning kriminaalhooldusseaduse ning vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE) loob võimaluse üldkasuliku töö kohaldamiseks ka väärtegude puhul ning laiendab elektroonilise valve kohaldamise aluseid.
           
Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (745 SE) on tingitud Euroopa Liidu vastavast direktiivist, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad, mille harmoneerimiseks tuleb kõigepealt kehtestada alused seaduses. Eelnõu kehtestab koolituse läbimise nõude broilerite pidamisega vahetult kokku puutuvatele isikutele. Samuti kehtestatakse nõue, et loomkatse läbiviija peab olema läbinud katseloomade kasutamise asjakohase koolituse või peab kaasama loomkatse läbiviimisse asjakohase koolituse läbinud muu isiku.
 
Riigikogu katkestas valitsuse algatatud liiklusseaduse eelnõu (475 SE) teise lugemise. Eelnõule laekus tänase teise lugemise jätkamiseks 81 muudatusettepanekut, mis puudutasid põllumajanduslike masinatega seotud regulatsioone ja nende masinate juhtimisõigust, samuti kergliiklusega seotud temaatikat.
 
Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:
 
Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse muutmise seaduse eelnõu (748 SE) on tingitud liikmesriigile pandud kohustusest üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist seoses teatavate tähtaegade pikendamisega. Direktiivi eesmärgiks on säilitada Euroopas biotsiidide turg, pikendades selleks biotsiididirektiivis ettenähtud üleminekuperioodi 4 aasta võrra, et oleks võimalik täita toimeainete läbivaatamisprogramm. Eelnõuga täpsustatakse ka kehtiva seaduse reguleerimisala, et see oleks kõigile rakendajatele üheselt arusaadav ning täiendatakse riikliku järelevalvet teostavate asutuste järelevalvepädevust.
                       
Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (760 SE), mille eesmärk on aidata kaasa töötute tööjõuturule tagasitoomisele ja luua paremad eeldused täiendavate osalise tööajaga töökohtade tekkeks.
 
Infotunnis vastas peaministri ülesannetes olev haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Mai Treiali esitatud küsimusele riigigümnaasiumide ja Liisa-Ly Pakosta esitatud küsimusele haridussüsteemi õppevormide paljususe kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Aleksei Lotmani esitatud küsimusele    kaitsealade maareformi ja Maret Merisaare esitatud küsimusele Euroopa Liidu merestrateegia kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Raivo Järvi esitatud küsimusele Türgi laevadele tehtud Iisraeli rünnaku kohta.
 
Istung lõppes kell 19.05.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
 
 
Tagasiside