Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kiitis teisipäevasel istungil 87 poolthäälega (1 erapooletu) heaks korrakaitseseaduse muutmise seaduse, mis lihtsustab puhumisreididel sõidukijuhtidele nende õiguste tutvustamist ja tagab seeläbi liikluse parema sujuvuse.

Õiguskomisjoni algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse (267 SE) eesmärk on luua “kõik puhuvad” operatsioonidel senisest vähemkoormavam selgitamiskohustus, millega takistatakse senisest vähem inimeste liikumisvabadust, vähendatakse korrakaitseametnike koormust ning tagatakse teeliikluse parem sujuvus.

Seaduse kohaselt tuli korrakaitseorganil sõidukijuhi alkoholijoobe tuvastamiseks korraldatud „kõik puhuvad“ operatsiooni läbiviimisel alati ja täies mahus igale kinnipeetud sõidukijuhile tema õigusi tutvustada, isegi kui joobekahtlus puudus. Korrakaitseseaduse § 38 täiendati nii, et sõidukijuhile selgitatakse tema õigusi, kui ta selleks soovi avaldab.

Seadust ajendas muutma õiguskantsler Ülle Madise, kes oma märgukirjas pööras tähelepanu, et puhumisreidil igale inimesele eraldi tema õiguste tutvustamine võib tekitada viivitusi ja kahjustada korrakaitseoperatsiooni efektiivsust.

Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (294 SE) näeb ette presidendi valimise muutmist valimiskogus. Eelnõu kohaselt ei võetaks valimiskogus presidendi valimiseks toimuval hääletusel enam valijate arvu kindlaks tegemisel arvesse rikutud või märgistamata hääletamissedelid.

Kehtiva seaduse kohaselt saab president valimiskogus valituks, kui tema poolt hääletab üle poole valijatest ning valijate arvu kindlaks tegemisel arvestatakse kõiki valimiskasti lastud hääletussedeleid.

Eelnõu esitaja Jüri Adamsi hinnangul on vaja Vabariigi Presidendi valimise seadus viia vastavusse põhiseaduse mõttega ning lõpetada olukord, kus seadusega tõlgendatakse põhiseaduse teksti lubamatult laialt.

Põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti sõnul tegi põhiseaduskomisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuna eelnõu on vastuolus põhiseadusega.

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Martin Helme sõnul ei toeta EKRE fraktsioon eelnõu, kuna see lahendab ühte konkreetset probleemi väga kitsalt ja vales suunas.

Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Igor Gräzini sõnul põhiseaduse tekstiga ei mängita.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Andres Herkeli arvates tuleks eelnõu menetlusse jätta ja seda edasi arutada.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Peeter Ernitsa hinnangul peaks presidendi valimised lõppema valimiskogus.

Hääletustulemus: 26 poolt, 32 vastu ja 2 erapooletut Riigikogu liiget. Seega eelnõu jääb menetlusse.

Sotsiaalkomisjoni algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõus (292 SE) sätestatakse töötaja ja ametniku õigused kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral, kui tööandja ei ole töötuskindlustuse seaduses sätestatud aja jooksul esitanud avaldust Eesti Töötukassale.

Juhul kui tööandja ei ole esitanud kindlustushüvitise taotlust töötukassale viie päeva jooksul alates töö- või teenistussuhte lõppemisest, antakse töötajatele ja ametnikele õigus see avaldus ise esitada, et töötuskindlustushüvitist saada.

Kehtiva seaduse kohaselt saab avalduse kindlustushüvitise saamiseks esitada ainult tööandja.

Eelnõu sätestab töötaja ja ametniku kindlustushüvitise taotlemise tingimused ja korra koondamisel ning avalduses märgitavate vajalike andmete loetelu. Samuti muudetakse töötaja ja ametniku avalduse läbivaatamise tähtaega.

Eelnõu algatamist ajendas õiguskantsler Ülle Madise, kes palus oma kirjas lahendada olukord, kus kehtiv töötuskindlustuse seadus seab töötajale põhjendamatuid takistusi kindlustushüvitise saamiseks koondamise korral.

Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Helmen Küti, Jüri Jaansoni ja Andres Metsoja algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE) sisuks on laiendada üldarstiabi osutavate perearstide õigusi, lubades neil vastava kvalifikatsiooni olemasolu korral tegeleda eriarstiabi esmase diagnostikaga ja kasutada kiirgusseadmeid.

Eelnõu eesmärk on muuta üldarstiabi efektiivsemaks ja tulemuslikumaks, vähendades nii eriarstiabi osutavate arstide koormust ning muuta lühemaks eriarstide vastuvõttu ootavate inimeste järjekordi.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside