Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis täna vastu otsuse „Transpordi arengukava 2014–2020“ muutmiseks.

Riigikogus varem kinnitatud arengukava kohaselt oli riigil 100-protsendiline osalus ASis Tallinna Sadam. Selleks, et oleks võimalik viia ASi Tallinna Sadam vähemusosalusebörsile, sõnastatakse arengukavas, et riik säilitab ASis Tallinna Sadam enamusosaluse. Seega jääb riigi omandisse vähemalt 2/3 ASi Tallinna Sadam aktsiatest.

Otsusega luuakse võimalused ASi Tallinna Sadama aktsiate avalikuks noteerimiseks. ASi Tallinna Sadam kuni 1/3 aktsiate avalik noteerimine on kokkulepitud valitsuse koalitsioonilepingus. Täpsem aktsiate noteerimise protsent võib jääda vahemikku 28–33 protsenti. See selgub siis, kui emissiooni struktuur on välja töötatud. Ettevõtte eesmärk on noteerida aktsiad Nasdaq Tallinn börsil hiljemalt 2018. aasta I poolaasta lõpuks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Sven Sester Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Toomas Kivimägi Reformierakonna fraktsioonist, kes toetasid arengukava muutmist.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „“Transpordi arengukava 2014–2020“ muutmine“ (573 OE) poolt hääletas 58 Riigikogu saadikut ja vastu oli 4 saadikut.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse, maksukorralduse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (571 SE) loob eeldused valitsuse määruse „Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures, loetelu moodustamise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ kehtestamiseks ja rakendamiseks ettevõtteid võimalikult vähe koormaval moel.

Kaitseministeerium on välja töötanud eelnõude paketi, mis kirjeldab elutähtsat teenust osutavas ettevõttes riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramist ja sätestab nende üle arvestuse pidamise korra.

Riigikaitseseadus näeb ette, et riigil on võimalik kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal rakendada riigikaitselist töökohustust töökohtadel, mis on reeglina seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse tagamisega. Riigikaitselise töökohaga kaasneb töökohustus tööandja ees ja see inimene on vabastatud mobilisatsioonist.

Kehtiva korra järgi rakendatakse riigikaitselist töökohustust üksnes avalikus sektoris ning puudub rakendusakt, mis võimaldaks (hädaolukorra seaduse alusel) elutähtsa teenuse osutajateks määratud ettevõttes riigikaitselise töökohustusega ametikohti määrata.

Ettevalmistatud eelnõude kohaselt kooskõlastab elutähtsat teenust korraldav asutus kaitseministeeriumiga elutähtsat teenust osutava ettevõtte riigikaitseliste töökohtade arvu ning kannab ettevõte vastava personali kohta märke töötamise registrisse. Samuti peetakse vastavate tööandjate üle arvestust tsiviiltoetuse registris.

Riigikogus läbis esimese lugemise kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (563 SE).

Kokkuleppe alusel saab Luksemburgi riiklikku andmekeskusesse majutada Eesti riigi järjepidevuse tagamiseks olulised andmed ja kriitilised andmekogud, mis suurendab Eesti digitaalse ühiskonna turvalisust ja andmete majutamise kvaliteeti.

Seletuskirjas märgitakse, et andmete ja infosüsteemide majutamisel on valitud partneriks Luksemburg, kus on olemas riigile kuuluvad kõrgturvalised andmekeskused, mis on sertifitseeritud Tier 4 tasemel. Selliseid Eestis ei leidu. Samuti on Luksemburg valmis tagama Eesti andmete ja infosüsteemide puutumatust. Lisaks on Luksemburg digitaalselt arenenud infoühiskond, kellega on tulemuslik teha digitaalsete teenuste vallas koostööd ning samuti on Luksemburgil olemas väga head andmesideühendused.

„Andmesaatkond“ on riigipilve lahendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid hoiustada ning vajaduse korral käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. See võimaldab jätkata Eesti riigi toimimist ka tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate andmekeskuste töö on peatunud või häiritud.

Kontseptsioon tervikuna on uudne ning selliseid riiklikke andmete majutamise süsteeme pole teadaolevalt veel kasutusele võetud. Tegemist pole diplomaatilise esindusega, millele kohaldatakse samasuguseid eesõigusi ja puutumatust nagu saatkondadele. Sellest tulenevalt on vaja sõlmida kokkulepe, mille eesmärgiks oleks kaitsta Eesti riigi kriitiliste andmete ja infosüsteemide puutumatust. Riikidevaheline kokkulepe määrab kindlaks riikide kohustused ja õigused, mis on vajalikud Eesti riigi andmete ja infosüsteemide kaitsmiseks.

Tegemist on uudse lahendusega rahvusvahelises suhtluses ning selle kokkuleppe sõlmimisega luuakse pretsedent ka rahvusvahelises õiguses.

Nimetatud kokkuleppele kirjutasid peaminister Jüri Ratas ja Luksemburgi peaminister Xavier Bettel alla 20. juunil 2017 Luxembourgis. Dokument vajab ratifitseerimist Riigikogus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Rõivas Reformierakonna fraktsioonist, Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist ja Tanel Talve Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (581 SE) soodustab ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist, parandab kehtiva korra õigusselgust ning vähendab tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel.

Seletuskirjas märgitakse, et praegu peab tööandja saatma tervise kontrolli iga töötaja esimesel tööle asumise kuul. Praktikas on selgunud, et tööandjad ei võta tervisekontrolli saatmisel aluseks töökeskkonna riskianalüüsi ja ohutegurite mõju töötajale. Seetõttu läbivad töötajad tervisekontrolli ühetaoliselt, hoolimata neile reaalselt mõjuvate riskide suurusest.

Nüüd on plaanis siduda töötaja tervisekontrolli vajadus senisest selgemalt töökeskkonna riskidega. Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul.

Tööandjal on edaspidi senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks.

Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele.

Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse aastaaruanne. Lisaks ei pea tööandja tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Edaspidi ei uuri tööinspektsioon tööõnnetusi kriminaalmenetluse läbiviimise ajal, et vältida tööõnnetuste uurimisel paralleelset menetlust.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (562 SE) kehtestatakse kriminaalseadustikus regulatsioon olukordadeks, kus kannatanud kohalik omavalitsus pole esitanud kahju korvamiseks avalik-õiguslikku nõudeavaldust. Taolisel juhul võib selle esitada riigi nimel prokuratuur. See tagaks kohaliku omavalitsuse ametiisiku tahtliku süüteoga tekitatud varalise kahju sissenõudmise.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Jätkus Riigikogu liikmete Jüri Adamsi, Andres Herkeli, Artur Talviku, Krista Aru ja Monika Haukanõmme algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (555 SE) esimene lugemine.

Eelnõuga sooviti muuta Riigikogu valimisringkondade moodustamise üldprintsiipi, mille järgi mandaate ringkondades ei jagata mitte vähem kui 8 ja mitte rohkem kui 13. Algatajad soovisid, et valimisringkonnad võiks moodustada Riigikantselei, kuulates ära Vabariigi Valimiskomisjoni arvamuse, mitte hiljem kui nädal pärast valimiste väljakuulutamist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist ja Helmut Hallemaa Keskerakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 63 Riigikogu saadikut ja vastu oli 9 saadikut. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201802201000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside