Riigikogu muutis prokuratuuriseadust

Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse (814 SE). Seaduse üks eesmärke on rõhutada prokuröride sõltumatust. Prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb lähtudes seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest. Ühe olulise muudatusena sätestatakse riigi peaprokuröri kohustus esitada kord aastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaade seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta. Täiendavalt võib peaprokurör esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettekandeid ka prokuratuuri tegevuse käigus ilmnenud oluliste, ulatusliku mõjuga või kiiret lahendamist vajavate probleemide kohta. Lisaks käsitleb seadus prokuröride distsiplinaarvastutust ning nende karistamist ja vabastamist distsiplinaarsüüteo tõttu. Muudatustega nähakse ette võimalus palgamäära diferentseerimiseks seoses teatud piirkonnas (näiteks Ida-Virumaal) töötamisega, ning täiendatakse prokuröri valveaja regulatsiooni ja tasustamise tingimusi. Seaduse kohaselt makstakse valveaja eest, mil prokurör peab olema ööpäevaringselt kättesaadav ja minema vajadusel sündmuskohale, lisatasu kuni kümme protsenti prokuröri ametipalgast.

 

75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (876 SE), mille eesmärk on lahendada rahvastikuregistri seaduse rakendamisel tõstatunud probleemid, tõhustada ja lihtsustada rahvastikuregistri objektile elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmist, tagada rahvastikuregistri andmete kasutamine avaliku ülesande täitmisel ning vältida rahvastikuregistrisse kogutavate andmete dubleerivat kogumist teistesse andmekogudesse. Seadus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.

 

Lõpphääletusel jäi vastu võtmata valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seadus (564 SE). Seaduse poolt hääletas 26 ja vastu 39 Riigikogu liiget, seega ei saanud nimetatud seadus Riigikogu toetust ja langes menetlusest välja.

 

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seadus (799 SE), mis raamseadusena sätestab keskkonnaõiguse põhimõisted, keskkonnakaitse põhimõtted, igaühekohustused, käitaja kohustused, keskkonnaalased õigused ja uue integreeritud keskkonnaloa menetluse. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eesmärk on tagada keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit; säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; keskkonna hea seisund ning keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. Käesolev seadus jõustub koos keskkonnaseadustiku eriosa seaduse jõustumisega.

 

66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Tartu Ülikooli seaduse ja ülikooliseaduse muutmise seadus (858 SE). Seadusmuudatustega kehtestatakse Tartu Ülikooli uus juhtimismudel: ülikooli juhivad viieliikmeline nõukogu, senat ja rektor. Neist esimene vastutab ülikooli majandus- ja teine akadeemilise tegevuse eest. Senati koosseisu kuuluvad rektor (kes on ka senati esimees) ning kuni kakskümmend üks liiget, kelle valib ülikooli liikmeskond ning kellest vähemalt 1/5 moodustavad üliõpilased. Ülikooli rektori valivad nõukogu ja senati liikmed ning teised põhikirjas nimetatud isikud ülikooli põhikirjas sätestatud korras. Rektor juhib ülikooli igapäevast tegevust, vastutab rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning teostab oma pädevuse piires ning lähtudes nõukogu ja senati otsustest kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu. Käesoleva seaduse § 1 punktid 2,3,6,8 ja 9 ning § 2 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.

 

67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli ratifitseerimise seadus (908 SE). Lisaprotokoll näeb allakirjutanud riikidele ette kohustused tagada kõigile üksikisikutele õigus osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses, mis hõlmab vähemalt kodanike õigust osaleda valijate või kandidaatidena nende elukohaks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse esinduskogu liikmete valimistel. Lisaprotokolli ratifitseerimine ei mõjuta Eesti õigust sisuliselt, sest sellest tulenevad nõuded on juba täidetud. Ratifitseerimine tulenes eeskätt soovist tunnustada isikute õigust osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses kui rahvusvahelisest õigusest tulenevat õigust.

 

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingute ratifitseerimise seadus (913 SE). Seadus puudutab Eesti Vabariigi valitsuse poolt sõlmitud lepinguid Maroko Kuningriigi valitsuse, Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse, Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsuse ning Moldova Vabariigi valitsusega ja nende eesmärgiks on tugevdada nimetatud riikidega majanduskoostööd ning soodustada lepingupoolte äritegevust ja majanduse kasvu. Lepingud aitavad luua soodsa investeerimiskliima ning tagada investorite võrdset kohtlemist. Eesmärgi saavutamiseks määrab leping investeerimisega seotud tegevuste tingimused (maksete vaba ülekandmine, investeeringute võrdne kohtlemine, õiguste üleminek garantiilepingu korral), loob vaidluste lahendamise korra ning reguleerib investeeringute sundvõõrandamist ja sellega kaasneva hüvitise maksmist.

 

60 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud sõjalisel ja muul vaenulikul eesmärgil keskkonna mõjutamise keelustamise konventsiooniga ühinemise seadus (903 SE). Konventsiooni eesmärk on kohustada osalisriike mitte mõjutama keskkonda sõjalisel või muul vaenulikul eesmärgil, kui hävitus-, kahjustus- või vigastusvahend põhjustab teisele osalisriigile ulatuslikke, pikaajalisi või raskeid tagajärgi. Konventsiooniga soovitakse takistada keskkonna kasutamist sõjavahendina, keelustades looduskeskkonna tahtliku mõjutamise viisil, mis võiks põhjustada selliseid nähtusi nagu maavärinad, tsunamid, piirkonna ökoloogilise tasakaalu rikutus, ilmamuutused (pilved, sademed, tsüklonid ja tornaadod), kliimamuutused, ookeani hoovuste muutused, muutused osoonikihis ja ionosfääris.

 

Riigikogu lõpetas 20 eelnõu teise lugemise.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu (803 SE) teine lugemine. Eelnõuga luuakse majandushaldusõigusele üldosa, kus sätestatakse majandustegevuse vabaduse kasutamise üldised tingimused ja kord. Eelnõu koostati eesmärgiga vähendada majandushaldusõigust sisaldavate regulatsioonide arvu, ulatust ja keerukust, st vähendada bürokraatiat ning kaotada majandustegevuse valdkonnas põhjendamatud piirangud põhiõiguste teostamisele. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (286 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda, samuti sätestada jälitustoimingute tegemise alused ja kord, mille olemasolul on lubatud teha isiku põhiõigusi riivavaid jälitustoiminguid ja tõhustada nende üle teostatavat järelevalvet. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada: ettepaneku poolt hääletas 11 ja vastu 35 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud katkestamisettepanek toetust ja eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud jäätmeseaduse, liiklusseaduse, meresõiduohutuse seaduse, raskeveokimaksu seaduse, riigilõivuseaduse ja teeseaduse muutmise seaduse eelnõu tulenevalt Maanteeameti ja tema kohalike asutuste ümberkorraldamisest (892 SE) teine lugemine. Nimetatud seadustesse viiakse muudatused seoses Maanteeameti ja Maanteeameti kohalike asutuste ühendamisega 1. jaanuarist 2011. Kuivõrd eelnõu sisuks on ainult seaduses asutuse nimetuste muutmine, siis omab seadus mõju peamiselt õigusselgusele kajastudes ka ministri asjaomastes õigusaktides. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                       

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE) teine lugemine. Eelnõuga võetakse siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta. Direktiiviga luuakse Euroopa Liidu sinise kaardi süsteem, mis võimaldab töötada kõrget kvalifikatsiooni nõudval töökohal ning liikuda samal eesmärgil teise liikmesriiki. Lisaks luuakse direktiiviga kõrge kutsekvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike perekonnaliikmetele soodsamad tingimused perekonna taasühinemiseks. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                       

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (901 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on kehtestada ühtne menetlus viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisel. Viisaeeskirjast tulenevalt peavad liikmesriigid tagama välismaalasele viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise võimaluse. Eelnõu viib riigisisese õiguse kooskõlla pikaajalise viisa määrusega selles osas, mis puudutab pikaajalise viisa kehtivusaega ning pikaajalise viisaga kaasnevat liikumisvabadust. Lennundusseaduse muudatused puudutavad õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmist ning taustakontrolli. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                       

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud elatisabi seaduse, riigi õigusabi seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (917 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia Eesti riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu määrusega kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Määruse eesmärk on kindlaks määrata ülalpidamiskohustusele kohaldatav õigus juhul, kui vaidlus on seotud mitme riigiga ja seetõttu tõusetub küsimus, millise riigi õiguse alusel vaidlus lahendada. Samuti määratakse kindlaks, millise riigi kohtusse tuleb sellisel juhul hagi esitada ja kuidas on võimalik ühes liikmesriigis langetatud otsust teistes liikmesriikides täita. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                       

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (806 SE) teine lugemine. Eelnõuga soovitakse eelkõige reguleerida kultuuriväärtuslike esemete hobikorras otsijate tegevust ja otsinguvahendite kasutamist. Samuti pakutakse lahendused, et motiveerida kultuuriväärtusega eseme leidjaid teavitama sellest riiki vältimaks leidude sattumist erakollektsioonidesse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.  

           

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusregistri seaduse eelnõu (762 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus karistusregistri ületoomiseks siseministeeriumi valitsemisalast justiitsministeeriumi valitsemisalasse ja näha ette karistusregistri andmete avalikkus. Karistusregister on riigi infosüsteemi kuluv andmekogu, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuste kohta. Eelnõu kohaselt on õigus saada registrist aktuaalseid andmeid igaühel, kui seadus ei sätesta teisiti, ning registri arhiivist Vabariigi Valitsusel, siseministeeriumil, politseiasutustel, prokuratuuril, vanglateenistusel, tööandjatel ja teistel õigustatud isikutel ja asutustel. Registrisse kantakse isiku karistusandmed juhul kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas; kohtuvälise menetleja ja kohtu jõustunud otsus karistuse määramise või mõistmise kohta väärteoasjas, välja arvatud kohtuvälise menetleja otsus hoiatusmenetluses; kohtumäärus isikule psühhiaatrilise sundravi kohaldamise kohta; kohtumäärus nooremale kui kaheksateistaastasele isikule mõjutusvahendi kohaldamise kohta ja muudel juhtudel. Õiguskomisjonis heaks kiidetud muudatuse kohaselt avalikustatakse karistusregistrisse kantud isikud alates karistusmäärast kuni 50 trahviühikut (200 eurot). Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE) teine lugemine. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu vastavad direktiivid, mis käsitlevad mereala hea keskkonnaseisundi säilitamist, laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest. Ehitusseaduse muudatus puudutab  avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste rajamiseks vajalike vee erikasutuslubade taotluste menetlemist ja vee erikasutuslubade andmist, mis hakkab kuuluma Keskkonnaameti pädevusse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (907 SE) teine lugemine. Eelnõu peamisteks eesmärkideks on: reguleerida pankade, kindlustusandjate ning pensionifondide ja muude avalike fondide fondivalitsejate ning ka väärtpaberibörsil noteeritud ettevõtjate juhtide ja juhtivtöötajate tasustamise, sh tulemustasude maksmise, põhimõtteid ning järelevalve teostamist nende põhimõtete rakendamise üle; sätestada nõuded teatud hoiuse- ja kindlustustoodete pakkumisele, mis sisaldavad endas investeerimisriski (investeerimishoius ja investeerimisriskiga elukindlustus); täiendada turukuritarvituse regulatsiooni, eelkõige täpsustada väärtpaberituru manipulatsiooni sisu; teha muid tehnilisemaid seadusemuudatusi, mis muudavad finantssektori õigusaktide teatuid sätteid selgemaks ja püüavad lahendada seadusesätete mitmetitõlgendatavusi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                       

Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keeleseaduse eelnõu (808 SE) teine lugemine. Uue keeleseadusega kehtestatakse muuhulgas eestikeelsuse nõue välireklaamile, kaasa arvatud poliitilisele välireklaamile. Eelnõu kohaselt peavad avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, olema eestikeelsed. Ajakirjandusliku keelekasutuse osas peab meediaettevõtja järgima oma väljaannetes, veebilehel ning tele- ja raadiosaadetes keelekasutuse head tava. Seaduses määratletakse ka viipekeele ja viibeldud eesti keele suhe eesti keelde. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                         

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (912 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta saastetasude, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksmise korraldust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                         

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (922 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on viia loomatauditõrje seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses sätestatud nõuetega, mis puudutavad muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete sanitaareeskirju. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (921 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on luua põllumajandusministeeriumile ja sihtasutusele võimalus anda abikavavälist üksikabi riigiabi ja vähese tähtsusega abina. Kehtiva seaduse kohaselt saab abikavavälist üksikabi anda põllumajandusministeerium üksnes riigiabina ning sihtasutus üksikabi anda ei saa. Samuti soovitakse laiendada praktikatoetuse taotlejate ringi ning täpsustada sätteid, mis reguleerivad põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäärade järgimist ja andmete registrisse kandmist. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                       

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (924 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on luua võimalused Euroopa Kalandusfondi toetusteks eraldatud vahendite paremaks ja eesmärgipärasemaks kasutamiseks ning projektide paindlikumaks finantseerimiseks ning samas vähendada kalandusturu toetuste menetlemisega kaasnevat halduskoormust, tagada kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine Euroopa Liidus kehtivate reeglite kohaselt ning samuti parem arusaamine seaduse nõuetest. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                         

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (915 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega seatakse õiguskantslerile täiendavalt laste ombudsmani ülesanded vastavalt lapse õiguste konventsiooni artiklile 4 ehk õiguskantslerile antakse selge volitus lapse õigustega tegelemiseks. Algataja hinnangul osutab selliste volituste andmine üheselt, et laps ja tema õigused on riigis väärtustatud ja et riik võtab lapse õiguste kaitset tõsiselt. Õiguskantsleri pädevuse sisustamisel laste ombudsmani ülesannete täitmisel võetakse eelnõu kohaselt aluseks ÜRO lapse õiguste konventsioon ja ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldkommentaar nr 2 lapse õiguste konventsiooni artikli 4 kohta. Nimetatud dokumendi kohaselt on õiguskantsler pädev uurima laste õiguste rikkumise juhtumeid ja tegema sellekohaseid järelepärimisi; ette valmistama ja avaldama arvamusi, soovitusi ja aruandeid igas laste õiguste edendamise ja kaitsega seotud küsimuses; edendama riigi seadusandluse, regulatsioonide ja praktika harmoniseerimist lapse õiguste konventsiooniga, ning täitma mitmeid muid laste õigustega seotud funktsioone. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                       

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (763 SE) teine lugemine. Eelnõuga asendatakse senine kohtu poolt trahvi määramise võimalus kohtutäituri poolt määratava sunniraha regulatsiooniga. Konto või nõude arestimise korral jääb võlgniku olemasolev ja tulevikus avatav pangakonto või nõue arestituks kuni nõude rahuldamiseni. Lapse elatise nõude täitmisel avardatakse võimalusi teha kinnipidamisi võlgniku sissetulekust. Täpsustatakse kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse täitmise aegumissätteid. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                       

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (862 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärgiks on viia karistusõigusesse sisse Euroopa Liidu õigusest tulenevad keskkonnakuritegusid puudutavad sätted. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                       

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (882 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on üle võtta Eesti õigusesse Euroopa Liidu vastava direktiivi rakendamiseks vajalikud õigusnormid. Direktiivi eesmärk on üleeuroopalise teedevõrgu teede infrastruktuuri ohutuse parandamine kehtestades menetlused liiklusohutusele avalduva mõju hindamiseks, liiklusohutuse auditi läbiviimiseks, teedevõrgu liiklusohutuse korraldamiseks ja ohutuse kontrollimiseks liikmesriikide poolt. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                       

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada kütuseturgu ja välistada käibemaksupettusi. Eelnõu sätestab kütusemüüjatele tagatissummad: kütuse tarbimisse lubamisel on kütusemüüja tagatis 1 000 000 eurot ning tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on 100 000 eurot. Tagatisi nõuab maksu- ja tolliamet, et vältida libaettevõtete teket ja parandada käibemaksu laekumist. Maksu- ja tolliametil on seejuures õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt ka suuremat tagatist, lähtudes tekkida võivast käibemaksukohustusest. Tagatist ei kohaldata kütuse müüjale, kes käitleb ainult lennukikütuseid või vedelgaasi. Algataja väitel on kütuseturul tekkinud olukord, kus kütuse müüjaks on võimalik registreerida ka isikul, kellel endal selleks vajalik taristu ja personal puudub ning kellel on nõutav osa- või aktsiakapital või vastutuskindlustuse leping ette näidata üksnes registreeringu taotlemise hetkel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

                         

2 eelnõu läbis esimese lugemise.

 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (927 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on kõrvaldada Euroopa Komisjoni poolt välja toodud kolm puudust saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduses ning ühtlasi lõpetada rikkumismenetlus nr 2008/2292, milles leitakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta ei ole Eesti õiguskorda korrektselt üle võetud. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

                       

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (923 SE) esimene lugemine. Eelnõu peamisteks eesmärkideks on Eesti õigusesse üle võtta Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb finantstagatiste ja väärtpaberite arveldustega seonduvat ning täpsustada Eesti väärtpaberite keskregistris väärtpaberikontoga seotud registritoiminguid.

 

                       

Riigikogu pressitalitus