Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse välismaalaste töörände kohta, kuulas ära ülevaate riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimise kohta ja vastused arupärimisele Natura piiranguvööndi sihtkaitsevööndiks muutmise kohta.

Riigikogu võttis vastu seaduse

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (241 SE), millega kehtestatakse kolmandatest riikidest pärit inimestele töörändeks paindlikumad tingimused, sealhulgas lihtsustatakse Ukraina sõjapõgenike kaasamist tööturule.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 61 ja vastu oli 30 Riigikogu liiget.

Seadusega tagatakse nende välismaalaste Eestis viibimine ja Eestisse õppima ning elama asumine, kes panustavad Eesti arengusse ja kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega ning Eesti tööjõuturu vajadustega, samuti tõhustatakse võimalusi kontrollida välismaalaste töötamise tingimuste täitmist.

Seadusega korrastatakse välismaalaste Eestis töötamise regulatsiooni ja välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja elama asumise tingimusi. Arvestatakse pidevas muutumises olevat keskkonda ja sellest tulenevalt uusi vajadusi ning peetakse silmas ka erinevates riiklikes arengukavades toodud eesmärke. Õpirännet puudutavate muudatustega korrastatakse elamislubade ja viisade väärkasutuse ärahoidmiseks välismaalaste Eestis ajutise viibimise, õppima asumise ja pärast õpinguid Eestisse jäämise tingimusi.

Menetluse käigus viidi seadusesse näiteks muudatused, mis puudutavad Ukraina sõjapõgenikele kiireloomuliste lahenduste pakkumist tööjõuturule integreerumisel, samuti neile Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seadusliku aluse andmist ning töötamise erisuste sätestamist. Sätestatakse töötasunõue, mille järgi tööandja on kohustatud Ukraina töötajale maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala aasta keskmise brutopalga koefitsiendi 0,8 korrutisega.

Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Martin Helme (EKRE) Helir-Valdor Seeder (I), Toomas Kivimägi (RE), Andrei Korobeinik (K) ja Eduard Odinets (SDE), kes esitasid oma märkused, seisukohad ja hinnangud seaduse kohta.

Ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimise kohta

Riigihalduse ministri Jaak Aabi 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimise kohta käsitles tegevuskava kahe valdkonna – elukeskkond ja riigivalitsemine – eesmärkide saavutamist.

Aab selgitas, et riigihalduse ministri valdkonnal on seosed ka mitmete teiste “Eesti 2035” eesmärkide saavutamisega, esmajoones kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamise ning regionaalsete arenguerinevuste tasakaalustamise vähendamise kaudu.

Aab andis ülevaate tegevustest kvaliteetse elukeskkonna arendamisel. “Eesti 2035” seab eesmärgiks, et elukeskkond oleks kõigi vajadusi arvestav, ligipääsetav, kvaliteetne ja turvaline ning lähtub rahvastiku muutustest ja ka rohepöörde vajadustest. Planeeringute valdkonnas on toimunud mitmeid positiivseid arenguid. „Planeeringutes põimuvad erinevad valdkondlikud huvid ja sellepärast on horisontaalne koostöö ministeeriumide ja ametitega oluline ja eriti viimastel aastatel oleme sellesse panustanud ja kindlasti on see paranenud. Arutelud muutuste üle meid ümbritsevas ruumis on põhjalikumad kui kunagi varem,“ ütles Aab.

Aabi sõnul on kehtestatud ja koostamisel mitmeid olulisi planeeringuid. Kehtestamise ootel on väga mahuka protsessi läbinud Eesti mereala planeering. Omavalitsused on koostamas elukeskkonna kvaliteeti toetavaid kaasaegseid üldplaneeringuid. „Sel aastal teeme ettevalmistusi uue, üleriigilise planeeringu algatamiseks. Koostamisel on mitmeid riigi eriplaneeringud maanteede, raudteede ja energiataristu arendamiseks. “Eesti 2035” on pannud suure kaalu loodussäästlikule energiamajandusele. Rahandusministeeriumil kui ruumilise planeerimise kompetentsikeskusel ja kohalikel omavalitsustel kohaliku elu suunajana on selles oma oluline roll,“ märkis minister.

„Oleme käesoleval aastal edasi liikumas kahe riigi eriplaneeringuga, nimeliselt Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringutega ning Läänemeres, Saaremaast läänes kavandatava meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringuga,“ ütles Aab. Ta tuletas meelde, et need piirkonnad meretuuleparkide arendamiseks olid juba tegelikult planeeringutega kindlaks määratud maakonnaplaneeringutes.

Aab selgitas, et lisaks riigi tasandi planeerimistegevusele tuleb tähelepanu pöörata ka kohalike omavalitsuste tegemistele. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga on erinevas faasis tuuleparke viies kohalikus omavalitsuses: Lääneranna vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Tori vallas, Saarde vallas. Kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes kavandatakse ning ollakse ka alustanud omavalitsuse eriplaneeringuga kahes omavalitsuses: Alutaguse vallas ja Põltsamaa vallas. Oma kehtestatud üldplaneeringus näeb ette tuulikualasid Alutaguse vald, kes on algatanud ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu. 18 omavalitsust, kes kavandavad tuuleenergia tootmist oma territooriumil, on veel üldplaneeringute kehtestamise eilses faasis.

Kõneldes riigihaldusega seotud küsimustest, ütles Aab, et “Eesti 2035” seab eesmärgiks tõhusa, ühtse ja sujuva riigivalitsemise. „Eelmise aasta augustis vaatasime valitsuses üle riigireformi tegevuskava ja leppisime kokku 38 tegevust, mida soovime valitsusega praktiliselt veel ära teha,“ selgitas Aab.

Aab märkis, et jätkuvalt on riigireform halduspoliitiliste arengute oluliseks suunajaks, et piiratud ressursside ja samas kasvavate ootuste tingimustes oleks riigivalitsemine tulemuslik ja ka jätkusuutlik. “Eesti 2035” strateegia elluviimist toetab igati riigireformi üldeesmärk: elanikkonna vajadustega arvestav, ühtne ja tõhus riigivalitsemine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets (SDE), Yoko Alender (RE), Heiki Hepner (I) ja Peeter Ernits (EKRE).

Arupärimisele vastamine

Riigikogu liikmete arupärimisele Natura piiranguvööndi sihtkaitsevööndiks muutmise kohta (nr 123) vastas keskkonnaminister Erki Savisaar.

Istung lõppes kell 19.57.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside