Riigikogu võttis vastu (52 poolt, 34 vastu) valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse (114 SE), mis näeb ette alates 1. oktoobrist 2008 Viru Ringkonnakohtu likvideerimise. Viru Maakohus suunatakse Tartu Ringkonnakohtu alluvusse. Ümberkorralduse põhjendusena esitati Viru Ringkonnakohtu ebaefektiivsus: tulenevalt koormuse erinevusest läheb ühe asja lahendamine Viru Ringkonnakohtus praegu riigile maksma 53% rohkem kui Tallinna Ringkonnakohtus. Algataja andmetel on väikese koormusega Viru Ringkonnakohtus lahendamata tsiviilasjade arv tublisti suurenenud, samal ajal kui hoopis suurema töökoormusega Tallinna Ringkonnakohtus ei ole lahendamata asjade arv viimastel aastatel kasvanud ja haldusasjades on see aastatel 2004–2006 koguni vähenenud 44% võrra.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (166 SE) näeb ette karmistada arvutisüsteemi vastu toime pandud kuritegudega seotud karistusi. Eelnõu kohaselt karistatakse arvutisüsteemi toimimise ebaseadusliku häirimise või takistamise eest andmete sisestamise, edastamise, kustutamise, rikkumise, muutmise või sulustamise teel rahalise karistuse või kolme- kuni viieaastase vangistusega (senise ühe kuni kolme aasta asemel). Samad karistusmäärad on ette nähtud ka nuhkvara, pahavara või arvutiviiruse levitamise eest. Eelnõu on kavas panna lõpphääletusele neljapäevasel istungil. 

Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (160 SE) eesmärk on takistada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade tegevust, keelates ebaseadusliku kalapüügiga tegelevate kalalaevade sadamasse sisenemise, prahtimise, oma lipu alla võtmise ja nende abistamise. Eelnõuga kehtestatavad muudatused tulenevad Euroopa Liidu Nõukogu vastavast määrusest, mis lähtuvad sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest. 

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (183 SE) muudab tööjõu sissetoomist puudutavaid sätteid. Muuhulgas tõstab eelnõu sisserände piirarvu 0,05%-lt 0,1%-ni Eesti alalisest elanikkonnast, mis hinnanguliselt võimaldab aastas sisse tuua kuni 1300 spetsialisti. Eelnõuga seatakse tööandjale kohustus tasuda väljastpoolt Eestit värvatud töötajale palka, mille suurus on vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Algataja hinnangul piirab see odava tööjõu sissetoomist ja tagab olukorra, et tööandaja on huvitatud ennekõike kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate palkamisest. Eelnõu lühendab tööturuameti otsimisperioodi kahelt kuult kolmele nädalale ja näeb ette viisataotlejalt või viibimisaja pikendamise taotlejalt sõrmejälgede võtmise, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vastavast määrusest. 

Riigikogu katkestas põhiseaduskomisjoni ettepanekul valitsuse algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (67 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse alusel. Eelnõu näeb ette võrdse kohtlemise voliniku ametisse nimetamise sotsiaalministri poolt viieks aastaks. 

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (191 SE) täiendab nende eritoitude loetelu, mille puhul tuleb nende turuleviimisest teavitada veterinaar- ja toiduametit. Lisatakse meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud eritoit ja imiku piimasegu. Imiku piimasegu turuleviimisest teavitamisega soovivad järelevalveasutused saada paremat ülevaadet turule viidavatest toodetest, et seeläbi tõhustada järelevalvet. 

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse § 10.28 muutmise seaduse eelnõu
(173 SE) näeb ette võimaldada Euroopa Liidus elavatel kolmandate riikide kodanikest kooliõpilastel osaleda kooliekskursioonidel viisavabalt. 

Infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Kalev Kallo esitatud küsimusele sadamaoperatsioonide erastamise ja Arvo Sarapuu esitatud küsimusele Eesti Posti kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Karel Rüütli küsimusele tsiviilkontrolli ja Marika Tuusi esitatud küsimusele perekonnaseaduse kohta. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler vastas Jaak Aabi ja Jaanus Marrandi esitatud küsimustele regionaalpoliitika kohta. 

Istungi stenogramm on siin:

Riigikogu pressitalitus