Riigikogu muutis kodakondsuse seadust
Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu põhiseaduskomisjoni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse (586 SE), erapooletuid oli üks. Seadusega muudetakse Eesti kodakondsuse taotlemise tingimused soodsamaks nende inimeste jaoks, kelle õiguslik staatus jäi alla 15-aastasena määratlemata seadusliku esindaja tegevusetuse tõttu. Seadusega kaotatakse nende alla 15-aastaste inimeste ebavõrdne kohtlemine, kellele seaduslik esindaja ei olnud alla 15-aastasena elamisluba taotlenud, kuid kes olid enne 15-aastaseks saamist viibinud Eestis vähemalt kaheksa aastat. Seadusemuudatus on välja töötatud lähtuvalt õiguskantsleri ettepanekust nr 21.
Riigikogu kiitis heaks väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine” muutmine” (672 OE). Otsuse poolt oli 78 Riigikogu liiget ja erapooletuid oli kaks. Otsusega arvatakse delegatsiooni koosseisust välja Andre Sepp ja Ülo Tulik ning nimetatakse delegatsiooni liikmeteks Peep Aru ja Peeter Laurson.
Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:
Põhiseaduskomisjoni algatatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu (635 SE), mis täpsustab ja lihtsustab põhjendamatu vahistamise, ametist kõrvaldamise või vara arestimise tõttu kahju kannatanud inimestel riigilt hüvitise saamist. Eelnõu loob regulatsiooni nendele inimestele kahju kompenseerimiseks, kes on süüteomenetluses kannatanud moraalset või varalist kahju. Kahju hüvitamise eelduseks on, et inimene on kohtu poolt lõplikult õigeks mõistetud või on kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetatud. Kompenseerimise aluseks võivad olla juhtumid, kus inimene on näiteks vahistatud, kahtlustatavana kinni peetud, ametist kõrvaldatud, tema suhtes on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, tema vara on arestitud või ära võetud. Hüvitise saamiseks peab inimesele olema tekkinud reaalne kahju ning esinema põhjuslik seos kahju ning eelpool nimetatud piirangute vahel. Eelnõus on ette nähtud, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise üle otsustab üldkohus.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE), mille kohaselt riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat lapsetoetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel inimese või perekonna sissetulekute hulka.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud teeseaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu (591 SE). Eelnõuga soovitakse kohalikele omavalitsustele anda erateede võõrandamisel eelisostuõigus. Eelnõu seletuskirja järgi oleks see kiireim viis võimaldada eratee avalikku kasutamist. Samuti võib eratee soetamine eelisostuõigusega osutuda soodsamaks kui hilisem tee võõrandamise eest makstav kompensatsioon või eratee avaliku kasutamise eest tee omanikule makstav tasu.
Riigikogu otsustas esimesel lugemisel tagasi lükata kaks eelnõu:
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud teeseaduse § 16 muutmise seaduse eelnõu (618 SE), millega sooviti eraldada kohalikele omavalitsustele järgmiste aastate eelarvetes vähemalt 10% kütuseaktsiisist laekuvatest vahenditest kohaliku teehoiu rahastamiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jaan Õunapuu ja Tarmo Tamm.
Hääletus: poolt 48 ja vastu 32 Riigikogu liiget.
Riigikogu liikmete Juku-Kalle Raidi, Olga Sõtniku, Priit Sibula, Mart Meri ja Andres Herkeli käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (630 SE), millega sooviti alandada raamatute ja õppevahenditena kasutatavate töövihikute käibemaksumäära üheksalt protsendilt viiele protsendile.
Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul ja Rein Lang.
Hääletus: poolt 42, vastu 11 ja erapooletuid üks.
Riigikogu pressiteenistus