Riigikogu võttis vastu kaks seadust:
92 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud
taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (
500 SE), mis viib kehtiva seaduse kooskõlla Euroopa Komisjoni vastava direktiiviga, millega sätestatakse teatavad erandid kohalike ja piirkondlike oludega kohanenud ja geneetilisest erosioonist ohustatud põllukultuuride rahvaselektsioonsortide ja sortide heakskiitmiseks ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete ning seemnekartuli turustamiseks. Geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sort ei pea vastama seemnete ja seemnekartuli tootmise ja turustamise üldnõuetele.
83 poolthäälega (3 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud
kiirgusseaduse muutmise seadus (
485 SE), mis jõustab osaliselt EL vastava direktiivi Euratom ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid. Osa direktiivi nõuetest sätestatakse kiirgusseaduse alusel kehtestatud rakendusakti ehk valitsuse 8. juuli 2004. määruse “Radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide menetlemise korra erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist” muutmisega. Nimetatud seaduse ja määruse muutmisega tagatakse Eesti siseriikliku seadusandluse vastavus Euroopa Liidu õigusele. Kasutatud tuumakütuse vedudele laienevad kõik need nõuded, mis varasemalt kehtisid vaid radioaktiivsete jäätmete kohta. Seadusel on positiivne mõju nii inimese tervise-, vara-, kui ka keskkonnakaitsele. Ühtlasi aitab muudatus vähendada ka terrorismiohtu.
82 poolthäälega toetas Riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanekut Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse uuesti arutamist.
Riigikogu lõpetas 14 eelnõu esimese lugemise:
Valitsuse algatatud
nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (
531 SE) täiendatakse kehtivat nimeseadust normidega, mis on vajalikud seoses perekonnaseisutoimingute seaduse kavandatava vastuvõtmisega. Nimetatud seadusega minnakse üle perekonnaseisutoimingu elektroonilisele süsteemile, mille üheks osaks on ka nimeõigusliku muudatuse tegemine seoses perekonnasündmusega.
Valitsuse algatatud
Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (
536 SE) on seotud sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste ümberkorraldamisega, mille käigus ühendatakse eespool nimetatud asutused ning moodustatakse terviseamet.
Valitsuse algatatud
liiklusseaduse eelnõu (
475 SE) ühendab seni Eesti teeliiklust reguleeriva kahe põhiakti – liiklusseaduse ja valitsuse määrusega kehtestatud liikluseeskirjade sätted. Sellega viiakse põhiseadusega vastavusse liikluseeskiri, mis põhiseaduse kohaselt peaks olema sätestatud seadusega. Eelnõu viib uue liiklusseaduse vastavusse ka Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni ning selle juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täiendustega, samuti harmoneerib Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõuga võetakse üle ja rakendatakse teistest hea liiklusohutusega riikidest vajalikud kogemused tõhustamaks Eesti liiklusohutust.
Valitsuse algatatud
Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (
532 SE). Kokkuleppe eesmärk on luua dünaamiline ja tõhus rahvusvaheline koostöö Eesti, USA ja Balti piirkonna teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste vahel.
Valitsuse algatatud
karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (
530 SE) täpsustab vastutust lennuohutusvastase ründe eest ning sätestab kuriteona teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise.
Valitsuse algatatud
avaliku teenistuse seaduse eelnõuga (
538 SE) luuakse selgus avaliku teenistuse õiguslikku süsteemi. Eelnõuga moderniseeritakse Eesti avalikku teenistust ning viiakse see vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku teenistuse üldpõhimõtetega, Euroopa Liidu institutsioonide ning mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustega avaliku teenistuse kohta. Samuti ühtlustatakse töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seaduse regulatsioon. Eelnõu reguleerib üldjuhul ainult ametnike teenistussuhteid, kusjuures ametnike ringi kitsendatakse ning ametniku mõistet muudetakse - asutusepõhiselt ametniku definitsioonilt minnakse üle funktsioonipõhisele ametniku definitsioonile. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 28 poolt, 44 vastu.
Valitsuse algatatud
korruptsioonivastase seaduse eelnõul (
539 SE) on laiem mõju korruptsiooni ennetamise seisukohalt kui konkreetsem mõju ametnike tegevusele. Oluliseks mõjuks on ka see, et eelnõuga deklareerib riik, milline käitumine on teatud ametiisikute puhul keelatud, ennetades niiviisi korruptsiooniohtlikke suhteid ning huvide konflikti.
Valitsuse algatatud
alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (
491 SE);
Valitsuse algatatud
rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (
523 SE);
Valitsuse algatatud
kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (
535 SE);
Valitsuse algatatud
ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ning rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (
533 SE);
Valitsuse algatatud
kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (
534 SE);
Valitsuse algatatud
politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse eelnõu (
519 SE);
Valitsuse algatatud
kohtutäituri seaduse eelnõu (
462 SE).
Infotunnis vastas rahandusminister Jürgen Ligi Kadri Simsoni ja Eiki Nestori esitatud küsimustele riigieelarve kohta. Siseminister Marko Pomerants vastas Mart Jüssi esitatud küsimusele keskkonnajärelevalve õiguste laiendamise kohta. Justiitsminister Rein Lang vastas Indrek Saare esitatud küsimusele kohtutäiturite töö kohta.
Istung lõppes kell 20.24.
Istungi stenogramm on internetis
siin:
Riigikogu pressitalitus