Riigikogu võttis vastu neli seadust ja kolm otsust

Teistkordsel menetlemisel kiideti 45 poolthäälega (30 vastu) heaks presidendi poolt välja kuulutamata jäetud käibemaksuseaduse muutmise seadus (493 UA), mille eesmärgiks on vähendada käibe varjamise võimalusi, parandada konkurentsitingimusi ning suurendada maksulaekumist läbi käibemaksuseaduse rikkumistega tekitatud kahju vähendamise. 

Olulisemate muudatustena seaduses võib välja tuua, et käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata andmeid, millele seaduse alusel laieneb kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus. Samuti on huvigruppide arvamusi silmas seadust täpsustatud rakendussätetega, mis peaksid võimaldama sujuvama ülemineku uuele regulatsioonile. Esiteks, otsustati anda maksuhaldurile õigus tähtajaliste erandite kohaldamiseks ja nn üleminekuperioodi rakendamiseks, et ettevõtetele jääks vajadusel piisavalt aega infotehnoloogilisteks arendustöödeks. Teiseks antakse võimalus kuni 20. jaanuarini 2016 esitada käibedeklaratsiooni lisal arvete summad summeerituna tehingupartnerite lõikes. Loobuti ka raamatupidamise seaduse muutmisest. 

Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed ning tehingupartnerile Eestis väljastatud registrikood, notari ja kohtutäituri puhul isikukood. Füüsilisele isikule, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, väljastatud arveid lisal ei kajastata. Seega jaekaubanduses ei kajastata käibedeklaratsiooni lisal isikustamata müüki. Näiteks kui ostja pole müüja poole pöördunud palvega väljastada arve ettevõtte nimele, võetakse seda kui isikustamata müüki ning selle arve andmeid käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata. 

Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse arved, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20-protsendilise ja 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud erikorra esitatud arved, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete puhul eraldi. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Riisalu, Remo Holsmer, Tõnis Palts ja Rannar Vassiljev. 

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (545 SE), mis muudab tsiviilkohtumenetluses kehtivat menetluskulude kindlaksmääramise korda. Seadus loob võimaluse muuta tsiviilkohtumenetluses menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine ja vastaspoolelt väljamõistmine menetlusosalistele võrreldes senisega märkimisväärselt kiiremaks. Loodi menetluskulude kindlaksmääramise kord, kus kulud määratakse kindlaks konkreetse kohtumenetluse raames, millega kulud kaasnesid. Kui seni lahendasid kulude kindlaksmääramise asju valdavalt kohtunikuabid, siis edaspidi määrab menetluskulud kindlaks põhiasja menetleja kohtunik.           

71 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seadus (561 SE), millega muudetakse jäätmete taaskasutamine, eelkõige materjalina ringlussevõtt, märgatavalt keskkonnahoidlikumaks. 

„Pakendijäätmete suuremal taaskasutamisel on otsene positiivne keskkonnamõju ringlussevõetud materjalide kasutamise kaudu,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra. Ta selgitas, et seaduse menetlemise käigus lähtuti loogikast, et kõik turule lastud pakendid on vaja liigiti kokku koguda lähtudes materjali liigist. See annab võimaluse need uuesti ringlusse või vähemalt taaskasutusse võtta, mis on olulise tähtsusega keskkonnahoiu seisukohalt. Liigiti kogumise eelduseks on vastavate konteinerite paigaldamine. Vakra toonitas, et elanike olukord jäätmeteveo seisukohalt paraneb tunduvalt konteinerite arvu suurendamise kaudu.“Seadus reguleerib täpsemalt laiendatud tootjavastutuse põhimõttel toimivate pakendi taaskasutusorganisatsioonide tegevust. Sellega tõhustatakse kontrolli nende tegevuse üle. Senine praktika on näidanud, et pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem ei toimi vajalikul tasemel ega taga riigi taaskasutamiskohustuste täitmist,“ ütles Vakra. 

Seadusega tõstetakse trahviraha 3 200 eurolt 32 000 euroni pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse täitmata jätmise ja pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuse täitmata jätmise ning tagasivõtmise nõuete rikkumise eest. Trahviraha suurendamise aluseks on vajadus tõsta trahvimäärad jäätmeseadusega sätestatud tootja vastutusega seotud trahvimääradega samale tasemele.           

71 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (649 SE), mis täpsustab riigi infosüsteemi ameti ülesandeid ja järelevalvepädevust ning järelevalve korda. 1. juunist 2011 korraldati riigi infosüsteemi arenduskeskus ümber riigi infosüsteemi ametiks. Sellega loodi valitsusasutus, kelle ülesandeks on põhimääruse järgi teostada järelevalvet andmekogu kasutuselevõtmise ja andmekogu pidamise avaliku teabe seadusele vastavuse üle ning selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Samuti muudetakse elektroonilise side valdkonna riiklikku korraldust ja järelevalvet puudutavaid sätteid. Kahe majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi allasutuse vahel jagatud ülesanded koondatakse ühe regulaatori pädevusse. Konkurentsiameti sideturu regulaatori ülesanded, õigused ja kohustused viiakse tehnilise järelevalve ameti pädevusse alates 1. juulist 2014. Seadusemuudatus tagab optimaalse valdkonnakorralduse. Tehnilise järelevalve ametil tekib õiguslik alus televisiooni- ja raadioteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest küsida riigilõivu. 

53 poolthäälega võeti vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine” muutmine” (638 OE), mis näeb ette nimetada erikomisjoni liikmeks Neeme Suure asemele Tatjana Jaanson ning tema asendusliikmeks Indrek Saare asemel Marianne Mikko ja senise asendusliikme Urve Palo asemele Maimu Berg. Samuti nimetada erikomisjoni liikmeks Andre Sepa asemele Aivar Rosenberg.           

50 poolthäälega võeti vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine” muutmine” (639 OE), mis näeb ette nimetada erikomisjoni liikmeks Heljo Pikhofi asemel Tiit Tammsaar. Samuti nähakse ette nimetada asendusliikme Eiki Nestori asemele Heljo Pikhof.           

48 poolthäälega võeti vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse ” Riigikogu otsuse “Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine” muutmine” (640 OE) ), mis näeb ette nimetada erikomisjoni liikmeks Ülo Tuliku asemele Siim Valmar Kiisler ja asendusliikmeks Kaja Kreismani asemele Ken
-Marti Vaher
.           

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ning korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (628 SE) teise lugemise. Eelnõu viib riigisisese õiguse vastavusse EL-i õigusega. Põhiline muudatus on, et otsetoetuste taotlemisel kaob ära siiani kehtinud 2003. aasta võrdlusaasta nõue ja otsetoetust saab taotleda kogu tegelikult kasutatava põllumajandusmaa kohta. Samuti täpsustatakse põllumajandustoodete ühise turu korralduse meetmeid puudutavaid sätteid, sh neid, mis seonduvad kooli puuvilja ja köögivilja kavaga, sekkumisostudega ning tootjaorganisatsioonidega. Seadust täiendatakse rakendussättega, mis annab võimaluse teha ettevalmistusi nõustamisteenuse osutaja valimiseks. Paljud muudatused on protseduure lihtsustavad ja tehnilist laadi.           

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (641 SE) täpsustatakse linnade ja valdade kohustuse sisu lasteaiakohtade tagamisel ning koolieelse lasteasutuse töökorralduse alusena täiskasvanute ja laste suhtarve koolieelses lasteasutuses. Eelnõu eesmärk on muuta lapsehoiuvõimalused paindlikumaks. Samuti võimaldada alusharidus koolieelsetes lasteasutustes vähemalt 95%-le lastest ja ühe pere lastele õigus käia samas lasteaias. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Mailis Reps, Mart Meri ja Andrus Ansip

Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesele lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 25 poolt, 45 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.           

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (637 SE) nähakse ette elektroonilise saatelehe kasutamine aktsiisikauba Eesti-sisesel veol, kui aktsiisikaup lähetatakse aktsiisilaost. Siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide haldamise elektrooniline süsteem (SADHES) võimaldab elektroonilise taotluse esitamist aktsiisi tagasisaamiseks, teise liikmesriiki lähetatava aktsiisiga maksustatud aktsiisikauba saatelehe esitamist ning aktsiisivaldkonna aruannete eeltäitmist saatelehtede andmetel. Elektroonilise süsteemi kasutuselevõtt lihtsustab saatelehtede ja aruannete koostamist ja esitamist, vähendab paberikulu ning võimaldab paremat järelevalvet aktsiisikauba liikumise üle aktsiisi maksmise õigsuse kontrollimise eesmärgil. Lisaks täpsustatakse aktsiisikauba mõõtmise reegleid.           

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõus (644 SE) kavandatud muudatusega piiratakse sõiduautode omatarbe maksustamise asemel sõiduautode ostmisel ja kasutuslepingu alusel kasutamisel (sh rentimisel, liisimisel) ning nende tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel (mootorikütus, remont, hooldus jms) tasutud käibemaksu mahaarvamist eesmärgiga maksustada sõiduautode kasutamist õiglasemalt, mis ühtlasi suurendab riigieelarve laekumist. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Sven Sester, Aivar Riisalu ja Andrus Ansip

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 16 poolt, 42 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.           

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (643 SE) eesmärk on korrastada töötajale isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest makstava hüvitise maksuvabastuse reegleid ja suurendada maksuvaba hüvitise piirmäära. 

Läbirääkimistel võtsid sõna Sven Sester ja Andrus Ansip

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 8 poolt, vastu 35. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Istung lõppes kell 18.29. 

Istungi stenogramm:  

Riigikogu pressiteenistus

Tagasiside