Riigikogu muutis geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadust
Riigikogu võttis vastu 67 poolthäälega (1 erapooletu) valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse (768 SE), mis viib kehtiva seaduse vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate nõuetega ja ühtlustab valdkonna õigusruumi ning parandab õigusselgust geneetiliselt muundatud organismide kasutamisega seonduvates valdkondades. Direktiivis rõhutatakse, et liikmesriigid ei tohi keelata, piirata ega takistada heakskiidetud GMO-de turuleviimist ning kutsutakse liikmesriike üles riiklikul tasandil vastu võtma asjakohaseid meetmeid geneetiliselt muundatud ja geneetiliselt muundamata põllukultuuride segunemise vältimiseks.
Riigikogu lõpetas valitsuse ning Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (723 SE & 631 SE) teise lugemise. Eelnõu täpsustab aktsiaoptsioonide maksustamise korda. Selle kohaselt ei maksustata aktsiaoptsioone nende andmise hetkel ning erisoodustuseks ei loeta aktsiaoptsiooni, kui see realiseeritakse pärast 3 aasta möödumist optsiooni andmisest. Nimetatud ühendatud eelnõu sätestab ka üheselt tõlgendatavad reeglid FIE-le kuuluva ettevõtte tulumaksuvabaks üleandmiseks.
Riigikogu lõpetas üheksa eelnõu esimese lugemise:
Valitsuse algatatud keeleseaduse eelnõu (808 SE) kehtestab eestikeelsuse nõude välireklaamile, kaasa arvatud poliitilisele välireklaamile. Eelnõu sätestab, et avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, peavad olema eestikeelsed. Ajakirjandusliku keelekasutuse osas peab meediaettevõtja järgima oma väljaannetes, veebilehel ning tele- ja raadiosaadetes keelekasutuse head tava.
Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (811 SE) suurendab ettevõtluslaenude laenutagatiste piirmäära 500 mln krooni võrra. Eelnõu laiendab ka tagatise saajate ringi.
Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (798 SE) sätestab kalapüügiseaduse muudatused, mis on vajalikud Euroopa Liidu määruse rakendamiseks. Selle eesmärk on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimine, ärahoidmine ja lõpetamine. Eelnõu täpsustab harrastuslikul kalapüügil kasutavate püügivahendite nimistut ja harrastusliku kalapüügi kalastuskaardi elektroonilist väljastamist.
Valitsuse algatatud 2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (812 SE) teeb muudatused riigikantselei, ministeeriumide, nende allasutuste ja teiste põhiseaduslike institutsioonide eelarvetes. Riigieelarve maht sellega algataja kinnitusel ei muutu.
Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (819 SE). IMFi põhikirja muudatused on osa kvoodi- ja hääleõigusreformist, mille eesmärgiks on tagada dünaamiliselt arenenud majandusega riikide, sealhulgas Eesti, parem esindatus ja tugevam hääleõigus IMFis.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Albaania Vabariigi ministrite nõukogu vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (801 SE). Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste riikide vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse.
Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (802 SE) muudab maksumenetluse tõhusamaks ja vähendab halduskoormust nii maksuhalduri kui ka maksukohustuslaste jaoks. Intressisummadele kehtestatakse lagi, mille tulemusena ei kasva intressid suuremaks põhivõlast.
Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse, krediidiasutuste seaduse ja Tagatisfondi seaduse muutmise seaduse eelnõu (810 SE) eesmärgiks on muuta finantsjärelevalve teostamine kriisiolukorras senisest operatiivsemaks ja efektiivsemaks. Sellest lähtuvalt kaotatakse näiteks täna kehtivas õiguses sätestatud ebamõistlikud piirangud, mis ei võimalda finantsinspektsioonil n-ö ohu- või kriisiolukordades vajaliku informatsiooni saamist finantsjärelevalve subjektidelt kiirendatud korras. Samuti sätestatakse ühe olulise muudatusena riigile võimalus konkreetsete aluste esinemisel kaaluda krediidiasutuse sundvõõrandamist kui see on vajalik finantsstabiilsuse kindlustamiseks. Seda siiski juhul kui muude asjakohaste meetmete rakendamine ei vii selle eesmärgini. Hoiuste tagamise piirmäära tõstetakse seniselt 50 000 eurolt 100 000 euroni iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Nimetatud uus ülempiir hakkab kehtima 2011. a algusest.
Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (797 SE) võtab üle Euroopa Liidu Nõukogu käibemaksudirektiivi muudatused ning sätestab käibemaksuseaduses kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra. Muudatused puudutavad maagaasi ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia käibe tekkimise koha määratlemist. Eelnõuga laiendatakse kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra valikuvõimalust kõikidele käibemaksukohustuslastele, kelle aastakäive ei ületa 200 000 eurot. Kehtiva seaduse kohaselt on õigus kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord valida üksnes füüsilistest isikutest ettevõtjatel. Maksupettuste vältimise eesmärgil sätestatakse kinnisasjade ja metallijäätmete käibe korral pöördmaksustamise kohustus.
Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Maret Maripuu esitatud küsimusele hinnatõusust ja elu kallinemisest Eestis viimase kolme aasta jooksul. Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Kadri Simsoni esitatud küsimusele tuleva aasta riigieelarve ja Lembit Kaljuvee esitatud küsimusele elektriaktsiisi ja maksude mõjust elektrihinna tõusule kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Marek Strandbergi esitatud küsimusele kõrgkoolides üliõpilastööde juhendamise ja Mailis Repsi esitatud küsimusele hariduse rahastamise kohta.
Istungi stenogramm on internetis siin:
Riigikogu pressitalitus
