Riigikogu võttis täna vastu seaduse, millega muudetakse elukoha andmete kehtivuse lõppemise kuupäeva, kui inimese elukoht on rahvastikuregistris ruumi omaniku õigustatud nõudmisel märgitud vaid linna, linnaosa või valla täpsusega. Muudatuse tulemusena on elukoha andmete kehtetuks tunnistamise tähtaeg 2. jaanuar 2019.

Muudatus puudutab inimesi, kes pärast kolimist pole oma elukoha andmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad elupinnalt välja registreerida. Selle tulemusena on inimese elukoht linna või valla täpsusega – näiteks Viljandi linn, aga samas puudub näiteks tänavanimi või majanumber. Uue rahvastikuregistri seaduse jõustumisel 1. jaanuaril 2019 aga lõpeb selliste elukoha andmete kehtivus.

Kuna muudatus mõjutab olulisel määral kohaliku omavalitsuse tulumaksu ja tasandusfondi laekumist (kuna tulumaksu ja tasandusfondi arvestuseks kasutatakse rahvastikuregistri andmeid 1. jaanuari seisuga), siis lükatakse elukoha andmete kehtetuks tunnistamise tähtaega edasi ühe päeva võrra ehk 2019. aasta 2. jaanuarini.

Muudatus hoiab ära negatiivse mõju kohaliku omavalitsuse 2019. aasta eelarvele ja annab omavalitsustele aega juurde, et tegeleda nende inimeste teavitusega, kelle elukohaandmete kehtivus lõpeb.

Lisaks annab seadus võimaluse lihtsustada asjaajamist ja selleks kehtib Riigikogu valimisteks tehtud kohaliku omavalitsuse täpsusega elukoht (nt Kristiine linnaosa) senise 30 päeva asemel 4 kuud. Nii saab inimene samu andmeid kasutada ka Euroopa Parlamendi valimistel hääletamisel.

Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (724 SE) poolt hääletas 64 Riigikogu liiget.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (696 SE) jäetakse seadusest välja Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv, kuna Eestile Euroopa Parlamendis eraldatavate kohtade arv tuleneb ELi õigusaktidest ja see võib muutuda. Seepärast viidatakse eelnõus, et Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides.

Kehtiva seaduse järgi valitakse Eestist Euroopa Parlamenti kuus liiget. Euroopa Ülemkogu 28. juuni otsuse järgi on 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestist Euroopa Parlamenti valitavate esindajate arv seitse. Kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine ei ole Euroopa Parlamendi koosseisu volituste alguspäeval veel jõustunud, asub Eestist Euroopa Parlamenti valimistulemuste alusel kuus liiget ja seitsmes valitud liige lisandub siis, kui Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine on jõustunud.

Veel näeb eelnõu ette, et kandidaatide arv erakonna nimekirjas võib ületada Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvu kahe võrra. Seega võib tuleval aastal erakonna nimekirjas Euroopa Parlamenti kandideerida kuni üheksa inimest. Praegu võib erakonna nimekirjas olla kuni 12 kandidaati, mis on kahekordne Eestist seni valitud Euroopa Parlamendi liikmete arv.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (705 SE) võetakse üle üldine kuritarvituste vastane reegel, tulumaks lahkumisel ja välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ning reguleeritakse ülejääva laenukasutuse kulu maksustamist.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201812061000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]