Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis täna vastu seaduse, millega võimaldatakse valitsusel kehtestada sidevõrkudes kasutatava tehnoloogia kohta teavitamise kohustus, et tagada sidevõrkude kõrge turvalisuse tase.

Riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse (138 SE) eelnõu seletuskirjas märgitakse, et võrkude kvaliteedi kindlustamiseks, küberrünnakute mõju minimeerimiseks ja poliitiliste manipulatsioonide vältimiseks tuleb tagada, et sidevõrkude rajamine ning nende vahendusel sideteenuste osutamine toimuks turvalise tehnoloogia abil ning usaldusväärse partneri poolt. Seaduses sätestatakse, et valitsus võib riigi julgeoleku tagamiseks oma määrusega kehtestada sideettevõtjale kohustuse teavitada sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast ning taotleda sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutamiseks luba.

Teise lugemise käigus viidi seaduse eelnõusse juhtivkomisjoni ettepanekul sisse muudatus, mis tulenes valitsuse esitatud arvamusest. Kooskõlastusmenetlus asendati teavitamis- ja loamenetlusega ning seadust täiendati punktiga, mille kohaselt võib valitsus riigi julgeoleku tagamiseks oma määrusega kehtestada sideettevõtjale kohustuse teavitada sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast ning taotleda sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutamiseks luba.

Läbirääkimistel võttis sõna Kristen Michal (RE).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 83 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 4.

Riigikogu võttis vastu veel ühe seaduse

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega (144 SE) täpsustatakse kiirgusseaduse sätteid, et need vastaksid Euratom direktiivi ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri auditi ettepanekutele.

Olulisema muudatusena tekib kiirgustegevusloa omajale kohustus esitada Keskkonnaametile analüüs sündmustest, mille käigus on inimene saanud lubatust suurema kiirgusdoosi. Praegu peab ametit teavitama üksnes sellise juhtumi toimumisest.

Seadusesse lisatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusloa tunnustamise kord. Praegu on Keskkonnaamet välismaiste ettevõtete tunnustamisel lähtunud kokkulepetest teenuste vaba liikumise kohta ja majandustegevuse seadustikust, kuid Keskkonnainspektsioonil puudub seni võimalus nende ettevõtete kiirgustegevust kontrollida. Tunnustused väljastatakse kirja teel dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest, ülevõtmise aeg oli 6. veebruaril 2018. aastal. Direktiivi artiklite ja ülevõetud sätete analüüsimisel ilmnes vajadus seadust täpsustada, et vältida erinevaid tõlgendamise võimalusi.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 88 Riigikogu liiget.

Riigikogus võttis vastu ühe otsuse

Väliskomisjoni algatatud Riigikogu otsusega „Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (160 OE) nimetatakse ENPA Eesti delegatsiooni asendusliikmeks Raimond Kaljulaid Indrek Saare asemel. Ettepaneku vahetuseks tegi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 57, vastu oli 18 ning erapooletuks jäi 4 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE) näeb ette võimaldada Riigikogul viia läbi kaugosalusega istungeid, kus Riigikogu liikmed ja teised Riigikogu istungil osalevad isikud saavad osaleda elektrooniliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata. Kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui Riigikogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides istungit jälgida ja teha reaalajas istungi toiminguid (eelnõu esitamine, ettekanded, suulised küsimused, sõnavõtud, protestid, hääletamine ja muud toimingud) ning võimalus anda teada nende tegemise takistusest.

Kaugosalusega istungi toimumise otsustab Riigikogu juhatus kaalukate põhjuste olemasolul. Kaugosalusega istungil on Riigikogu otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole Riigikogu koosseisust. Kaugosalusega istungi toimumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem.

Eelnõu algne versioon nägi ette, et kaugosalusega istungil peaks olema kvooruminõue sama kõrge kui Riigikogu täiendaval istungil ja erakorralisel istungil. Eelnõu kahe lugemise vahel tehtud muudatuse järgi kaugosalusega istungil kõrgemat kvooruminõuet ei rakendata.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Õiguskomisjoni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE) näeb ette tagada politseiametnikele ja piirivalveametnikele ning nende lähedastele, kellele on määratud töövõimetuspension või toitjakaotuspension, vähemalt selline pension, mis neil oleks olnud siis, kui nende pensioni arvestamise alust ei oleks alates 2009. aasta 1. juulist 8 protsendi võrra vähendatud.

Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest kohelda võrdselt nii politseiametniku väljateenitud aastate pensionide kui ka politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide saajaid.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside