Riigikogu muutis autoriõiguse seadust
Riigikogu võttis 78 poolthäälega vastu valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (394 SE). Seadusmuudatusega võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv ja ühtlustatakse direktiiviga seotud õigusnorme. Seadusmuudatustega pikendatakse esitajate ja fonogrammitootjate õiguste kaitset 70 aastale pärast avaldamist ja võimaldatakse esitajatel, kelle esitusi esmane fonogrammitootja pärast esialgset 50-aastast kaitsetähtaega enam ei avalda, soovi korral leping üles öelda ning oma esituse üle taas ise otsustada. Stuudiomuusikutele, kes on oma salvestamise, reprodutseerimise, levitamise ja üldsusele suunamise õigused loovutanud ühekordse tasu eest fonogrammitootjale, luuakse fond, kuhu paigutatakse 20% tulust selliste fonogrammide kasutamise eest, mis tähtaja pikendamata jätmise korral oleksid kaotanud kaitse. Seadus jõustub 2013. aasta 1. novembril.
78 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse § 131 muutmise seadus (421 SE), mille eesmärk on pikendada suletud prügilate korrastamise tähtaega. Jäätmeseaduse § 131 lõike 2 kohaselt peavad 2009. aasta 16. juuliks jäätmete ladestamiseks suletud prügilad olema nõuetekohaselt korrastatud hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks.
71 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni asutamise konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seadus (411 SE). Konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimine tagab ka edaspidi Eestile satelliidiinformatsiooni edastamise, mis annab pideva operatiivse ülevaate atmosfääris toimuvast. Paljud satelliitidelt mõõdetavad meteoroloogiaelemendid on olulised ilmaennustusmudelite arendamiseks ja nende täpsuse suurendamiseks. Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni (EUMETSAT) liikmesriigi staatusega kaasneb täielik hääleõigus EUMETSATi nõukogus ning töötajate värbamisprotsessis. Lisaks ligipääsule kõigile EUMETSATi andmetele ja teenustele avaneb Eestil võimalus osaleda ja kaasa rääkida meteoroloogiavaldkonna metoodika, sellealaste otsuste ja poliitika kujundamisel Euroopas. Organisatsiooni täisliikmeks astumist näeb ette EUMETSATiga 19. detsembril 2006 sõlmitud koostöökokkuleppe.
68 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolli ratifitseerimise seadus (412 SE). Protokolli eesmärk on anda EUMETSATile eesõigused ja puutumatus, mis on vajalikud ülesannete sõltumatuks täitmiseks. Eesõiguste ja puutumatuse tagamine on oluline nii suhetes peakontori asukohariigi ehk Saksamaa Liitvabariigiga kui muude osalisriikidega, sest EUMETSAT ja tema personal võivad sattuda mõne osalisriigi jurisdiktsiooni alla. Erinevalt tavalistest diplomaatilistest eesõigustest ja puutumatusest ei ole riikide huviks mitte vastastikkuse põhimõtte järgimine, vaid EUMETSATi iseseisev, tõhus ning vahelesekkumise kartuseta toimimine.
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (391 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada EL vastava direktiiviga seotud normatiive ja ajakohastada põllumajanduse kohta käivaid väetiste kasutamise regulatsioone selliselt, et oleks tagatud veekeskkonna tõhusam kaitse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse eelnõu (331 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on asendada tänaseks aegunud, 1998. aastal jõustunud kutseõppeasutuse seadus kaasajastatud ja täiustatud versiooniga. Eelnõu kohaselt määratletakse uued kutseõppe liigid ja nähakse ette ülemineku senistelt kutseõppe liikidelt (põhihariduse nõudeta, põhihariduse baasil kutseõpe, keskhariduse baasil kutseõpe ning kutsekeskharidusõpe) uutele, Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga seotud õppeliikidele. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (375 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on luua võimalus tõenduskvaliteedi tõstmiseks ja vaidluste vähendamiseks. Samuti luuakse selged alused menetlustoimingute video- ja helisalvestamiseks ning nende salvestiste kasutamiseks tõendina, mis vähendab võimalikke vaidlusi väärtegude tõendamise küsimuses. Eelnõu teine olulisem eesmärk on võimaldada kohtuvälise menetleja ametnikul, kes on vahetult kindlaks teinud väärteo tehiolud, osaleda kohtu- ja kaebemenetluses tunnistajana. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on taastada töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise korduval taotlemisel kuni 1. aprillini 2013 kehtinud olukord, kus töötule jätkati töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise maksmist ka juhul, kui ta kahe töötuna arveloleku vahelisel perioodil oli avalikus teenistuse, sh aja-, asendus- või reservteenistuses. Kaitseväeteenistuse mõiste muutumine alates 1. aprillist 2013. aastal, nii et aja-, asendus- ja reservteenisust ei loeta enam avalikuks teenistuseks, ei peaks algataja kinnitusel kaasa tooma olukorda, mille tõttu isik kaotab õiguse saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (422 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on suurendada füüsilise isiku maksuvaba tuluosa järgneva kolme aasta jooksul 192 euro võrra aastas, mis tõstaks tulumaksuvaba osa tulust 2016. aastaks 2304 euroni. Eelnõu autorid peavad õiglaseks maksuvaba tulu määra tõstmist koos alampalga ja keskmise palga tõusuga. Vastasel juhul suureneb alampalgaliste ja väikse sissetulekuga inimeste tulumaks algataja väitel veelgi, moodustades ebaproportsionaalselt suure osa Eestis kogutud tulumaksust, võrreldes teiste Euroopa Liidu ja OECD riikidega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE) esimene lugemine. Eelnõul on kaks peamist eesmärki: viia standarditele viitamise regulatsioon kooskõlla põhiseadusega ning ajakohastada ja täpsustada standardiseerimise korraldamist. Kehtiva regulatsiooni osas on õiguskantsler leidnud vastuolu põhiseadusega ning teinud 2012. aasta suvel Riigikogule ettepaneku regulatsioon põhiseadusega kooskõlla viia. Põhiline vastuolu seisneb selles, et kehtiv seadus lubab teha õigusaktis kohustusliku viite standardile, mille korral on normiadressaat kohustatud järgima standardit, kuid ligipääs standardile on piiratud – selle eest tuleb maksta tasu Eesti Standardikeskusele või mõnele muule standardiorganisatsioonile. Standardimise korraldamise küsimuses loobutakse standardimiskomisjonist ja standardimiskava koostamise kohustusest ning täpsustatakse standardimise finantseerimist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse eelnõu (404 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada ühistransporti korraldavate asutuste pädevust ja ülesandeid, muuta avaliku teenindamise kohustust käsitlevat regulatsiooni, täpsustada sõidusoodustuste tegemise aluseid, korrastada taksoveoteenuse regulatsiooni; võimaldada bussiliiniveol konkurentsi suurenemist ning tagada veoteenuse kvaliteedi stabiilsus; korrastada teeliikluses sõitja ja sõidukijuhi õiguste ja kohustustuste regulatsiooni ning lahendada kehtiva seaduse rakendamisel ilmnenud probleeme. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (410 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 41 ja vastu 28 Riigikogu liiget, seega langes eelnõu menetlusest välja.
Riigikogu pressitalitus