Riigikogu võttis 88 poolthäälega vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse (75 SE). Seadusmuudatuste peamiseks eesmärgiks on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavate direktiividega. Ülevõetavate direktiivide eesmärk on aidata kaasa ELi konkurentsivõime suurendamisele, vähendades selleks Euroopa äriühinguõiguse direktiividest tulenevat halduskoormust. Muudatused hõlmavad äriühingute aruandlus- ja dokumenteerimisnõuete vähendamist, sh ka ema- ja tütarettevõtjate ühinemiste korral, aga ka teavitamisnõuete kaasajastamist. Lisaks on samasugused muudatused tehtud osaliselt ka piiriüleste ühinemiste direktiivis. Kapitalinõuete direktiivi muudatused võimaldavad liikmesriikidel vähendada aruandluskohustust aktsiaseltsi asutamisel ja aktsiakapitali suurendamisel, kui need toimuvad ühinemise või jagunemise käigus.

 

87 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seadus (41 SE). Seadusmuudatustega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lennujaamatasude kohta. Direktiivi eesmärk on kehtestada Euroopa Liidus lennujaamatasusid reguleeriv üldine raamistik. Selle põhimõtteid tuleb kohaldada iga Euroopa Liidu lennujaama suhtes, mis on avatud äriliseks lennuliikluseks ning mille aastane vedude maht on üle 5 miljoni reisija, samuti iga liikmesriigi suurima reisijate arvuga lennujaama suhtes. Eestis ei ole sellist lennujaama, mida aastas läbiks üle 5 miljoni reisija. Eesti suurima reisijate arvuga lennujaam on AS Tallinna Lennujaam. Kuivõrd iga liikmesriigi suurima reisijate arvuga lennujaam on vastava liikmesriigi olulise piiriületuskohana eesõigustatud seisus, siis on vajalik teatud põhimõtete kindlaksmääramine lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate vahelistes suhetes, et tagada lennujaamatasude läbipaistvus ja välistada lennujaama kasutajate diskrimineerimine.

 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse ja sõjaaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (78 SE) esimene lugemine. Seaduseelnõu eesmärk on täpsustada seaduste sõnastust, ajakohastada riigikaitselisi termineid asendades senine mõiste „sõjalise kaitse arengukava“ mõistega „riigikaitse arengukava“. Sellega viiakse uuendatav arengukava kooskõlla riigikaitse alusdokumentide loogikaga ning võimaldatakse rakendada julgeolekupoliitika alustes ja riigikaitse strateegias sätestatud põhimõtteid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Rahvusvahelise telekommunikatsiooni Liidu (ITU) põhikirja ja konventsiooni 2010. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (60 SE) esimene lugemine. ITU põhikirja ja konventsiooni muutmise aktide ratifitseerimise eesmärk on jõustada Eesti Vabariigi ITU põhikirja ja konventsiooni muudatused, mis kirjutati alla 2010. aasta 22. oktoobril. Muudatused puudutavad ITU rahalisi vahendeid ning liikmemaksu. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses olevaid isikuid käsitleva Euroopa kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (81 SE) esimene lugemine. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni eesmärkide paremaks täitmiseks on praegust arengut silmas pidades soovitatav uue kokkuleppega anda kohtu menetluses olevatele isikutele teatud puutumatus ja soodustused. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul viidi eelnõusse muudatus, mille kohaselt jäetakse eelnõu § 2 lõikest 1 välja sõnad „karistusjärgselt kinnipeetavate isikute“. Muudetud redaktsioon sätestab § 2 osas, et „Kokkuleppe artikli 4 lõike 1 punkti a suhtes deklareerib Eesti Vabariik, et tõlgendab artikli 4 lõike 1 punkti a selliselt, et seda ei kohaldata Eesti Vabariigis kohtueelse ja kohtumenetluse ajal kinni peetud isikute, jõustunud kohtuotsuse alusel vangistuses viibivate, kohtumääruse alusel psühhiaatriahaiglasse paigutatud isikute ega kohtumääruse alusel väljasaatmiskeskusesse või politsei arestimajja paigutatud ja väljasaatmisele kuuluvate isikute suhtes.“. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

Riigikogu pressitalitus