Riigikogu võttis täna 85 poolthäälega vastu otsuse, mis võimaldab Eestil suurendada tegevväelaste arvu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil RSM (Resolute Support Mission) Afganistanis.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu otsus „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” muutmine“ (564 OE) näeb ette, et Kaitseväele seatud ülempiir Afganistani operatsioonil osalemiseks on kuni 46 tegevväelast. Lisaks näeb otsus ette, et rotatsiooniperioodil võib tegevväelaste arvu suurendada 92ni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate tegevväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda. Nimetatud operatsioonil osalevate Eesti tegevväelaste arv on seotud rotatsiooniga, mis toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil viibida samal operatsioonialal nii lahkuvad kui ka saabuvad tegevväelased ajutiselt samal ajal.

Seletuskirjas märgitakse, et Kaitseministeerium ja Kaitsevägi analüüsisid 2017. aastal Eesti sõjalisi võimalusi ning piiranguid täiendavateks panusteks, arvestades sealhulgas selle võimalikke mõjusid Eesti iseseisvale kaitsevõimele ja Kaitseväe terviklikule arengule, samuti Kaitseväe olemasolevatele siseriiklikele ning rahvusvahelistele kohustustele välisoperatsioonidel. Analüüsi tulemusel on Kaitsevägi valmis panustama Afganistani ühe jalaväerühmaga ja selle toetuselemendiga.

NATO on korduvalt palunud oma kõigilt liikmesriikidel missiooni edu tagamiseks täita kriitilised võimelüngad missiooni struktuuris. Viimati oli täiendavate panuste vajadus päevakorras novembris 2017 toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel. 2017. aastal on mitmed riigid lubanud panustada täiendavalt, näiteks USA 4000 sõjaväelasega. Lisaks saatis Ühendkuningriigi kaitseminister ametliku kirja, kus kutsus Eesti jalaväerühma osalema Afganistani missioonil Ühendkuningriigi üksuse koosseisus.  Teatavasti on Ühendkuningriik Eestis paikneva NATO eelpaigutatud lahingugrupi juhtriigiks.

Eesti eesmärk on olla solidaarne ja usaldusväärne liitlane, kes muuhulgas panustab aktiivselt rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse, stabiliseerimaks rahvusvahelist ja seekaudu Eesti enda julgeolekut. Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitiliseks huviks on ühtne ning tugev NATO ja stabiilne üleilmne julgeolekukeskkond, mistõttu on ka Eesti huvides panustada täiendavalt Afganistani.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (532 SE) viiakse lennundusseaduse vastav peatükk kooskõlla EL-i määrusega, mis reguleerib nii ärilist kui ka mitteärilist lennutegevust. Siiani oli EL-i tasandil reguleeritud vaid äriline lennutransport. Lennundusseaduse täiendamisel on arvestatud ka vajadust viia lennundusseadus kooskõlla EL-i vastava määrusega, mis reguleerib lennunduspersonali kvalifikatsiooni ja lubadega seonduvat.

Riigikogus läbis esimese lugemise kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Euroopa Metsainstituudi konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (567 SE).

Euroopa Metsainstituudi konventsioon koostati 28. augustil 2003. aastal Soomes, Joensuus ning see jõustus rahvusvaheliselt 4. septembril 2005. aastal. 2017. detsembri seisuga on konventsioonil 28 lepinguosalist.

Lepinguosalised riigid on Euroopa Metsainstituudi liikmed. Euroopa Metsainstituut koondab enda alla ka assotsieerunud liikmete võrgustiku ja piirkondlikud bürood. Eesti Maaülikool sai assotsieerunud liikmeks 2003. aastal. Lisaks kuuluvad Euroopa Metsainstituuti ka toetajaliikmed väljaspool Euroopat asuvatest riikidest. Toetajaliikmed ei osale otsustusprotsessis.

Euroopa Metsainstituudi eesmärk on edendada Euroopa metsade kaitset ja säästvat majandamist. Selleks uuritakse kogu Euroopa metsapoliitikat, metsade ökoloogiat, mitmekülgset kasutamist ja tervist ning puidu ja muude metsasaaduste ning -teenuste pakkumist ja nõudlust. Konventsiooniga ühinemine toetab teadmistepõhist metsanduspoliitika kujundamist.

Valitsuse algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskemetallide protokolli muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (568 SE).

Piiriülese õhusaaste vähendamine on oluline rahvusvaheline eesmärk, mida aitavad saavutada piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsioon ja selle protokollid. Protokolli muudatustel on oluline roll rahvusvahelise keskkonnakaitse tõhustamisel ning protokolli muudatuste heakskiitmine tõstab Eesti usaldusväärsust rahvusvahelisel areenil.

Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³. Raskmetalle seostatakse keskkonna saastumise ja toksilisusega. Raskmetallid plii (Pb), kaadmium (Cd) ja elavhõbe (Hg) levivad atmosfääri kaudu kaugele üle riigipiiride.

Protokolli eesmärk on vähendada inimtegevuse tagajärjel tekkinud raskmetallide heitkoguseid, mis levivad üle riigipiiride ning tõenäoliselt avaldavad märkimisväärset kahjulikku mõju inimese tervisele või keskkonnale.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201802071400.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]