Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (98 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 50 ja vastu 37 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja.

                       

Riigikogu võttis 57 poolthäälega vastu valitsuse algatatud 2011. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse (114 SE). Seadusega sätestatakse muudatused põhiseaduslike institutsioonide, riigikantselei ja ministeeriumide eelarvetes. Suuremad muudatused leiavad aset tervishoiu ja sotsiaalse kaitse kuludes. Tervishoiu valdkonna kulud kasvavad 836 468 eurot ehk 0,1%. Sealhulgas 509 840 eurot on mõeldud täiendavate HIV/AIDS ja tuberkuloosi ravimite soetamiseks ja 250 000 eurot on planeeritud väikesaarte ja äärealade kiirabile 10 elustamisseadme soetamiseks. Vaba aja, kultuuri- ja religiooni tegevusteks planeeritakse täiendavalt 89 326 eurot, millega kasvavad valdkonna kulud 0,05%. Vahendid kasutatakse Eesti Loodusmuuseumis oleva keskkonnahariduse keskuse arendamiseks ja Eesti Põllumajandusmuuseumi ekspositsiooni hoone renoveerimiseks. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks eraldatud vahendid kasvavad 58 514 eurot ehk 0,02%. Lisavahendid nähakse ette ka päästesõidukite remondi- ja ülalpidamiskulude katteks ja kütusehinna tõusu leevendamiseks. Lisandus muudatus justiitsministeeriumi eelarves ja see on seotud Eesti põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamisega välja antava põhiseaduse kommenteeritud väljaande rahastamisega. Seaduse vastu hääletas 2 Riigikogu liiget. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

 

58 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud erakooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (92 SE). Seadusega muudetakse ülikooliseaduse ühisõppekavade regulatsiooni, et toetada õppeasutuste koostööd ühisõppekavade avamisel. Et ülikooliseaduse regulatsiooni kohaldatakse ka erakoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, korrigeeritakse erakooliseaduses ja rakenduskõrgkooli seaduses vastavaid viiteid. Muudatused toetavad võimalust luua uusi innovaatilisi interdistsiplinaarseid õppekavasid, mis kaasavad õppeasutuste erinevaid tugevusvaldkondi. Lisaks parandatakse viga erakooliseaduses, mis seni seadis eraülikoolid võrreldes avalik- õiguslike ülikoolidega ebavõrdsesse olukorda, nõudes spetsialiseerunud eraülikoolidelt mitmel õppesuunal kõigil astmetel õppe läbiviimist. Seadus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril, § 2 punkt 2 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

 

65 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seadus (83 SE). Seadusmuudatustega korrastatakse AS Narva Elektrijaamad Eesti Elektrijaama päästekomando rahastamise ja töökorraldusega seonduv eesmärgiga tõsta ühe elutähtsa teenuse toimepidevust läbi vajaliku päästevõimekuse. Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine ühiskonnale on niivõrd oluline, et elutähtsa teenuse osutaja peab lisaks riigile ka ise võtma kasutusele vastavad meetmed tulenevalt oma tegevuse eripärast. Ühe meetmena sätestatakse elektri tootmise kui elutähtsa teenuse osutaja kohustus tagada päästetöö tegemise kohustus oma territooriumil või selle vahetus läheduses paikneva päästeüksuse kaudu. Samuti loob seadus aluse tõhusate riske maandavate meetmete rakendamiseks uute elutähtsate teenuste osutajate tekkel. Seaduse muudatus järgib põhimõtet, millega eriliigilistel objektidel päästetöö tegemise toetamise kohustus sätestatakse vastavates valdkondlikes seadustes. Käesoleva seaduse § 1 jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril, § 2 – 2014. aasta 1. jaanuaril.

 

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (106 SE). Seaduse eesmärk on Euroopa Liidu nõukogu vastavate direktiivide rakendamiseks vajalike õigusnormide ülevõtmine Eesti õigusesse. Nende mõjul muutub Eesti ja teiste liikmesriikide vaheline maksualane halduskoostöö tõhusamaks ning lihtsustub ja ühtlustub rahvusvaheline maksude sissenõudmise menetlus ja maksustamiseks vajaliku info vahetamise kord. Samuti täpsustuvad senise seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel probleeme tekitanud sätted, mis toovad nii maksukohustuslase kui ka maksuhalduri jaoks kaasa suurema õiguskindluse maksumenetluses. Käesolev seadus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril, § 1 punkt 26 jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

 

69 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Jersey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus (111 SE). Seadusega ratifitseeris Riigikogu Eesti Vabariigi ja Jersey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu. Samuti sätestab seadus võimalused selle lepingu kohaldamiseks. Lepingule kirjutasid alla Eesti välisminister Urmas Paet ja Jersey rahandusminister Philip Ozouf 21. detsembril 2010 Londonis. Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepingupoolte vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse.

 

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise 18. septembril 2006 Singapuris allakirjutatud tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seadus (112 SE). Eesti ja Singapuri vaheline leping jõustus 27. detsembril 2007. Lepingu juurde kuulub koos lepinguga jõustunud protokoll, milles täpsustatakse lepingu teatud sätteid. Uue protokolli sõlmise vajadus tulenes vajadusest laiendada lepingus sätestatud teabevahetuse ulatust.

 

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (103 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt muudetakse ja ühtlustatakse lennu-, laeva- ja raudteeõnnetuste ohutusjuurdlusega seonduvaid regulatsioone. Meresõiduohutuse seadusesse võetakse üle laevaõnnetuste uurimist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures luuakse uus struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus. Ohutusjuurdluse Keskuse loomiseks ning funktsioneerimiseks on vajalik teha muudatused kolmes seaduses – lennundusseaduses, meresõiduohutuse seaduses ja raudteeseaduses. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (100 SE) teine lugemine. Eelnõuga tõstetakse alkoholi aktsiisimäära 5%, samuti muudetakse Eesti Haigekassa seadust ja töötuskindlustuse seadust nende seaduste alusel moodustatud juriidiliste isikute vahendite hoidmist ja haldamist puudutavas osas. Nii Haigekassa kui Töötukassa rahalised vahendid koondatakse riigikassasse ehk neile kuuluvad pangakontod liidetakse riigi pangakontode kontserni koosseisu. Haigekassa ja Töötukassa on jätkuvalt oma rahade peremehed ja saavad igal ajal kasutada oma rahalisi vahendeid seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks. Rahandusministeerium maksab neile vahendite jäägilt intressi. Kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) finantsjuhtimise seaduse muudatused puudutavad KOVide laenupiiranguid ning põhitegevuse tulude mahu ulatuses ülempiiri rakendumise edasilükkamist. Vastavalt eelnõule esitatud muudatusettepanekutele, jäetakse seaduse tekstist välja kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muudatused ning prokuratuuriseaduse muudatused. Samuti leidis toetust muudatusettepanek, mille kohaselt lükatakse alkoholiaktsiisi tõus ühe kuu võrra edasi, nii et see jõustub 1. veebruaril 2012. Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mille vastu hääletas 47 ja poolt 38 Riigikogu liiget. Seega suunati eelnõu kolmandale lugemisele.

 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, Kohtute Raamatupidamiskeskuse Rahandusministeeriumi valitsemisalasse üleviimisega seotud seaduste, riigieelarve seaduse ning Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (101 SE) teine lugemine, mille eesmärk on lükata aasta võrra edasi eeldatav riigi kõrgemate ametiisikute palgatõus ja pikendada hetkel kehtivat Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust aasta võrra. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (124 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt võimaldatakse lapsehoidjana töötada mitte ainult lapsehoidja kutsetunnistuse omajaid, vaid ka teisi, kellel on selleks sobivad teadmised ja oskused. Lapsehoidja haridusnõuded kehtestati esmakordselt 2007. aastal samaaegselt lapsehoidja kutsestandardi loomisega. Kehtiva seaduse kohaselt ei saaks lapsehoidjana alates 2012. aastast töötada lapsehoidjana teiste erialade esindajad, kes samas vastavad oma ettevalmistuse poolest täielikult või suures osas lapsehoidja kutsestandardi nõuetele, olles õppinud mõnda teist eriala, nt aineõpetajaks õppinud pedagoogid jt. Eelnõu annab õiguse töötada lapsehoidjana ka inimesele, kellel on lapsehoidja kutsetunnistuse omajaga samal tasemel või isegi kõrgemal tasemel sobiv haridus. Teine eelnõuga tehtav muudatus võimaldab vajadusel määrata inimesele nii hooldaja kui eestkostja. Tänane regulatsioon ei võimalda määrata hooldajat inimesele, kes vajab samal ajal ka eestkostjat. Isiku sobivuse määratlemine eestkostjana või hooldajana jäävad endiselt kohtu ja omavalitsuse pädevusse. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse “Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas” eelnõu (125 OE) esimene lugemine. Otsusega annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti osalust pangas 247 aktsia ulatuses, mille kohaselt tehakse alates 2012. aastast nelja aasta jooksul sissemaksed nimetatud panga aktsiakapitali 1 787 810,70 USD ulatuses. Otsuses on summa märgitud USD-des, kuna valuutakursside muutumise tõttu ei saa täpset maksmisele kuuluvat summat eurodes kirja panna. Justiitsministrit ja rahandusministrit volitatakse tegema aktsiate märkimiseks vajalikke toiminguid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

                       

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks olekuga seotud õigusaktide muutmise seaduse eelnõu (132 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on anda Eesti Vabariigi IMFi (Rahvusvaheline Valuutafond) liikmeks olekuga võetud varalised kohustused üle Eesti Pangale. Samuti soovitakse eelnõuga täpsustada Eesti Panga õigusi ja kohustusi Eesti Vabariigi esindamisel IMFis. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

                       

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse “Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis” eelnõu (133 OE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on anda nõusolek Eesti kvoodi suurendamise sissemaksmiseks ja volitada Eesti Panka osaluse suurendamiseks vajalikke toiminguid tegema. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aktsionäride nõukogu võttis 2008. a vastu resolutsiooni, mis hõlmas ettepanekut IMFi põhikirja ning kvoodivalemi muutmiseks ning alaesindatud liikmesriikidel, sh Eestil, kvootide tõstmiseks ja hääleõiguse ümberjagamiseks. Riigikogu poolt heaks kiidetud IMFi põhikirja muudatuste üheks eesmärgiks oli tõhustada IMFi liikmesriikide hääletamist ja osalemist nn kvoodi- ja hääleõigusreform, et tagada dünaamiliselt arenenud majandusega riikide, sh Eesti, parem esindatus ja tugevam hääleõigus. Selleks muudeti IMFi põhikirjas liikmesriigi häälte koguarvu arvutamise süsteemi ning tehti alaesindatud liikmesriikidele, ka Eestile, ettepanek kvootide suurendamiseks. Kvooti ei saa muuta ilma liikmesriigi nõusolekuta ja see tuleb siseriiklikult eraldi otsustada. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

                       

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (113 SE) esimene lugemine. Eelnõuga võetakse üle EL vastav direktiiv. Enne direktiivi ülevõtmist ei olnud hankijad kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete korraldamisel kohustatud järgima seaduses sätestatud korda. Direktiivi ülevõtmisel aga kehtestatakse hankijatele ühtsed reeglid hangeteks, mille puhul ei ole võimalik antud seaduse tavakorda kohaldada. Sellest tulenevalt on direktiivis välja töötatud meetmed, mida kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete puhul saavad hankijad täiendavalt kasutada (salastatud teabe kaitse ja tarnekindluse nõuded). Neid nõudeid kohaldades on võimalik ka riigi julgeolekuga seotud riigihankeid teha avatumalt kui seni ja seega saab suurem hulk pakkujaid võimaluse neis hankemenetlustes osaleda. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis” eelnõu (119 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt pikendatakse kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (ISAF – International Security Assistance Force) koosseisus kuni 31. detsembrini 2012. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusvastase operatsiooni Atalanta ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus” eelnõu (122 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt pikendatakse kuni 15 kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta (European Union Naval Force Somalia – Operation Atalanta) ning NATO mereoperatsiooni Active Endeavour koosseisus kuni 31. detsembrini 2012. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

                       

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (117 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt pikendatakse kuni 45 kaitseväelase kasutamist NATO reageerimisjõudude (NRF – NATO Response Force) koosseisus kuni 31. detsembrini 2012, lähtuvalt vajadusest. NRFi võib vajadusel kasutada nii Põhja-Atlandi lepingu alusel korraldatavas kollektiivkaitseoperatsioonis, kui ka ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

                       

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos” eelnõu (118 OE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt pikendatakse kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega nimetatud missioonil NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (KFOR – Kosovo Force) koosseisus kuni 31. detsembrini 2012. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

                       

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis” eelnõu (120 OE) esimene lugemine. Eelnõu näeb ette pikendada kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega nimetatud missioonil NATO väljaõppemissiooni (NTM-I – NATO Training Mission in Iraq) koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2012. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

                       

Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõu (121 OE) esimene lugemine. Eelnõu näeb ette pikendada kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil (UNTSO – United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 31. detsembrini 2012. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Istung lõppes kell 19.16

 

                       

Riigikogu pressitalitus