Riigikogu ees andis ametivande õiguskantsleri asetäitja-nõunik Nele Parrest. 

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE) teise lugemise. Eelnõu muudab ametist lahkunud presidendi või tema lese kaitse senist korraldust. Eelnõu kohaselt võib siseminister määrata ametist lahkunud presidendile kaitse lähtuvalt vastava politseiasutuse poolt koostatud ohuhinnangule. Sama põhimõte kehtib ka presidendi lese puhul. Praegu nõuab seadus, et ametist lahkuvat presidenti kaitstaks samadel alustel kui ametis olevat presidenti. 

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu esimese lugemise: 

Riigikogu liikmete Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri, Igor Gräzini, Mark Soosaare, Lauri Vahtre ja Marek Strandbergi algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (279 SE) eemärk on kaotada põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest sätted, mis kehtestavad õppekirjanduse (õpik, töövihik jms) ainesisu ametkondliku kontrolli. Eelnõu annab koolis kasutatavate õpikute valiku, st õpiku kvaliteedi ja riiklikule õppekavale vastavuse kontrolli õpetajale. Ainetunnis kasutava õppekirjanduse valikul peab õpetaja lähtuma kehtivast riigi ja kooli õppekavast. 
       
Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni põhikirja heakskiitmise seaduse eelnõuga (290 SE) kiidetakse heaks Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) põhikiri. Pärast IDAga ühinemist on Eestil võimalik täieõigusliku partnerina osaleda IDA liikmes-riikide koostöös ja otsuste tegemisel ning toetada IDA kaudu vähemarenenud riikide arengut. IDA aitab toetada globaalselt vaeseima regiooni Aafrika ning teiste vaeste riikide arengut, kuhu Eesti kahepoolne arenguabi ei jõua.     

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse-, ja elektriaktsiisi seaduse, tubakaseaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (294 SE) maksustatakse soojuse tootmiseks kasutatav põlevkivi aktsiisimaksuga. Alates 2011. aastast on põlevkivi aktsiisimäär 2,35 krooni põlevkivi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta ja alates 2013. aastast 4,7 krooni põlevkivi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta. Samuti võetakse üle direktiivide sätted, millega muudetakse reisija imporditud aktsiisikauba maksuvabasid piirmäärasid. Eelnõus sätestatakse füüsilisest isikust reisija maksukohustus, kui ta toob teisest liikmesriigist aktsiisikaupa endaga koos liikuvas pagasis üle aktsiisivaba piirnormi. Aktsiisi ei pea maksma, kui reisija tõendab,  et ta toob Eestisse alkoholi üle piirkoguse iseenda tarbeks, näiteks korraldab suurema perekondliku või muu ürituse.  

Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (268 SE) viiakse nimetatud seadus vastavusse Euroopa Liidu õigusaktiga. Sisulises mõttes täpsustatakse geneetiliselt muundatud mikroorganismide (GMM) ohutut kasutamist suletud keskkonnas eesmärgiga kaitsta inimese tervist ja keskkonda. Seaduse rakendamine suurendab töötajate ja keskkonna ohutust GMM-ide suletud kasutamisel. Samal ajal juhitakse GMM-ide kasutajate tähelepanu asjaolule, et GMM-ide transport maanteel, raudteel, siseveeteedel, merel või õhus on reguleeritud ohtlike kaupade veoks ette nähtud õigusaktidega.

Valitsuse algatatud mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (271 SE) kaotatakse rakendamise praktikas ilmnenud probleemid ning vastuolud, suurendatakse juriidiliste isikute võlausaldajate kaitset, täpsustatakse juriidiliste isikute juht- ja kontrollorganite liikmete vastutust, samuti lihtsustatakse juriidiliste isikute tegevust, kaotades üleliigseid formaalsusnõudeid ja võimaldades paindlikumaid juhtimisstruktuure. 

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (287 SE) nähakse muuhulgas ette, et väikestes kogustes (alla 5 m3 ööpäevas) heitvee immutamiseks vee erikasutusluba tulevikus enam vaja ei ole, kuna nii väikestes kogustes nõuetekohane heitvee immutamine ei põhjusta keskkonnaministeeriumi hinnangul ohtu ümbritsevale keskkonnale. See võimaldab lihtsustada kodanikel individuaalsete puhastussüsteemide rajamist väljapoole reoveekogumisalasid ning lisaks vähendab keskkonnateenistuste halduskoormust. Eelnõu sätestab laevadelt saasteainete merreheitmise keelu ja tõstab sellega kaasnevat vastutuse määra. Laevalt saasteainete keelatud merreheitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni  500 000 krooni. 

Valitsuse algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (284 SE) tulemusena vähenevad vedaja poolt autoveo alaste dokumentide taotlemiseks tehtavad rahalised ja ajalised kulutused. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis 2006. aastal läbi viidud autoveoseadusest tuleneva halduskoormuse hindamise uuringu kohaselt toob käesoleva seaduse muutmise seadusega planeeritav dubleerivate dokumentide kaotamine ja tegevuslubade kehtivusaegade pikendamine kaasa  iga-aastaste kulutuste vähenemise vedajatele ligi 1,5 miljonit krooni. Samuti muutub dokumentide taotlemine mugavamaks, kuna mitmeid dokumente on võimalik taotleda elektroonselt. 

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lükati tagasi (42 poolt, 31 vastu) Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (304 SE).

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Toomas Vareki esitatud küsimusele majandusliku olukorra, Jaanus Marrandi esitatud küsimusele maaelu ja Kalev Kallo esitatud küsimusele maksupoliitika kohta. Rahandusminister Ivari Padar vastas Marek Strandbergi esitatud küsimusele riigieelarve arusaadavuse kohta. 

Istungi stenogramm on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus