Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu otsused moodustada probleemkomisjonid. Üks probleemkomisjon hakkab tegelema rahvastikukriisi lahendamisega ja teine riigireformi arengusuundade väljatöötamisega.

Riigikogu kiitis 62 poolthäälega heaks (vastu 13, erapooletuid 6) Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks” (367 OE).

Otsuse kohaselt on probleemkomisjoni ülesandeks uurida rahvastikuga seotud Eesti riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade, valitsemisala arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid olukorra parandamiseks.

Samuti kuulub komisjoni ülesannete hulka ka teiste riikide rahvastikupoliitikate ning kogemuste uurimine ja selle põhjal ettepanekute tegemine meie poliitikate täiendamiseks.

Otsuse esitajad märgivad seletuskirjas, et pärast iseseisvuse taastamist on Eesti rahvaarv pidevalt vähenenud ning komisjoni eesmärgiks on leida üles probleemid ja lahendused olukorra muutmiseks. Esitajad toovad peamiste probleemidena välja madala sündimuse ja suure väljarände.

Kuueliikmelisse komisjoni kuulub igast Riigikogu fraktsioonist üks liige. Komisjoni liikmed on Yoko Alender, Monika Haukanõmm, Siret Kotka, Heljo Pikhof, Raivo Põldaru ja Helir-Valdor Seeder. Komisjoni volitused kestavad kuni Riigikogu selle koosseisu volituste lõppemiseni.

Läbirääkimistel sõna võtnud Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist juhtis tähelepanu asjaolule. „Ei ole mõistlik minna seda teed, et luua Riigikogusse põhimõtteliselt piiramatul arvul uusi komisjone juurde.“

Riigikogu kiitis 62 poolthäälega heaks (vastu 12, erapooletuid 3) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks” (368 OE).

Otsuse kohaselt peetakse riigireformi all silmas avaliku võimu ümberkorraldamist ning avaliku võimu alla kuuluvad seejuures nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused.

Komisjoni ülesanneteks on jälgida ja analüüsida haldusreformi elluviimist ja regionaalhalduse ümberkorraldamist ning neile seatud eesmärkide saavutamist, teha ettepanekuid avaliku võimu ümberkorraldamiseks ning vaadata üle selle täidetavad funktsioonid ja ülesanded ning hinnata avaliku võimu ümberkorraldamise eesmärgi täitmiseks läbiviidavate tegevuste mõju ja jätkusuutlikkust.

Otsuse seletuskirja kohaselt on riigireformi vaja, sest Eesti riik peab piiratud ressurssidega järjest paremaid tulemusi saavutama. „Riigireformi vajadusest on räägitud juba aastaid. Muutuste läbiviimiseks on mitmeid põhjuseid, millest peamistena võib välja tuua rahva arvu vähenemise, kasvava töökäte puuduse ning järjest suurenevad piirkondlikud erinevused,“ märgitakse seletuskirjas.

Kuueliikmelisse komisjoni kuulub igast Riigikogu fraktsioonist üks liige. Komisjoni liikmed on Arto Aas, Helmut Hallemaa, Aivar Kokk, Külliki Kübarsepp, Ivari Padar ja Arno Sild. Komisjoni volitused kestavad kuni Riigikogu selle koosseisu volituste lõppemiseni.

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja India Vabariigi kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (375 SE) näeb ette Eesti ja India vahelise kohtulikult karistatud inimeste üleandmise kokkuleppe ratifitseerimist. Kokkuleppe eesmärk on anda inimestele võimalus kanda karistust oma koduriigis. Kokkulepet saab rakendada vaid juhul, kui üleandmise tingimustega on nõustunud nii karistatud inimene kui mõlemad riigid. Riikidel on õigus anda armu, amnestiat või kergendada karistust kooskõlas oma riigi põhiseadusega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marianne Mikko Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Keskkonnakomisjoni algatatud looduskaitseseaduse § 20 täiendamise seaduse eelnõuga (373 SE) viiakse looduskaitseseaduse § 20 põhiseadusega kooskõlla, et leevendada nende maaomanike olukorda, kes on riigilt oma maa järelmaksuga erastanud ning riik on hiljem nendele maadele seadnud intensiivsed looduskaitselised piirangud. Eelnõu toetab õiguskantsleri ettepanekut looduskaitseseaduse § 20 põhiseadusega kooskõlla viimise kohta.

Läbirääkimistel võttis sõna Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201702141000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside