Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu moodustas tänasel täiskogu istungil eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni, rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus „Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni moodustamine“ (3 OE) näeb ette moodustada probleemkomisjon, mille eesmärk on uurida eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade ja programmide hetkeseisu. Sellest lähtuvalt teeb probleemkomisjon ettepanekuid kvaliteetse eesti keele õppe tagamiseks ning õppevahendite, õppekavade, metoodikate ja õpetajate ettevalmistamiseks.

Eesmärgi täitmiseks plaanib probleemkomisjon kohtuda eesti keelega seotud huvigruppidega ning neid aktiivselt kaasata. Samuti hoiab probleemkomisjon end kursis läbiviidavate tegevuste mõju ning nende jätkusuutlikkusega. Vajadusel on probleemkomisjonil võimalus esitada ka seadusemuudatusi.

Seletuskirjas märgitakse, et eesti keele õpetamine ja õppekvaliteedi tõstmine muu emakeelega noorte seas on olnud arutelude keskmeks mitukümmend aastat, kuid jätkuvalt on küsimusi, millega tuleb süsteemselt tegeleda ning leida probleemile lahendusi. Probleemkomisjoni loomise põhjus on vajadus vaadata eesti keele õpetamist terviklikult ning laiapõhjaliselt ja anda oma ideid seadusandluse täiendamiseks.

Probleemkomisjoni kuulub igast fraktsioonist üks liige.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin (K) ja Riho Breivel (EKRE), Kaja Kallas (R), Jaak Madison (EKRE), Kalle Palling (R), Aadu Must (K), Maria Jufereva-Skuratovski (K), Valdo Randpere (R) ja Oudekki Loone (K).

Otsuse poolt hääletas 54 Riigikogu liiget ja vastu oli 24 liiget.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ (4 OE) näeb ette moodustada probleemkomisjon, mille ülesanne on kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Seletuskirjas märgitakse, et Riigikogu XIII koosseisus loodud probleemkomisjon rahvastikukriisi lahendamiseks andis 20.02.2019 toimunud täiskogu istungil Riigikogule üle komisjoni töö lõpparuande ettepanekutega demograafiliste probleemide lahendamise kohta. Kuivõrd demograafilised probleemid püsivad, siis on vajadus antud probleemkomisjoni loomiseks endiselt olemas.

Probleemkomisjoni kuulub igast fraktsioonist üks liige.

Läbirääkimistel võttis sõna Kaja Kallas (R).

Otsuse poolt hääletas 54 Riigikogu liiget ja vastu oli 22 liiget.

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ (17 OE) näeb ette moodustada Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Kadri Simson, liikmed Ants Laaneots ja Sven Sester ning asendusliikmed Leo Kunnas ja Sven Mikser.

NATO PA Eesti delegatsiooni eesmärgid on kaitsta Eesti välispoliitilisi huve, osaleda aktiivselt assamblee üritustel ja komisjonide töös, tagada Eesti julgeolekupoliitika seisukohtade kaitsmine ja Eesti kohustuste täitmine NATO-s.

Seletuskirjas märgitakse, et Eestil kui NATO PA liikmel, on tulenevalt organisatsiooni põhikirja artiklist 1 õigus moodustada parlamentaarse assamblee kolmeliikmeline delegatsioon ning vajadusel nimetada ka asendusliikmeid. Delegatsioon moodustatakse arvestades poliitiliste jõudude esindatust Riigikogus.

Otsuse poolt hääletas 65 Riigikogu liiget.

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ (18 OE) näeb ette moodustada Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee (OSCE PA) Eesti delegatsioon, mille koosseisu kuuluvad järgmised Riigikogu liikmed: delegatsiooni juht Mart Nutt, liikmed Kerstin-Oudekki Loone ja Heljo Pikhof ning asendusliikmed Johannes Kert ja Anti Poolamets.

Seletuskirjas märgitakse, et OSCE PA tegevuse peaeesmärgiks on liikmesriikide suurem kaasamine Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisele, tõhustamaks tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ja tõstmaks parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. Assamblee võtab vastu resolutsioone soovitustega liikmesmaadele OSCE kriteeriumite täitmiseks, esindab OSCE parlamendisaadikute kollektiivset häält ja parlamentaarset diplomaatiat, omab laiahaardelist valimiste vaatlemise programmi.

Tähtsaks osaks OSCE töös on vaatlejate delegatsioonide lähetamine liikmesriikide valimistele, et jälgida valimiste läbiviimise vastavust seadustele ja demokraatia traditsioonidele. Vaatlustulemuste kohta koostatakse detailsed raportid.

Vastavalt OSCE põhikirja protseduurireeglitele on Eestil õigus moodustada organisatsiooni parlamentaarse assamblee kolmeliikmeline delegatsioon ning määrata kolm asendusliiget.

Otsuse poolt hääletas 63 Riigikogu liiget.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201905301000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside