Riigikogu otsustas tänasel istungil esimesel lugemisel tagasi lükata valitsuse algatatud eelnõu, millega sooviti uuendada lasteaedade ja lastehoidude süsteemi. Parlament võttis vastu ka kuus seadust, lisaks läbis teise lugemise kaks ja esimese lugemise samuti kaks eelnõu.

Valitsuse algatatud alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu (579 SE) esimesel lugemisel tagasi lükkamiseks tegi ettepaneku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 34 saadikut. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Eelnõuga sooviti uuendada lasteaedade ja lastehoidude süsteemi. Praegune koolieelse lasteasutuse seadus sooviti asendada uue seadusega. Eelnõuga plaaniti parandada erinevaid aspekte alushariduses, näiteks tugiteenuste osutamist, õpetajate kvalifikatsiooni, hoolekogu kaasamist, eesti keele õpet venekeelsetes lasteaedades ja vabaneda lasteaiajärjekordadest.

Eelnõu järgi pidanuks vanem saama tagasisidet lasteaiakoha eraldamise kohta kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. Eelnõu oleks sätestanud, et vanemad saavad oma eelistustest jätkuvalt teada anda ning kui soovitud lasteaeda pole võimalik kohta pakkuda, tuleb koha pakkumisel arvestada õdede-vendade lasteaias käimist ja kodulähedust. Eelnõu järgi olnuks omavalitsustel lasteaiakoha pakkumisel võimalik koostööd teha eralasteaedadega, kusjuures seal ei oleks eelnõu järgi olnud lubatud küsida vanematelt suuremat tasu kui lasteaias.

Eelnõu kohaselt tulnuks lasteaedades õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel lähtuda kaasava hariduse põhimõtetest. Näiteks sooviti eelnõuga määratleda tingimused tõhustatud või eritoe rakendamiseks. Samuti sooviti muuta paindlikumaks rühmade moodustamine.

Eelnõu nägi ette, et lasteaia õppekeel alates kolmeaastastest lastest oleks üldjuhul eesti keel ja aastaks 2027 peaks igas rühmas olema täiskohaga tööl vähemalt üks eesti keelt valdav õpetaja. Lasteaiapidaja otsusel võinuks rühmas lisaks eesti keelele kasutada ka teist õppekeelt või teisi õppekeeli, kuid eestikeelne õpe pidanuks olema tagatud vähemalt pooles ulatuses.

Eelnõu kohaselt oleks määratud ka nõuded lasteaia abiõpetajale, kellel oleks eelnõu järgi pidanud olema keskharidus ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutse või keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Veel sooviti eelnõuga anda suurem roll lasteaia hoolekogule.

Eelnõuga ei soovitud muuta lasteaia rahastamise süsteemi, kuid oleks välja toodud, et kohalik omavalitsus võib vanema osalustasu ja toidukulu kas osaliselt või täies ulatuses katta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Keskerakonna fraktsiooni nimel Mihhail Stalnuhhin, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jaak Juske, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Helle-Moonika Helme, Reformierakonna fraktsiooni nimel Heidy Purga ja Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner.

Riigikogu võttis vastu kuus seadust

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (533 SE), millega muudetakse tervisesüsteem paindlikumaks ja inimkesksemaks, muu hulgas tagatakse seadusega üldarstiabi kättesaadavus ja parandatakse nimistute teenindamise järjepidevust.

Seaduse järgi korraldab alates 1. juulist üldarstiabi Terviseameti asemel Eesti Haigekassa.

Seadusega täpsustatakse perearsti nimistusse registreerumise aluseid. Tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse lisatakse elamisõiguse alusel Eestis elava isiku ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiva ravikindlustatud isiku õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Seadusega võimaldatakse nimistu esmakordsel kinnitamisel hoida nimistu väiksem, kui on seaduses sätestatud nimistu ülemine piirmäär, et anda alustavale perearstile aega nimistuga tutvuda ja kohaneda.

Nähakse ette ka perearsti kohustus teavitada nimistusse kuuluvaid inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui muutub perearsti tegevuskoht. Muudatuse eesmärk on võimaldada patsiendil vajaduse korral vahetada perearsti või teha ettevalmistusi elukorralduses, et harjuda perearsti uude tegevuskohta liikumisega. Seadusega nähakse ette võimalus tagada arstiabi olukorras, kus avalikud konkursid nimistule perearsti leidmiseks on ebaõnnestunud või nimistu jääb ootamatult perearstita.

Leevendatakse ka lähtetoetuse taotlemise tingimusi: pikendatakse taotluse esitamise perioodi, luuakse õiguslikud eeldused, et maksta lähtetoetust senisest suuremas summas ja kasutada lähtetoetust osaliselt. Seadusega luuakse võimalus määrata prioriteetne piirkond või eriala ning maksta perearsti lähtetoetust kuni toetuse kolmekordses määras. Lähtetoetuse määr on 5000 eurot.

Samuti laiendatakse seadusega piiratud ulatuses kokkulepitud ravimite retsepti väljakirjutamise õigust õendusabi eriala omandanud õele (eriõele) samas ulatuses, nagu see on seni kehtinud pereõdedele. Muudetakse ka töövõimetuslehe väljakirjutajate ringi, andes töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus õele.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja vastu 16 saadikut.

Valitsuse algatatud füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega (575 SE) muudetakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks ja vähem kulukaks. Selleks kehtestatakse uus seadus, mis reguleerib füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamist, võlgade ümberkujundamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Varem kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks, pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida.

Seaduse kohaselt algatatakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus maksejõuetusavaldusega, mis võib kasvada üle nii pankrotimenetluseks, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetluseks. Samuti muutub võlgniku nõustamise süsteem. Edaspidi hakkab võlgnikku algusest lõpuni nõustama ja abistama vastava eksami läbinud usaldusisik. Konkreetses menetluses määrab usaldusisiku kohus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures peetavast usaldusisikute nimekirjast.

Lisaks reguleeritakse seadusega juriidiliste isikute saneerimismenetluses saneerimisnõustaja kutse andmist ja antakse pankrotihalduritele õigus avada pankrotimenetluse läbiviimisel kutsealane maksekonto. Senise korra kohaselt tohib haldur kasutada arveldamiseks ainult võlgniku kontosid.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 67 saadikut.

Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seadusega (499 SE) viiakse söödaseadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega kehtestatakse ravimsööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise nõuded. Üldpõhimõtted jäävad samaks.

Seaduse järgi lisandub teatud sööda käitlejatele loakohustus, sest tulenevalt määrusest peab sööda käitlejal edaspidi olema tegevusluba, kui tema ettevõttes tegeletakse ravimsööda ja vahetoote tootmisega, nende veoga või turuleviimisega. Senise korra järgi on tegevusluba nõutud üksnes ravimsööda tootmise korral. Muude ravimsööda käitlemisega seotud tegevuste puhul, näiteks lemmikloomade ravimsööda jaemüügil tuleb esitada majandustegevusteade.

Seadusega ajakohastatakse ka söödaseaduses juriidilisele isikule kehtivaid maksimaalseid karistusmääri, mis jäävad edaspidi 10 000 ja 32 000 euro vahele. Kuni 32 000 euro suurune rahatrahv on võimalik määrata juriidilisele isikule sööda kohta esitatavate nõuete, sööda märgistamise nõuete ning sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumise eest.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 69 saadikut.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seadusega (544 SE) muudetakse ravimiseadust ja täpsustatakse ravimitega seotud sätteid veterinaarseaduses, et veterinaarravimitele kohalduvat Euroopa Liidu määrust paremini rakendada ja selle eesmärke saavutada.

Alates 28. jaanuarist kehtivad veterinaarravimite hulgimüüjate tegevusload kogu Euroopa Liidus. Selles tulenevalt antakse seadusega veterinaararstidele, üld- ja veterinaarapteekidele õigus Eestisse sisse vedada veterinaarravimeid ELi veterinaarravimite hulgimüüjatelt. Seni on veterinaararstid saanud ravimeid osta Eesti veterinaarravimite hulgimüüjalt.

Samuti ei pea veterinaararstid seaduse järgi enam taotlema müügiloata veterinaarravimi kasutamiseks Ravimiametilt eraldi luba. Müügiloata ravimite kasutamisel veterinaarias tuleb veterinaararstil lähtuda nimetatud määruses sätestatud nõuetest. Esmase valikuna tuleb siiski jätkuvalt kasutada müügiloaga veterinaarravimit vastavalt müügiloa tingimustele.

Seadusega täpsustakse veterinaarravimite valdkonna pädevate asutuste, Ravimiameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti ülesandeid, kaasajastatakse Ravimiameti tasude regulatsiooni ning antakse Ravimiametile õigus lubada erandeid veterinaarravimi pakendi nõuete osas.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 69 saadikut.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega (570 SE) lisatakse seaduse alusel välja antavate isikut tõendavate dokumentide hulka Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus.

ELi tagasipöördumistunnistus antakse ELi liikmesriigi esindamata kodanikule, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või ei ole ajutiselt kättesaadav, samuti näiteks reisil sündinud lapsele. Esindamata on ELi liikmesriigi kodanik juhul, kui tema kodakondsusjärgsel riigil ei ole kolmandas riigis või ELis välisesindust või kui sealsel välisesindusel või aukonsulil ei ole võimalik tagasipöördumisdokumenti anda.

EL tagasipöördumistunnistuse väljastamine on ette nähtud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega, mida seni on rakendatud Välisministeeriumi põhimääruse ja sellele tugineva välisministri käskkirja alusel.

Lisaks ajakohastatakse seadusega konsulaarteenuste ja toimingute osutamise sätteid, muudetakse riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ja kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis seni on lõivustamata. Riigilõivud viiakse vastavusse tegelike kuludega. Kaasajastatakse ka Politsei- ja Piirivalveameti toimingutega seotud riigilõivude regulatsiooni ning diferentseeritakse ameti teenindustes, posti ja e-posti teel ning iseteeninduskeskkonnas tehtavate toimingute riigilõivude määrasid.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 69 saadikut.

Valitsuse algatatud rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadusega (583 SE) ratifitseeritava konventsiooni eesmärk on luua raskete kuritegude ära hoidmiseks rahvusvaheline koostöösüsteem, mis tõhustab kurjategijatelt kriminaaltulu ja kuriteovahendite äravõtmist. Eesti õigus vastab konventsiooni põhimõtetele ega nõua rakendamiseks täiendavaid ressursse.

Konventsioonile on alla kirjutanud 42 riiki ja Euroopa Liit, 37 Euroopa Nõukogu riiki on selle ka ratifitseerinud. Eesti allkirjastas konventsiooni 7. märtsil 2013.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 64 saadikut.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (531 SE) volitatakse valitsust määrusega kehtestama süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke nõudeid, millest üks osa on uus Eesti infoturbestandard (E-ITS).

Muudatustega tunnistatakse kehtetuks valitsuse määruse volitusnorm avaliku teabe seaduses infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamiseks. Muudatustega kaasajastatakse infoturbe õigusraamistik ning rõhutatakse juba varem küberturvalisuse seadusega sisse toodud lähenemist rakendada infoturvet terviklikult ning asutuseüleselt, hõlmates kõiki võrgu- ja infosüsteeme. Eelnõu võimaldab aegunud infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) asendada uue E-ITS-iga. ISKE aluspõhimõtted, rakendamise loogika ja auditeerimise skeemid ei ole selle esmasest avaldamisest 2003. aastal ehk vähemalt 18 aasta jooksul muutunud. E-ITS-i volitusnorm on laiem kui andmekogudepõhise ISKE oma – see lähtub võrgu- ja infosüsteemidest ning kohaldub kõikidele süsteemidele, sealhulgas andmekogudele avaliku teabe seaduse tähenduses. Enne E-ITS-i määruse vastuvõtmist on vaja volitusnormi uuendada. E-ITS-i määruse volitusnormi paiknemine küberturvalisuse seaduses ja selle rakendusaktides on avaliku teabe töötlemist ja küberturvalisust reguleerivaid õigusakte, nende omavahelisi seoseid ja struktuuri arvesse võttes mõistlik. Just küberturvalisuse seaduse eesmärk on tagada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste süsteemide turvalisus ning koordineerida küberintsidentide ennetamist ja lahendamist.

Läbirääkimistel võttis sõna Leo Kunnas, kes tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 17 ja vastu 40 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (569 SE) ühildatakse senised killustunud andmekogud, et tagada senise tervishoiutöötajate riikliku registri, proviisorite ja farmatseutide registri ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri andmete ühtne haldamine uue infosüsteemi kaudu. Sisuliselt liidetakse olemuslikult üksteisega põimunud registrid üheks tervishoiukorralduse infosüsteemiks.

Lisaks nähakse ette tervishoiutöötajate digitaalse registreerimise võimalus. Tervishoiutöötajate digitaalne registreerimine hakkab toimuma Eesti isikukoodi alusel Terviseameti iseteenindusportaali kaudu. Kui isiku kvalifikatsiooni tõendavad andmed sisalduvad Eesti Hariduse Infosüsteemis, ei pea Terviseametile täiendavaid tõendeid esitama, tervishoiutöötajana registreerimine otsus tehakse automaatselt. Praegu tuleb lisaks taotlusele esitada haridust tõendavaid dokumente paberil või fotokoopiana. Inimestele, kellel Eesti isikukoodi ei ole, jääb registreerimisprotsess võrreldes kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seadusega samaks.

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (615 SE) parandatakse töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti ning tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et tagada ohutu töökeskkond ja ennetada tööga seotud terviseprobleeme.

Eelnõu kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. See tähendab, et peale senise töötajate tervisekontrolli korraldamise tuleb töötervishoiuarstil analüüsida ka ettevõtte töötervishoiu olukorda ja teha ettepanekuid töötingimuste parandamiseks, samuti nõustada tööandjaid töökeskkonna parandamisel ja anda töötajatele soovitusi tervise edendamiseks. Muudatused soodustavad ettevõtetes süsteemset lähenemist töötervishoiule, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ja ennetada töötajate terviseprobleeme. See omakorda vähendab tööandjate kulusid, mis kaasnevad töötajate haigestumise ja töölt eemalolekuga. Eelnõuga nähakse ette ka tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamisel.

Eelnõuga reguleeritakse töötaja terviseandmete töötlemist, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemine võib olla vajalik keemilistest ja bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide maandamiseks, töötervishoiuteenuse korraldamiseks, töötaja alkoholijoobe tuvastamiseks, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimiseks. Kuna ükski nimetatud kohustusest ei ole uus, siis sisuliselt tööandja õigusi ei laiendata, vaid muudetakse terviseandmete töötlemine osapooltele selgemaks.

Veel on eelnõu järgi kavandatud luua tööandjatele töökeskkonna andmekogus võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid, mis vähendab paberdokumentide koostamise, edastamise ja säilitamisega kaasnevat halduskoormust.

Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõuga (574 SE) suurendatakse kohtumenetluse avalikkust ja kohtupraktika kättesaadavust, tagades samal ajal süütuse presumptsioon ja juurdepääsupiiranguga andmete, aga ka füüsilisest isikust menetlusosalise eriliiki isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse.

Edaspidi avalikustatakse Riigi Teatajas avalikult teatavaks tehtud kohtuotsused kohe märkega „jõustumata“. Kui lahend jõustub või tühistatakse, muutub vastav märge automaatselt. Praegu on tagatud avalikkuse juurdepääs vaid jõustunud kohtulahenditele, tühistatud ja jõustumata kohtulahenditele juurde ei pääse.

Tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluse seadustikes täiendatakse arvutivõrgus avalikustamisele kuuluvate määruste loetelu. Avalikustamisele kuuluvad ka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise, korteri- ja kaasomandi asjades ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjades tehtud määrused. Lisaks ringkonnakohtu ja Riigikohtu hagita menetlust lõpetavatele määrustele tuleb avalikustada ka samas asjas tehtud maakohtu lahend.

Lisaks saavad menetlusvälised isikud taotleda kohtutoimikuga tutvumist tsiviil- ja halduskohtumenetluses kinnises menetluses arutatud kohtuasjas ning kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjas. Edaspidi eeldatakse ajakirjanduslikul eesmärgil toimikuga tutvumise puhul õigustatud huvi, kuid kohus võib nõuda huvi põhjendamist.

Õigusemõistmise huvides võib kohtu algatusel teha kohtuistungist ülekande veebilehel. Info ülekande toimumise kohta avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel. Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse kaebeõiguse võimaldamisega isikule, kellele kohus on määranud istungil teatavaks saanud asjaolude saladuses hoidmise kohustuse.

Menetlusest langes välja veel kaks eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Raimond Kaljulaidi algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (564 SE) täiendatakse seadust paragrahviga, milles nähakse ette toetus isikutele, kes annavad osa neile kuuluvast eluruumist või eluruumi tervikuna tasuta kasutamiseks rahvusvahelist kaitset taotlevale või rahvusvahelise kaitse saanud välismaalasele. Eelnõu järgi antakse valitsusele volitus kehtestada toetuse suurus ja selle maksmise kord. Eelnõu algatajate ettepanek on, et toetus oleks 210 eurot kuus ning see oleks ette nähtud neile, kes annavad osa oma elamispinnast või neile kuuluva elamispinna Ukraina sõjapõgenikele kasutada vähemalt kuueks kuuks.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Eduard Odinets.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 58 ja vastu üheksa saadikut. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes Riigikogu menetlusest välja.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Raimond Kaljulaidi algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE) kohaselt ei kohandata eesti keele oskuse nõudeid rahvusvahelise kaitse taotlejale ja rahvusvahelise kaitse saajale, kes on saabunud Eestisse enne 31. detsembrit 2022 ning viibinud Eestis vähem kui kaks aastat. Eelnõu eesmärk on lubada Eestisse saabunud sõjapõgenikud kiiresti tööjõuturule.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 59 ja vastu üheksa saadikut. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes Riigikogu menetlusest välja.

Istung lõppes kell 20.45.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]