Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu lükkas kolmapäevasel istungil tagasi otsuse eelnõu VEB Fondi uurimiskomisjoni materjalide avalikustamisest.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni materjalide avalikustamisest“ eelnõu (234 OE) tagasilükkamise poolt hääletas 46 ja vastu 23 Riigikogu liiget, erapooletuid oli 2.

Eelnõu nägi ette juurdepääsupiirangute tühistamist Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni materjalidele. Riigikogu moodustas VEB Fondi uurimiskomisjoni 2013. aasta 12. märtsil, komisjon pidas 40 istungit ja küsitles istungitel 49 inimest.

EKRE fraktsiooni liige Henn Põlluaas ütles eelnõu tutvustamisel, et põhjendamatu salastamine õõnestab ühiskonna usaldust riigiesindajate ja institutsioonide vastu ning see ei sobi kokku demokraatia ja avatuse printsiibiga. „Usalduskriis ning lõhe inimeste ja võimulolijate vahel on niigi selgelt hoomatav. Seda usalduse kaotust on aga võimalik kompenseerida info avalikustamise, aususe ja tõe ilmsiks toomisega,“ ütles Põlluaas.

„Isikute privaatsusõiguse, isikuandmete kaitse vajadus ei kaalu niivõrd tõsise juhtumise puhul üles avalikkuse huvi ja ühiskondlikku kasu. Komisjon loodi ikkagi eesmärgiga saada selgust Eesti Panga saladuses hoitud finantsmahhinatsioonidest ja võltsimistest,“ lisas Põlluaas.

Põhiseaduskomisjoni esindajana istungil ettekande teinud Andres Anvelt selgitas, et Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni salvestised on küll olemas, kuid neile laieneb istungite kinnisuse printsiip, mis tuleneb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 36. „Nüüdseks on olemas Riigikohtu otsus 11. maist 2015, milles kohus sedastab, et Riigikogu komisjonide istungid on üldjuhul kinnised ning üksnes komisjoni koosseisu poolthäälte enamusega võib istungi kuulutada avalikuks,“ ütles VEB Fondi uurimiskomisjoni liikmeks olnud Anvelt.

Anvelt rõhutas, et Riigikogu otsus ei saa muuta seadust. „Õigusaktide hierarhia printsiibi kohaselt peavad madalamal tasemel olevad üksikaktid olema kooskõlas üldaktidega, antud juhul seadusega, ja siit tuleneb ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 36 kinnisuse printsiip. Samuti, kuna juurdepääsupiirang on seatud seaduse alusel, läheks käesolev otsuse eelnõu vastuollu seadustega, mis kohustavad riigiasutusi kehtestama teabele juurdepääsupiiranguid või tunnistama teabe riigisaladuseks,“ ütles Anvelt.

Läbirääkimistel Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Artur Talvik rõhutas, et läbipaistvus parandab poliitilist kultuuri ning Vabaerakonna fraktsioon toetab eelnõu.

EKRE fraktsiooni nimel sõna võtnud Martin Helme arvates tuleks VEB Fondi uurimiskomisjoni materjalid avalikustada ning kutsus üles eelnõu toetama.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Rainer Vakra tuletas endise VEB Fondi uurimiskomisjoni esimehena meelde, et uurimiskomisjoni liikmed otsustasid toona, et komisjoni istungid on kinnised. Vakra kutsus Riigikogu liikmeid üles kuulama komisjoni salvestisi.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse (Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine) eelnõu (240 SE), millega muudetakse ajutiselt avaliku teenistuse seadust seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ülesande täitmisega 2017. aasta teisel poolaastal. Eelnõuga nähakse ette erisused ametnikele, kes täidavad Eesti eesistumisega seotud teenistusülesandeid.

ELi eesistumise eelselt ja selle ajaks luuakse personali paindlikumaks värbamiseks erisus, et ametnikke võiks määratud ajaks teenistusse nimetada ilma konkursita. Konkursi väliselt saab ametniku teenistusse määrata juhul, kui vabaneb ELi eesistumise ülesannetega seotud ametikoht. Avaliku teenistuse seaduse üldreegel on, et vaba ametikoht tuleb täita avaliku konkursiga, põhjendatud juhul võib korraldada ka sisekonkursi.

Intensiivse tööperioodi ja suurenenud töökoormuse kompenseerimiseks ning ametnike motiveerimiseks nähakse ette kuni 10-kalendripäevase lisapuhkuse andmise võimalus ja võimalus maksta kehtivast korrast suuremat lisatasu. Kehtiv kord ei näe ette tööpanusest sõltuvat lisapuhkust ja võimaldab täiendavate teenistusülesannete täitmise eest maksta lisatasu kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast.

Tulenevalt otsusest, et Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja kuus kuud varem ehk alates 1. juulist 2017, muutis põhiseaduskomisjon teise lugemise käigus eelnõus olevaid tähtaegu

Muudatusettepaneku kohaselt saavad teenistujad kasutada lisapuhkust kuni 2018. aasta 31. augustini. Samuti kehtivad ELi eesistumisega seotud ametnikele kohaldatavad erisused eelnimetatud tähtajani. Algselt oli seadusesse viidavad erisused kehtivad kuni 2018. aasta 31. detsembrini.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise personalistrateegia kohaselt kasvab hinnanguliselt 300–400 inimesel töökoormus tuntavalt ning umbes 700 inimesel hajuvad eesistumisega seotud ülesanded ELi eesistumise perioodi peale.

Riigikogu lõpetas ühe eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (256 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv, mis käsitleb seoses teenuse osutamisega Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste parandamist. Eelnõu näeb ehitussektoris ette kohaliku tellija vastutuse lähetatud töötaja palga maksmisel.

Ehitajal on õigus nõuda kohalikult ettevõttelt palga maksmist, kui ta töötasu on teda lähetanud tööandjalt kohtu otsusega välja mõistetud, kuid seda pole võimalik kuue kuu jooksul sisse nõuda. Töötasu nõue on piiratud Eestis kehtiva kuu töötasu alammääraga.

Eelnõu lihtsustab riiklikku järelevalvet, mida lähetatud töötajate osas teostab tööinspektsioon. Eelnõuga kehtestatakse sunniraha piiriülese teavitamise ja sissenõudmiseks esitamise kord.

Edaspidi ei kohaldata seadust kolmandatest riikidest saabuvatele töötajatele, kes saavad Eesti tööjõuturule siseneda välismaalaste seaduse alusel.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside