Riigikogu lõpetas kohalikel valimistel kolmandate riikide kodanike valimisõigust piirava põhiseaduse muutmise eelnõu teise lugemise.

Riigikogu 61 liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) kohaselt saavad kohalike volikogude valimistel osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti EL-i ja NATO riikide kodanikud. Praegu saavad lisaks Eesti ja EL-i kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.

Eelnõu algatajate sõnul annab muudatus hääleõiguse Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta inimestele, kel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.

Teise lugemise eel otsustas põhiseaduskomisjon toetada 43 saadiku esitatud muudatusettepanekut jätta eelnõust korduse vältimiseks välja lause, mille kohaselt sätestatakse kodakondsuseta inimeste ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja kord seadusega. Teise muudatusettepaneku, mille esitasid eelnõule 23 saadikut, jättis komisjon arvestamata. Sellega sooviti tunnistada kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike, aga ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helle-Moonika Helme, Rene Kokk, Mart Helme, Evelin Poolamets, Anti Poolamets, Rain Epler, Martin Helme, Kert Kingo, Siim Pohlak, Varro Vooglaid ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Helir-Valdor Seeder, Riina Solman, Mart Maastik, Urmas Reinsalu ja Tõnis Lukas Isamaa, Ando Kiviberg, Peeter Tali ja Kalev Stoicescu Eesti 200, Eduard Odinets ja Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Vladimir Arhipov, Aleksei Jevgrafov, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist ning Jaanus Karilaid, Henn Põlluaas, Maria-Jufereva Skuratovski, Kalle Grünthal ja Ants Frosch.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus 17 poolt, 61 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine lõpetati ning muudatusettepanekute tähtajaks määrati 11. märts kell 17.15.

Pärast eelnõu teist lugemist saavad Riigikogu liikmed esitada eelnõule taas muudatusettepanekuid, kui esitajaks on vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust ehk vähemalt 21 Riigikogu liiget. Põhiseadust muutva eelnõu kolmas lugemine, kus otsustatakse ka põhiseaduse muutmise viis, saab toimuda, kui teisest lugemisest on möödunud vähemalt kuu aega.

Istungi algul muutis Riigikogu tööaja graafikut, mille kohaselt kestab istung kuni eelnõu (536 SE) menetlemise lõpuni.

Istung lõppes kell 15.09.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]