Riigikogu võttis tänasel istungil vastu 11 seadust ning lõpetas seitsme eelnõu teise lugemise, nende seas läbis teise lugemise ka peretoetusi tõstev eelnõu.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse (625 SE), mille kohaselt saavad tööandjad võimaluse sõlmida töötutega senisest enam lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötegijaile töövõtu- ja käsunduslepingutest suurema kaitse.

Kehtiv kord võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida järjestikku, see tähendab väiksema kui kahekuulise vahega, maksimaalselt kaks korda või ühe korra pikendada. Piirava regulatsiooni tõttu võivad tööandjad sõlmida töölepingu asemel muu võlaõigusliku, näiteks käsundus- või töövõtulepingu. Sel juhul jääb aga töötaja ilma tööõiguslikust kaitsest, näiteks ei kohaldata tööaja piiranguid, töötasu alammäära, puhkuse ega tööohutuse nõudeid.

Seadusemuudatused lubavad sõlmida kuni kaheksapäevaseid tähtajalisi töölepinguid kuue kuu jooksul piiramatult, ent peab arvestama, et kui sõlmida uus tähtajaline tööleping pärast kuuekuulist perioodi, siis muutub leping tähtajatuks.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 49 ja selle vastu oli 13 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse (648 SE), mille eesmärk on muuta efektiivsemaks elatisnõuete sissenõudmise kord.

Muudatustega nähakse ette regulatsioon, mis võimaldab anda kohtutäiturile sundtäitmiseks ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid elatisnõudeid. Samuti täpsustakse elatise sissenõudja õigust allutada elatise maksmine kohtutäituri pidevale kontrollile juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud inimene elatist vabatahtlikult ei maksa.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja selle vastu oli 13 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis 70 häälega vastu valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse (677 SE), millega viiakse loomkatseprojekti loataotluste menetlemine koos katseloomade kaitse ülesannetega Maaeluministeeriumist Põllumajandus- ja Toiduametisse, kes hakkab lube väljastama vastava hindamiskomisjoni ettepanekul. Muudatustega täpsustatakse ka loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte avaldamise ja järelhindamise korda.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (678 SE), mille eesmärk on suurendada siseturvalisust ja ohutust. Muudatused puudutavad peamiselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning Häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja teenuste kvaliteedi tagamisel.

Päästeametil võimaldatakse kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Jutt käib aastas umbes 20 abidemineerijast, kellele kehtestatakse ka kutsesobivusnõuded. Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt temale osutatud teenusega rahulolu kohta tagasisidet.

Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Samuti antakse Päästeametile õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aja ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamise kohta.

Seaduse vastuvõtmist toetas 54 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis 67 häälega vastu valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (705 SE), millega lükatakse aastatel 2023–2026 aset leidma pidanud aktsiisitõusud aasta võrra edasi. Aktsiisimäärade kriisieelne tase saavutatakse 2027. aastal.

2020. aasta 1. maist langetati kaheks aastaks elektri ja teatud kütuste aktsiisimääri, et leevendada koroonaviiruse levikust tingitud kriisi mõju kütusetarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. 2021. aasta lõpus vastu võetud seadusega nähti ette alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele.

Muudatuste kohaselt saavad põllumajandussektor ja põlevkivikaevandused kuni 2024. aasta 30. aprillini kasutada eriotstarbelist diislikütust Euroopa Liidu miinimummäära tasemel, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Alates 2024. aasta 1. maist tõuseb põllumajandussektorile eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 107 eurole 1000 liitri kohta ning põlevkivikaevandused saavad kasutada vaid tavamääraga maksustatud diislikütust.

Riigikogu võttis 61 häälega vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse (706 SE), millega tõstetakse tulumaksuvaba tulu 500 eurolt 654 eurole kuus. Muudatusest võidab umbes 368 000 inimest ehk 56 protsenti tööealistest elanikest. Enim ehk ligi 370 eurot aastas võidavad maksuvaba tulu alammäära muutmisest need, kes teenivad 654–1200 eurot kuus.

Muudatus ei puuduta vanaduspensioni saajaid, kellele hakkab 1. jaanuarist kehtima maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses ja kelle tulule regresseeruva maksuvaba tulu süsteem ei kohaldu. Keskmine vanaduspension on 2023. aastal prognoosi järgi 704 eurot.

Samuti pikendatakse juriidiliste isikute võimalust teha tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks. Tulumaksuvabalt saab järgmise aasta lõpuni annetusi teha MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja Tallinna Vanalinna Rotary Klubile.

Läbirääkimistel võttis sõna Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis 59 häälega vastu valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse (707 SE), millega kiirendatakse kogumispensioni maksete peatamise ajal 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 tegemata jäänud neljaprotsendiliste maksete kompenseerimist, mis teise sambasse jääjatele pidi esialgu toimuma 2023. ja 2024. aasta jaanuaris. Algselt planeeritud kahe aasta asemel viiakse maksete kompenseerimine läbi kogu ulatuses ühel aastal – 2023. aasta jaanuaris.

Kompenseeritavad summad arvutatakse vastavalt tegelikele sissemaksetele, kuid nende lõplik suurus selgub 2023. aasta alguses, mil on teada kohustuslike pensionifondide keskmine tootlus 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Kui keskmine tootlus on positiivne, suurendatakse selle võrra pensionikogujatele kompenseeritavaid summasid. Summad eraldatakse jaanuaris ja selle arvelt lastakse pensionikogujatele välja täiendavad pensionifondi osakud.

Läbirääkimistel võttis sõna Ivari Padar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis 62 häälega vastu kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse (720 SE), mis võimaldab Eesti Kultuurkapitalil toetada ühel ajal kahe asemel mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist. Muudatuse kohaselt ei tohi pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine mõjutada eespool oleva objekti valmimist.

Seaduse järgi on võimalik toetada pingereas tagapool asuvat objekti varem kui eespool asuvat objekti, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetust eraldada. Pingereas tagapool asuva objekti rahastamise eeldus on, et see ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ehk Kultuurkapitalil on valmisolek ja võimalus asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Juske Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Viktoria Ladõnskaja-Kubits Isamaa, Signe Kivi Reformierakonna ja Siret Kotka Keskerakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis 63 häälega vastu majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse (740 SE), mis annab kohalike omavalitsuste ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele võimaluse osta elektrimüüjalt kuni 2026. aasta 30. aprillini elektrit Konkurentsiameti reguleeritud hinnaga ehk universaalteenusena.

Universaalteenuse kasutamiseks tuleb asutusel sõlmida universaalteenuse müüjaga uus hankeleping. Olemasoleva lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul tuleb vajadusel tasuda lepingut sõlmides kokku lepitud leppetrahv. Kavatsusest kehtestada kohalike omavalitsuste hallatavatele asutustele universaalteenuse raames elektrienergia tarbimise mahupiirang üks gigavatt-tund aastas loobuti eelnõu teisel lugemisel.

Riigikogu on juba varem kehtestanud universaalteenuse regulatsiooni kodutarbijatele ning mikro- ja väikeettevõtjatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja isikutele, kes vahendavad elektrit universaalteenuse tarbijaile.

Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Aas Keskerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Riigikogu võttis 59 häälega vastu valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse (685 SE), millega muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel. Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (646 SE), mille eesmärk on lõpetada kahepoolne investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping Norraga. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingust tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide ja Norra investorite võrdne kohtlemine.

Seaduse vastuvõtmist toetas 58 Riigikogu liiget.

Seitse eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE), millega luuakse õiguslik alus, et võtta kasutusele elanikkonna operatiivse ja asukohapõhise ohuteavituse süsteem. Asukohapõhine ohuteavitus võimaldab saata inimestele juhiseid kriisiolukordades, näiteks keemiaõnnetuse, relvastatud rünnaku, plahvatusohu, metsatulekahju või muu ohu korral käitumiseks.

Ohtude korral, mis on varakult tuvastatavad, annab varajase hoiatuse olemasolu võimaluse hoida ära raskeid tagajärgi, näiteks laadida telefoniakusid, tankida kütust, varuda joogivett ja toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut, varjuda või evakueeruda.

Kui praegu saadab sideettevõtja ohuteavituse kõigile oma klientidele ja SMSi rändlusteenuse kasutajatele sõltumata sellest, kus inimene viibib, siis edaspidi tekib võimalus saata ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele. Piirkondlikku ohuteavitust lubatakse kasutada ka kriisiõppustel.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE), millega tehtavad muudatused lahendavad praktikas kerkinud probleeme korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavates küsimustes.

Kui praegu saab näiteks arendaja esitada korteriomandite moodustamise avalduse kinnistuportaalis, siis tulevikus peab vastav tehing olema notariaalselt tõendatud. Kuni 10 korteriga korteriühistutel võimaldab eelnõu teha raamatupidamist kassapõhiselt ning kaob kohustus esitada majandusaasta aruanne. Samas ei kohaldu see muudatus korteriühistutele, millel on valitseja.

Lisaks antakse eelnõuga kohalikele omavalitsustele võimalus moodustada korteriomandite ja korteriühistut puudutavate vaidluste jaoks lepitusseaduse alusel tegutsev lepitusorgan, mis võimaldab vaidlusi lahendada kohtuvaidlustest soodsamalt ja kiiremini.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu (713 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle äriühingute piiriülest ümberkujundamist, ühinemist ja jagunemist reguleeriv ELi direktiiv. 2019. aastal vastu võetud direktiiv avardab äriühingute võimalusi ELi ühtsel siseturul ning soodustab majanduskasvu ja konkurentsi.

Kui osaühingute ja aktsiaseltside piiriülene ühinemine on võimalik ka praegu, siis eelnõuga lisatakse uute võimalustena piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine. Samal ajal muudetakse rangemaks kontrolli piiriülese liikumise tingimuste üle, näiteks ei ole see võimalik, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis-, pankroti- või kriminaalmenetlus. Oluliselt täiendatakse ka osanike, aktsionäride, võlausaldajate ja töötajate huvide kaitse norme, sealhulgas on edaspidi paremini tagatud töötajate kaasatus ja osalus äriühingu piiriüleses liikumises.

Ühtlasi täieneb eelnõuga registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel. Registripidaja peab senisest laiemalt jälgima piiriülese liikumise motiive, samuti lisandub kohustus teha tõendi väljaandmisel koostööd teise asutustega, et minimeerida piiriülese liikumise kasutamist pahatahtlikel või kuritegelikel eesmärkidel.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (698 SE), mis suurendab 62 euro võrra represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud inimestele, samuti Eestist sunniviisiliselt Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud inimestele makstavat toetust.

Kui praegu on kord aastas makstav toetus 230 eurot, siis järgmisest aastast tõuseb see eelnõu kohaselt 292 eurole. Algatajate sõnul ei ole toetus alates 2018. aastast kasvanud, samas kui vahepeal on toimunud märkimisväärne elukalliduse tõus. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on tuleval aastal toetuse saajaid hinnanguliselt 7800.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (701 SE), millega tunnistatakse meditsiiniseadme seaduses kehtetuks sätted, mis kuuluvad ELi määruste reguleerimisalasse, kuna ELi õigusega on loodud meditsiiniseadmete regulatsiooni uus raamistik ja valdkonda seni reguleerinud direktiivid tunnistatud kehtetuks.

ELi määrustega on kehtestatud meditsiiniseadmete suhtes ühtlustatud ja senisest rangemad kvaliteedi- ja ohutusnõuded, et lahendada selliste seadmetega seotud üldisi ohutusprobleeme. Eelnõu täpsustab määruste rakendamisel ettevõtjate, meditsiiniseadme kasutajate ning Terviseameti õigusi ja ülesandeid.

Muu hulgas lisatakse eelnõuga levitajatele kohustus teatada meditsiiniseadmete süsteemi, protseduuripaketi või suurema riskiga in vitro diagnostikameditsiiniseadme esmakordsest levitamisest Eestis. See toob ettevõtjatele kaasa täiendava halduskoormuse, kuid aitab saavutada parema turuülevaate Eesti turul olevatest meditsiiniseadmetest ning tõhustada turujärelevalvet, et Terviseamet saaks tuvastada Eesti turul nõuetele mittevastavaid, sealhulgas võltsitud või ohtlikke meditsiiniseadmeid ja need vajadusel turult eemaldada.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE), mille eesmärk on parandada lastega perede toimetulekut, toetada sündimust ning tagada lasterikaste perede toetuse seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Eritähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud.

Eelnõu kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60-lt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 euroni kuus. Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus eelnõu kohaselt pensioniindeksiga.

Lisaks näeb eelnõu ette muudatuse perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse miinimumelatise arvutamisel lasterikka pere toetus arvesse 50 protsendi ulatuses. Muudatuse eesmärk on arvestada selgemalt ja õiglasemalt lasterikka pere toetuse maksmist elatise arvestamisel.

Lasterikka pere toetuse maksmist ja sujuvat lõppemist plaaniti algse eelnõu järgi rakendada kuni pere noorima lapse 24-aastaseks saamiseni, mil toetus hakkaks etapiviisiliselt vähenema, kuid eelnõu teise lugemise käigus otsustas sotsiaalkomisjon tuua lasterikka pere toetusest samm-sammulise väljumise vanusepiiri 19. eluaastale ehk viis aastat varasemaks. Et suure pere toetus hakkab muudatuste tagajärjel vähenema seni plaanitust varem, saab kolme- kuni kuuelapselistes peredes toetus olema plaanitud 600 asemel 650 ning alates seitsmest lapsest plaanitud 800 euro asemel 850 eurot.

Sotsiaalkomisjon viis eelnõusse teisigi muudatusi, näiteks kaob lapsetoetuse maksmise tingimusena õppimise nõue lastele vanuses 16–19 eluaastat, mis võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka lapsetoetusi saada peredel, kus laps mingil põhjusel, näiteks erivajaduse tõttu, õppimist ei jätka. Õppimise soodustamiseks jääb kehtima reegel, et kui 19-aastane noor jooksval õppeaastal õpib, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni. Lisaks täienes eelnõu muudatusega olukordadeks, kui sureb alla kolmeaastane laps – riik võimaldab sellisel puhul nii emale kui ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses.

Lastetoetuste ja lasterikka pere toetused tõusevad eelnõu kohaselt 1. jaanuarist. Peredes, kus peretoetuste maksmine on juba lõpetatud seoses alla 19-aastaste laste mitteõppimisega, tekib eelnõu järgi taas õigus peretoetustele, mille väljamaksed teeb Sotsiaalkindlustusamet tagasiulatuvalt hiljemalt märtsi lõpuks. Pered ise ei pea selleks taotlust ega dokumente esitama.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsiooni mittekuuluv Siim Kiisler ning Jaanus Karilaid, Maria Jufereva-Skuratovski ja Tõnis Mölder Keskerakonna, Jaak Valge, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Peeter Ernits Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Heljo Pikhof ja Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Heiki Hepner, Tarmo Kruusimäe ja Mihhail Lotman Isamaa fraktsioonist.

Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (704 SE), millega kehtestatakse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsioon alates järgmise aasta 1. juulist.

Kui seni on teenus olnud peamiselt teenuse saaja ja tema ülalpidajate kanda, siis edaspidi hakkab teenuse katmises osalema ka avalik sektor. Kohalik omavalitsus katab teenust saama õigustatud inimese teenuskoha maksumusest kvalifitseeritud hooldustöötajate kulud ning teenuse saaja tasub majutus- ja toitlustuskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kulud.

Omavalitsuste suureneva kohustuse leevendamiseks muudetakse omavalitsustele laekuva tulumaksu määra ning hakatakse alates 1. jaanuarist 2024 tulumaksu jaotamisel arvesse võtma ka riikliku pensioni tulusid. Üleminekuajal ehk tuleval aastal jaotatakse meetmeks ette nähtud vahendid omavalitsuste vahel läbi toetusfondi. Riigieelarve täiendav kulu on prognoosi järgi 2023. aastal 40 miljonit ja 2024. aastal 57 miljonit eurot, mis võimaldab omavalitsustel arendada ka kodus elamist toetavaid teenuseid ja suurendada nende pakkumist.

Ühe muudatusena tegi sotsiaalkomisjon eelnõusse teise lugemise eel täienduse, mille kohaselt lisatakse MTÜ Slava Ukraini nende tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja, kellele saavad juriidilised isikud teha tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmise korraldamiseks.

Läbirääkimistel võttis sõna Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (712 SE), millega muudetakse lihtsamaks ja läbipaistvamaks kohaliku omavalitsuse ja riigi vahelised maatoimingud.

Eelnõuga ühtlustatakse riigi ja omavalitsuste maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi ning antakse riigile õigus sekkuda avaliku huvi korral maade omandamiseks. Omavalitsusel tekib kohustus välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile, kui ta hakkab võõrandama või seadma hoonestusõigust maale, mille ta on eelnevalt riigilt tasuta saanud. Riigile maa tagastamisel kompenseerib riik omavalitsusele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.

Eelnõuga vähendatakse omavalitsuse poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel kui ka ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65 protsendilt 50 protsendile maa harilikust väärtusest. Sealjuures saab riigile makstavast tasust maha arvata omavalitsuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused. Lisaks pikendatakse ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel tasumise tähtaega viielt seitsme aastani.

Esimesel lugemisel lükkas Riigikogu tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (679 SE), mille eesmärk oli laiendada energiakriisi leevendamiseks välja töötatud universaalteenuse meedet mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes on sarnaselt kodutarbijatele energiakriisist otseselt mõjutatud ja haavatav sihtgrupp.

Läbirääkimistel võttis sõna Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Majanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 39 ja selle vastu hääletas 22 Riigikogu liiget.

Istung lõppes kell 19.33.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]