Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu teisipäevasel istungil läbis esimese lugemise Riigikogu liikmete Ain Lutsepa, Andres Ammase, Andres Herkeli, Artur Talviku, Jüri Adamsi, Kersti Sarapuu, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Marika Tuus-Lauli ja Peeter Ernitsa algatatud paarkonna seaduse eelnõu (151 SE). Eelnõu on mõeldud asendama kooseluseadust, mille võttis vastu Riigikogu XII koosseis 9. oktoobril 2014, ja kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu (114 SE).

Paarkond antud seaduse tähenduses on kaks täiskasvanud samast soost inimest, kes on omavahel sõlminud paarkonna lepingu vastavalt seaduse tingimustele. Paarkonna lepinguga eelnõu mõistes sõlmitakse varasuhte kokkulepe, võetakse vastastikune ülalpidamise kohustus ning lepingu sõlmijad saavad teineteise suhtes esimese ringi pärija staatuse. Peale selle võib leping sisaldada muid kokkuleppeid tingimusel, et need ei ole vastuolus seaduste ja heade kommetega. Eelnõus on sätestatud ka ühiselt lapse kasvatamise põhimõtted, lepingu lõppemise tingimused ja riiklikesse registritesse kantavad andmed. Eelnõu näeb ette kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise.

Eelnõu esitaja Jüri Adamsi hinnangul on kooseluseaduse kõige halvem tulemus see, et 2014. aastal toimunu mõjus Eesti ühiskonnale lõhestavalt. Adams nimetas eelnõu positiivseid omadusi. „Esiteks käsitleb see ühte teemat ja ei aja mitmesuguseid teemasid sassi. Teiseks käsitleb see teemat väga selgelt, nimelt annab samasooliste paaride omavahelise lepingu tüüptingimused. Kolmandaks, see on maksimaalselt lühikene,“ ütles Adams.

Õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere selgitas kooseluseaduse ja paarkonna seaduse erisusi. „Kooseluseadus on mõeldud inimestele, kes ei saa või ei taha abielluda. Paarkonna seadus on mõeldud ainult nendele, kes ei saa abielluda,“ ütles Randpere ning pooldas oma sõnavõtus kooseluseadust.

„Paarkonna seaduse eelnõu võiks jääda menetlusse, et õiguskomisjon saaks sellega lähemalt tutvudes mõned asjad sealt üle võtta kooseluseaduse rakendussätetesse või teha muudatusettepanekud kooseluseadusesse,“ ütles Randpere.

Läbirääkimistel Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Andres Herkel põhjendas paarkonna seaduse vajalikkust ja kritiseeris kooseluseadust. „Erisooliste ja samasooliste regulatsiooni panek ühte seadusesse on väga paljude suurte kontseptuaalsete segaduste alus,“ ütles Herkel.

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni (EKRE) nimel sõna võtnud Martin Helme hinnangul ei ole vaja vähemuse probleemidega tegelemiseks eraldi seadust. Helme tegi EKRE nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Hääletustulemus: poolt 14, vastu 55 ja erapooletuid 1, seega ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanekute tähtaeg on 2. märts kell 17.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

Riigikogu kiitis 85 poolthäälega (1 erapooletu) heaks valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (112 SE), millega tagatakse Rooma III määruse sujuv rakendamine. Määrust kohaldatakse, kui abielu lahutamisel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Määrusega ühtlustatakse abielulahutuste ja lahuselu suhtes kohalduva õiguse norme, antakse abikaasadele võimalus valida abielulahutuse või lahuselu suhtes kohalduv õigus piiratud kriteeriumide hulgast ning määratakse kohalduva õiguse reeglid abikaasade valiku puudumisel.

Rooma III määruse kohaldamine annab abikaasadele võimaluse igal ajal notari juures kokku leppida, millise riigi õigust tuleb nende abielu lahutamise eeldustele kohaldada. Hetkel abikaasadel sellist võimalust ei ole. Abikaasad saavad edaspidi kohaldatavaks õiguseks valida, kas kohaldatakse lahutava kohtu asukoha seadust, nende ühise elukohariigi seadust, ühe abikaasa kodakondsuse riigi seadust või siis abikaasade eelneva ühise elukoha riigi seadust, kui üks neist seal veel elab. Määrusega ühinemise järel saavad Eesti kohtud ja notarid teise riigi õigust kohaldada ka kolmanda riigi kodanike suhtes.

Riigikogu kiitis 89 poolthäälega heaks valitsuse algatatud pärimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (113 SE), millega tagatakse Euroopa Liidu pärimisasjade määruse sujuv rakendamine. Määrusega luuakse Euroopa Liidu tasandil ühtsustatud menetlusreeglid rahvusvaheliste pärimisasjade lahendamiseks. Määrusega ei ole hõlmatud Suurbritannia, Iirimaa ning Taani.

Määrusega reguleeritakse, milline õigus pärimisasjale kohaldub ja millises liikmesriigis tuleb see lahendada. Samuti lihtsustatakse pärimisõiguslike dokumentide ringlust Euroopa Liidus ning luuakse uue dokumendina Euroopa pärimistunnistus, mis annab kodanikele täiendava võimaluse oma õigusi teises liikmesriigis lihtsamalt tõendada.

Seadusega antakse notarile täiendav pädevus piiriülese pärimisasja lahendamiseks. Üldreeglina tuleb pärimisasi lahendada selles riigis, kus oli pärandaja harilik viibimiskoht, kuid sellele lisaks nähakse määruses ette täiendavaid aluseid. Lihtsamaks muutub pärimisõiguslike dokumentide ringlus, kuivõrd määrusega luuakse ühtsed kohtulahendite tunnustamise, täidetavuse, täitmise ning ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete vastuvõtmise ja täidetavuse reeglid.

Riigikogu lõpetas ühe eelnõu teise lugemise:

Riigikogu liikmete Andres Ammase, Henn Põlluaasa, Jaak Aaviksoo, Kristjan Kõljala, Mihhail Stalnuhhini ja Tanel Talve algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (55 SE), millega pikendatakse Eesti kodaniku passi ning välismaalase passi maksimaalset kehtivusaega viielt aastalt kümnele aastale. Selle eesmärk on vähendada passi väljastamisega seotud kulutusi ning toimingute tihedust.

Põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet selgitas foto esitamise nõude muutmist isikut tõendava dokumendi taotlemisel. „Kuivõrd praktikas on tõusetunud probleem, et taotlejatega, kellel ei ole võimalik terviseseisundist tulenevalt, näiteks sünnijärgse puudega inimesed, haiglavoodis tilgutite all lebavad inimesed, esitada nõuetekohast fotot, siis muudatusettepanekuga jäetakse seadusest välja fotole esitatavad nõuded. Eelnõus nähakse ette, et taotleja ei pea esitama fotot, kui taotluse esitamisel võetakse tema näokujutis,“ ütles Laanet ning lisas, et dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Riigikogu täiskogu toetas eelnõule tehtud viit muudatusettepanekut. Lisaks foto nõuetega seonduvate sätete muutmisele otsustas põhiseaduskomisjon muuta ka daktüloskopeerimisega ehk sõrmejälgede võtmisega seonduvaid isikut tõendavate dokumentide seaduse sätteid. Muudatusettepaneku kohaselt antakse õiguskantslerile diplomaatiline pass välja seitsmeks aastaks, kuid mitte kauemaks kui tema ametivolituste lõppemiseni. Samuti pikendatakse väljastatava diplomaatilise passi kehtivusaega kolmelt aastalt viiele aastale, sest üldjuhul on diplomaatilise passi saajate lähetus neli kuni viis aastat. Muudatusettepaneku kohaselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2017.

Läbirääkimistel sõna võtnud Mihkel Raual oli hea meel, et seaduseelnõu lahendab üksikute inimeste inimväärikuse probleemi, pidades silmas raskelt haigete inimeste isikut tõendava dokumendi taotlemist.

Riigikogu lõpetas ühe eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse muutmise seaduse eelnõuga (164 SE) soovitakse tagada Eesti Advokatuuri efektiivne ja jätkusuutlik toimimine. Advokatuuriseadust on vaja muuta, kuna advokatuuri liikmeskonna kasvust tulenevalt on senised seaduse regulatsioonid ajale jalgu jäänud ega võimalda organisatsioonil vajaliku efektiivsusega tegutseda.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on vaja üle vaadata advokatuuriseaduse osa, mis puudutab advokatuuri organisatsioonilist korraldust, et see vastaks paremini muutunud vajadustele, arvestades advokatuuri edasist organisatsiooni arengut. „Veel tuleks täiendada kehtivat regulatsiooni võimalusega paremini sidustada pensioneerunud advokaate organisatsiooniga ning korrastamist vajavad ka liikmeks võtmise regulatsioonid, kuna Eesti Advokatuuri assotsieerunud liikmena tegutsemise õiguse andmise alused on täna kehtivas õiguses mitmeti mõistetavad,“ ütles Reinsalu.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ühe eelnõu:

Riigikogu liikmete Dmitri Dmitrijevi, Erki Savisaare, Jaanus Karilaidi, Mart Helme, Martin Helme, Märt Sultsi, Olga Ivanova, Peeter Ernitsa, Raivo Põldaru, Siret Kotka, Uno Kaskpeiti ja Vladimir Velmani algatatud kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (149 SE), mille eesmärk oli tühistada kooseluseaduse sisu ja eesmärgid.

Eelnõu esitaja Jaanus Karilaidi hinnangul kooseluseaduse vastuvõtmisel ühiskonna liitmise asemel hoopis lõhestati ühiskonda. „Seaduse korrektse vastuvõtmise jaoks puudus eelmise Riigikogu koosseisus vajalik häälte hulk, mis tingis seaduse rakendamise vajalikkuse eraldi seadusega Riigikogu praeguses koosseisus. Rakendussätete vastuvõtmine on samuti takerdunud ning need, kes hääletasid omal ajal seaduse vastuvõtmise poolt, ei taha nüüd enam oma seadusandlikku tööd lõpuni viia,“ ütles Karilaid ning lisas, et selline halb õigusloome praktika ning määramatus võib tuua mitmeid kohtulahendeid ja kulusid maksumaksjale.

Õiguskomisjoni liikme Mark Soosaare sõnul oli õiguskomisjoni hääletusel eelnõu poolt neli, vastu viis ja erapooletuid kaks komisjoni liiget. Seega ei leidnud eelnõu toetust ning õiguskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Läbirääkimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni (SDE) nimel sõna võtnud Mihkel Raud ütles, et kooseluseadusega on paljudele Eesti inimestele loodud teatud õigused ja õigustatud ootused ning hoiatas, et antud eelnõuga tahetakse need ära võtta.

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni (EKRE) nimel sõna võtnud Jaak Madison toetas eelnõu.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni (IRL) nimel sõna võtnud Viktoria Ladõnskaja ütles, et IRL ei toeta kooseluseadust ega selle rakendusakte.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Jaanus Karilaid kutsus üles eelnõu toetama.

Hääletusel oli eelnõu tagasilükkamise poolt 41 ja vastu 39 Riigikogu liiget.

Istungi stenogramm 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside