Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu lõpetas täna ühe eelnõu teise ning nelja eelnõu esimese lugemise, veel neli eelnõu lükkas täiskogu esimesel lugemisel tagasi.

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, riigilõivu seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE), mille eesmärk on tõkestada fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) ebaseaduslikku kaubandust. Ebaseadusliku turu piiramiseks näeb eelnõu ette tõhusamad järelevalvemeetmed ja kõrgemad trahvimäärad.

Eelnõuga täiendatakse sätteid, mis reguleerivad ühekordselt täidetavate F-gaasi mahutitega seonduvat: keelustatakse nende edasiandmine, vahendamine, omandamine ja valdamine. Enamik ebaseaduslikest F-gaasidest turustatakse just ühekordselt täidetavates mahutites.

Riikliku järelevalve erimeetmena võimaldatakse eelnõu kohaselt teha kontrolltehinguid. See annab Keskkonnaametile ning Maksu- ja Tolliametile rohkem võimalusi tuvastada fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud rikkumisi. Juba turul olevate ühekordsete mahutite leidmiseks on kontrolltehinguga lihtsam tuvastada nende pakkujad ning enne lõpptarbijani jõudmist mahutid konfiskeerida.

Eelnõu kohaselt suurenevad ka juriidilistele isikutele rikkumiste eest ette nähtavad trahvimäärad. Maksimaalne trahvimäär on edaspidi 50 000 kuni 400 000 eurot. Määrade tõstmisel lähtutakse rikkumise keskkonnamõjust ning sellest, et trahvimäärad oleksid tegevuse ärahoidmiseks piisavalt tõhusad. Ka tööstusheite seaduses tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid selliste tegevuste korral, mis võivad oluliselt mõjutada keskkonda. Maksimaalsed trahvimäärad ulatuvad edaspidi 200 000 kuni 400 000 euroni.

Esimese lugemise läbis neli eelnõu

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (665 SE), mille eesmärk on vähendada tekkivate jäätmete koguseid, soodustada korduskasutust ja vähendada prügistamist ning võtta üle ELi vastav direktiiv.

Direktiivist tulenevad muudatused puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist. Eesmärk on vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, samuti inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale.

Eelnõu järgi keelatakse lasta turule nii ühekordselt kasutatavaid plasttooteid kui ka oksüdantide toimel lagunevaid plastist tooteid. Keeld hõlmab vatitikuvarsi, söögiriistu, taldrikuid, kõrsi, joogisegamispulki, õhupallide varsi, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendeid ning topse.

Eelnõuga nähakse ette, kuidas vähendada ühekordsete plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aastaks. Näiteks on alates 1. jaanuarist 2024 avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduvkasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

Eelnõuga täpsustatakse ka ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumise nõudeid. 2029. aastaks tuleb sellistest joogipudelitest liigiti koguda 90 protsenti. Samuti nähakse ette teadlikkuse suurendamise abinõud, et motiveerida tarbijaid vastutustundlikult käituma ja vähendama ühekordsetest plasttoodetest tekkivat prügi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aivar Kokk Isamaa ja Erki Savisaar Keskerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 12, selle vastu aga 38 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE), millega tõstetakse kindlustusandjate miinimumkapitalinõude alammääri ja ettevõtjast kindlustusvõtja suuruse määratlemise piirmääri.

Muudatuste aluseks on ELi teatis, millega korrigeeritakse kindlustusdirektiivi summasid tulenevalt inflatsioonist. Piirmäärad tuleb üle vaadata iga viie aasta järel. Esmakordse läbivaatamise käigus oli vaatlusaluseks perioodiks 31. detsember 2015 kuni 31. detsember 2020. Liikmesriikidel tuleb korrigeeritud summasid rakendada alates tänavu 19. oktoobrist.

Esimese lugemise läbis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud turvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (629 SE), millega kaotatakse piirang, mille tõttu ei saa 18-aastased inimesed turva- või valvetöötajana töötada. Kehtiva seaduse järgi peavad valve- ja turvatöötajad olema vähemalt 19 aastat vanad.

Seletuskirjas märgitakse, et turvaettevõtete kasvu piirab tööjõupuudus, mida valve- või turvatöötajana tegutsemise vanuse alampiir suurendab. Seaduse muutmine võimaldab algatajate sõnul valdkonna ettevõtetel tööjõudu paremini värvata.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud turvategevuse seaduse eelnõu (638 SE), millega luuakse seaduse uus terviktekst. Eelnõu eesmärk on tagada senisest paremini turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokku puutuvate isikute põhiõiguste kaitse.

Samuti soovitakse eelnõuga edendada turvaettevõtjate, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste koostööd turvalise elukeskkonna loomiseks. Eelnõuga nüüdisajastatakse kogu kehtiv turvaettevõtluse regulatsioon ning kõrvaldatakse praktikas esinenud kitsaskohad, tõlgendamisprobleemid ja ebamõistlikud piirangud.

Eelnõuga luuakse katustermin „turvateenistuja“, mille alla kuuluvad valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuht, kellel peab olema vastav kutse, kuivõrd kutseta isik ei saa turvateenistuja olla. Turvateenistuja võib olla nii füüsilisest isikust turvaettevõtja kui ka turvaettevõtja töötaja. Uue võimalusena luuakse alused turvaettevõtja kaasamiseks kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele. Eelnõu järgi peab turvateenistuja olema vähemalt 18-aastane.

Samuti on plaanis kehtestada laevakaitse regulatsioon. Mereturvatöötaja ülesanne on kõrgendatud ohu piirkonnas väljastpoolt tulevate rünnete eest valvata ja kaitsta laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid ja reisijaid ning laeva pardal olevat vara. Eesti riik on võtnud eesmärgi, et Eesti lipu all sõidaks rohkem kaubalaevu, ning mereturvatöötajate kasutamise õigusliku regulatsiooni olemasolu suurendaks Eesti laevanduse konkurentsivõimet.

Neli eelnõu lükati tagasi

Esimesel lugemisel lükkas Riigikogu tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE), millega sooviti piirata välismaalaste lühiajalist töötamist hooajatöötajana Eestis 183 päevale 365 järjestikuse päeva jooksul.

Eelnõu oleks muutnud ka välismaalasele makstava töötasu suuruse nõudeid. Eelnõu kohaselt tulnuks tööandjatel maksta tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega. Samuti nägi eelnõu ette töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise ainult täistööajaga töötamiseks. Välismaalasele, kes on Eestis elama asunud õppimise eesmärgil ja soovib oma abikaasa Eestisse elama kutsuda, soovisid algatajad sätestada kaheaastase Eestis elamise nõude. Lisaks nägi eelnõu ette õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise, kui välismaalane on jätnud olulisel määral täitmata seadusest tuleneva kohustuse, sealhulgas jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Margit Sutrop Reformierakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 34 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (618 SE), mis oleks suunanud tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ning värbama välistööjõudu eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu nõudvatele töökohtadele. Selleks oleks eelnõu tõstnud üldtingimusena seaduses sätestatud palgakriteeriumi 1,5-kordseks. Eelnõuga sooviti korrastada ka õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingutejärgset ja välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ning välisüliõpilastele stipendiumide maksmist.

Läbirääkimistel võttis sõna Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 35 ja selle vastu oli 12 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (628 SE), mille eesmärk oli suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ning värbama välistööjõudu eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu nõudvatele töökohtadele. Selleks oleks eelnõu tõstnud üldtingimusena seaduses sätestatud palgakriteeriumi 1,5-kordseks. Eelnõuga sooviti korrastada ka õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingutejärgset ja välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ning välisüliõpilastele stipendiumide maksmist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 35 ja selle vastu oli 12 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas tagasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE), mille eesmärk oli suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ning värbama välistööjõudu eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu nõudvatele töökohtadele. Selleks oleks eelnõu tõstnud üldtingimusena seaduses sätestatud palgakriteeriumi 1,5-kordseks. Eelnõuga sooviti korrastada ka õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingutejärgset ja välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ning välisüliõpilastele stipendiumide maksmist.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 31 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.

Ettekandjate puudumise tõttu jäi ära kahe päevakorras olnud eelnõu arutelu. Edasi lükkub nii Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE) kui ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (637 SE) esimene lugemine.

Istung lõppes kell 20.14

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
tel 631 6356, 520 0323
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside