Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise ja kuulas ära vastused neljale arupärimisele
Esimese lugemise läbis neli eelnõu.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (718 SE).
Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepingupoolte vahel, tagab isikute võrdse kohtlemise ja sätestab maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse. Eestil on sarnaseid lepinguid 63 riigiga. Kõik topeltmaksustamise vältimise lepingud põhinevad OECD mudellepingul, ent on konkreetsete lepinguosaliste riikide vajadustest tulenevalt siiski omanäolised.
Eesti ja Liechtensteini vahelise maksulepingu kohaselt on tuluallikariigil dividenditulu piiratud maksustamisõigus – kinnipeetava tulumaksu ülempiir on 10% dividendi brutosummast, kui dividendi saaja on füüsiline isik. Muudel juhtudel tuluallikariik tulumaksu kinni pidada ei saa. Intresside puhul ei või teise riigi residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt kinnipeetava maksu määr ületada 10% intressi brutosummast. Äriühingutele makstavad intressid on kinnipeetavast maksust vabastatud. Litsentsitasude puhul on tuluallikariigil õigus maksu kinni pidada kuni 5% litsentsitasu brutosummast.
Valitsus kiitis lepingu heaks tänavu 8. mail ning see allkirjastati 10. juulil Roomas.
Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga (733 SE) vähendatakse kulusid 19,9 miljonit ja investeeringuid 12 miljonit ning suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3 miljonit eurot.
Eelnõu koostamisel arvestati ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide taotlusi eelarve ümberplaneerimiseks käesolevast aastast järgnevatesse. Lisaks suurendatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet 39 miljoni võrra Ukraina abistamiseks ja kaitseotstarbelisteks hangeteks. Finantseerimistehingutes suurendatakse Kliimaministeeriumi valitsemisalas ASi Elering aktsiakapitali 45 miljonit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tõstetakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kuludest finantseerimistehingutesse 27,3 miljonit eurot, et anda ettevõtetele innovatsioonilaenu.
Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus lisaeelarve eelnõu algatada hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu.
Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (734 SE) jäetakse ära 2026. aastasse plaanitud kahe protsendipunktiline tulumaksu ja ettevõtluskonto maksu määra tõus. Ukraina jätkuvaks toetamiseks pikendatakse kahe aasta võrra annetuste maksuvabastuse erikorda kaheksale heategevuslikule ühingule.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa. Rain Epler EKRE, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja rahandusminister Jürgen Ligi.
Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) on seotud 2026. aasta riigieelarve seadusega.
Eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu fiskaalse järelevalve uuendatud raamistik, täpsustatakse Eelarvenõukogu rolli ja ülesandeid ning uuendatakse siseriikliku eelarvereegli nõudeid. Lisaks muutub aastase riigieelarve seaduse ülesehitus, määratakse valitsuse reservi planeerimise põhimõtted ning täpsustatakse riigi laenude andmise tingimusi. Muudatused on tehnilist laadi ega suurenda ministri õigusi eelarve muutmiseks. Ministritele lisandub kohustus teavitada Riigikogu rahanduskomisjoni jooksvatest eelarve muudatustest koos selgitustega. Samuti reguleeritakse riigieelarvest toetuste andmise tingimusi ning täpsustatakse kohalike omavalitsuste üksuste ja riigieelarve seoseid.
Uus eelarve ülesehitus hakkab eelnõu järgi kehtima juba 2026. aasta riigieelarvele. Eelnõu muudatuste jõustumisele kehtivad mitmed erisätted, näiteks valitsuse reservi ülekandmise piirang ja riigisisesed toetused.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler EKRE, Aivar Kokk Isamaa ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist.
Arupärimistele vastasid regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Terras vastas arupärimisele kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta (nr 802). Sutt vastas arupärimistele üldise pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasuse (nr 804), kliimaseaduse tuleviku (nr 809) ning Endla looduskeskuse sulgemise kohta (nr 815).
Istung lõppes kell 19.51.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
