Riigikogu võttis kolmapäeval kell 14 alanud ja neljapäeva varahommikuni kestnud istungil vastu ühe seaduse ning lõpetas mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu ja veel seitsme eelnõu teise lugemise.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud krüptovaraturu seaduse (398 SE), millega viiakse krüptovarateenuse osutajad ja krüptovara väljastajad Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Seadus mõjutab nii juba tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse pakkujad kui ka uusi krüptovaraturule tulijaid.

Mullu jõustus ELi niinimetatud MiCA määrus, mis võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel kõigis liikmesriikides, ning seadusega tagatakse määruse nõuetekohane riigisisene rakendamine. Määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus. Määrus reguleerib näiteks krüptovaraturu osalisele tegevusloa andmist, tema juhtimise korraldamist, nõudeid kapitalile, kohustust tegutseda kliendi parimates huvides, ausalt, õiglaselt ja professionaalselt, klientide krüptovara ja raha kaitset, kaebuste käsitlemist ja huvide konflikti juhtimist.

Praegu nimetatakse krüptovarateenust virtuaalvääringu teenuseks, edaspidi hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ning valdkonnas tegevuse jätkamiseks peab see olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ja saadud Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba. Seadusega on ette nähtud järelevalve tegemiseks täiendavad sätted, mis on analoogsed teistes finantssektori seadustes ette nähtud regulatsioonidega, tagades seeläbi varaklasside võrdse kohtlemise.

Teise lugemise käigus viidi eelnõusse muudatus, millega pikendatakse uutele nõuetele üleminekuperioodi kuue kuu võrra. See tähendab, et turuosalised peavad määruses sätestatud nõuetele üle minema hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 52 ja selle vastu oli 19 Riigikogu liiget.

Kaheksa eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE), mille kohaselt kehtestatakse Eestis alates järgmise aasta algusest kaheosaline mootorsõidukimaks. Eelnõu järgi hakkab maks koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel.

Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikumat valikut ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks.

Eelnõu kohaselt on mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, eraisikutele kuuluvad sõidukid, mis on ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimesele kasutamiseks, ning välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Mootorsõidukimaksu hakkab eelnõu järgi koguma Maksu- ja Tolliamet ning registreerimistasu Transpordiamet.

Teise lugemise käigus tehti eelnõus kaks põhimõttelist muudatust: esiteks laiendatakse registreerimistasu ka Eesti liiklusregistris juba arvel olevate sõidukite esmasele omanikuvahetusele ning teiseks hakkab ka juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks sõiduki vanusega vähenema.

Muudatusega sätestatakse, et registreerimistasu tasutakse lisaks sõiduki esmakordsele registreerimisele ka sõiduki esimesel omanikuvahetusel, eeldusel, et varem pole sellelt sõidukilt registreerimistasu makstud. Ühtlasi vähendatakse muudatusega tasumäärasid nii, et registreerimistasu suurus jääb keskmiselt alla 10 protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest. Eelnõu kohaselt tõusevad registreerimistasu määrad 2028. ja 2031. aastal.

Registreerimistasu ei tule maksta sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise müügitehingu korral. Kuni 10 aasta vanustele sõidukitele, mis viiakse riigist välja, on võimalik muudatuse kohaselt taotleda registreerimistasu tagastamist. Nii registreerimistasu kui ka mootorsõidukimaksu suurust vähendab sõiduki vanus – seda nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute ning nii sõiduautode kui ka kaubikute puhul.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Aleksandr Tšaplõgin, Vadim Belobrovtsev ja Aleksei Jevgrafov Keskerakonna, Priit Sibul, Helir-Valdor Seeder, Andres Metsoja, Mart Maastik, Urmas Reinsalu ja Aivar Kokk Isamaa, Rain Epler, Helle-Moonika Helme, Arvo Aller, Kert Kingo, Henn Põlluaas, Siim Pohlak, Rene Kokk ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Kõnega esines ka fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Katkestamise poolt oli 21 ja selle vastu hääletas 47 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE), mille kohaselt tõusevad 2025. aasta algusest mitmed Siseministeeriumi valitsemisala riigilõivumäärad. Seletuskirja kohaselt on lõivumäärad püsinud aastaid samal tasemel ega kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid.

Eelnõuga muudetakse kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste, isikut tõendava dokumendi taotluste, elamisloa, pikaajalise viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise taotluste, rahvastiku toimingute ning relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumääri.

Näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv tõuseb eelnõu kohaselt 30-lt 45-le ja passi taotlemisel 45-lt 60 eurole. Riigilõiv abielukande eest kasvab 30-lt 70-le ning lahutuskande eest 50-lt 90 eurole. Soodsam riigilõiv jääb kehtima lastele, pensionäridele ja puudega inimestele ning reisidokumendi puhul rahvusvahelise kaitse saajatele.

Õiguskomisjon viis teise lugemise eel eelnõusse muudatuse, mille kohaselt tõstetakse relvalubade ja relvadega seotud taotluste ja toimingute riigilõivumäärasid vähem, kui oli esialgu kavandatud. Erandina suurendatakse relva lammutamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamise loa taotluse läbivaatamisega seotud lõivumäära 10 euro võrra.

Läbirääkimistel võtsid sõna Liisa Pakosta Eesti 200, Vadim Belobrovtsev ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna ning Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist.

Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust. Katkestamise poolt oli kuus ja vastu 34 saadikut.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE), mille kohaselt tõuseb karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurus 2025. aasta algusest kaks korda ehk neljalt kaheksale eurole. Seletuskirja kohaselt pole trahviühiku suurust muudetud üle 20 aasta.

Trahvi suuruse arvutamine muutub eelnõu kohaselt paindlikumaks, kuna väärteo eest saab määrata praeguse vähemalt kolme ühiku asemel trahvi ka ühe trahviühiku ulatuses. Väärteo eest kohaldatav maksimaalne trahvisumma tõuseb eelnõuga 1200 eurolt 2400 eurole.

Samas luuakse eelnõuga erand alaealistele, kellele trahvi määrates või mõistes tuleb lähtuda poolest rahatrahvi suurusest. See tähendab, et kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi, siis alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata kuni 150 ühiku suurune trahv.

Liiklusseaduses sätestatakse, et lubatud sõidukiiruse ületamisel on hoiatustrahvi arvutamise aluseks senise viie euro asemel seitse eurot. Sellega seoses kasvab kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahv 300-lt 420 eurole. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahv kasvab 160 eurole, samas luuakse eelnõuga võimalus taotleda ka mõjutustrahvi ositi tasumist.

Läbirääkimistel võttis sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna fraktsioonist.

Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust. Katkestamist toetas neli ja selle vastu hääletas 31 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE), mis reguleerib krediidilepingutega tegelevate inkassofirmade ja nendega seotud isikute tegevust ning võtab inkassofirmade tegevuse Finantsinspektsiooni kontrolli alla.

Seaduse jõustumisel peavad inkassofirmad hakkama taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba ning inspektsioon saab volituse teha krediidiinkassode üle järelevalvet. Lisaks annab eelnõu inspektsioonile ka erinevad sanktsioneerimisvõimalused, alates ettekirjutuse tegemisest kuni väärteomenetluseni. Õiguskomisjon viis eelnõusse teiseks lugemiseks muudatuse, millega alandatakse karistusmäärade maksimumsuurust füüsilise isiku puhul 300 000 eurolt 100 000 ja juriidilise isiku puhul kolmelt miljonilt ühe miljoni euroni.

Eelnõuga nähakse ette, et inkassofirma minimaalne kapitalinõue on 25 000 eurot, ja sätestatakse reeglid, kuidas krediidiinkasso peab võlglastelt laekunud vahendeid hoidma. Samuti nähakse krediidiinkassode juhtidele ja omanikele ette usaldusväärsuse nõuded, sealhulgas kehtestatakse nõue, et krediidiinkasso juhiks ei saa olla varem liigkasuvõtmisega tegelenud inimene.

Eelnõu reguleerimisalasse kuuluvad sellised inkassofirmad, mis tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Eelduste kohaselt hakkab seadus kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust, hinnanguliselt seitsmele-kaheksale Eestis tegutsevale inkassofirmale.

Teise lugemise läbis õiguskomisjoni algatatud turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (413 SE), mille eesmärk on lahendada tänavu 1. juulil jõustuvas turvategevuse seaduses tuvastatud kitsaskohad. Eelnõuga jäetakse seaduse kohaldamissalast välja need siseturvakorraldajad, kes pole palganud turvatöötajat ega turvaettevõtjat, vaid kasutavad oma vara valvamiseks üksnes tehnilisi vahendeid ja enda töötajaid. Muudatuse kohaselt ei pea nad edaspidi vastama turvaettevõtjatega samadele nõuetele, sealhulgas omama eriväljaõpet.

Teise muudatusega jääb kehtima praegune kord, kus turvaettevõtjad peavad säilitama turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel ning korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestisi ühe kuu. Suvel jõustuvas seaduses on säte, mis kohustaks salvestisi säilitama kuus kuud. Muudatuse kohaselt jääb kuuekuuline säilitamiskohustus alles vaid juhul, kui salvestise töötlemisel on tuvastatud süüteotunnustega tegu.

Lisaks viiakse eelnõuga seadusesse täpsustav säte, millega kehtestatakse turvateenistujale selgesõnaline nõue läbida lisaks täienduskoolitusele ka vastavalt kas valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuhi õpe.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE), mille eesmärk on korrastada kaitselennunduse õigusmaastikku. Eelnõu võimaldab Kaitseväe Akadeemial ja Eesti Lennuakadeemial teha alates uuest õppeaastast koostööd. Kaitseväe Akadeemia soovib alustada õhusõiduki juhtimise eriala õpet ja hankida piloodiõppe osas teenuse Lennuakadeemialt. Selleks on vaja, et kliimaminister saaks anda Lennuakadeemiale õiguse koolitada oma sertifikaadi all Kaitseväe Akadeemia kadette.

Samuti korrastatakse seaduses volitusnorme, et kaitselennunduse määrustes saaks vajalikke valdkondi korrektselt reguleerida. Muu hulgas saavad kaitsetööstusettevõtjad võimaluse laiendada oma tegevust kaitselennunduse valdkonnas, sest Kaitseväe koosseisus olev kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus saab anda neile asjakohased sertifikaadid, et osutada teenust või müüa toodet, näiteks mehitamata õhusõidukit või selle osi.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu direktiivist tulenevad taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused, mis aitavad saavutada ELi energiapoliitika eesmärki suurendada säästliku ja taastuva energia kasutamist. Muudatused puudutavad eelkõige biomassist biokütuseid, vedelaid biokütuseid või biomassikütuseid tootvad või energia tootmiseks kasutavad ettevõtteid. Valdav osa direktiivist on Eesti õigusruumi üle võetud aastal 2022.

Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamusele tuginedes sätestatakse eelnõus direktiivist tulenevad lisatingimused, mille alusel arvestatakse toodetud energia taastuvenergiaks ja makstakse toetusi. Peale selle tuuakse eelnõuga seadusesse täpsed terminid, mis tähistavad taastuvenergia tootmise, tarbimise või tarnimisega seotud mõisteid.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud liiklusseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (429 SE), millega luuakse kergliikurite kasutamisele selgemad reeglid ning keelatakse mootorsõidukitel kõnniteel peatumine.

Eelnõu järgi tuleb elektritõukerattad parkida kõnnitee äärega paralleelselt, võimalusel äärest mitte kaugemale kui 20 sentimeetrit. Teistele liiklejatele peab läbipääsualaks vabaks jääma vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa. Kohalik omavalitsus saab õiguse piirata elektritõukerataste liikumiskiirust kohtades, kus see on vajalik, näiteks lasteaedade juures või tiheda liiklusega tänavatel.

Samuti kehtestatakse kergliikurijuhile, jalgratturile ja pisimopeedijuhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 milligrammi alkoholi veres või 0,25 milligrammi ühes liitris väljahingatavas õhus. Seni tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegemist on joobeseisundiga või mitte. Ohutuse tõstmiseks tuleb mootorsõidukil hoida ratturist, tõukerattast või pisimopeedijuhist möödumisel 1,5 meetri laiust külgvahet, kui tee laius seda võimaldab.

Muudatusi tehakse ka mootorsõidukite kõnniteel peatumise osas. Edaspidi tohib kõnniteel peatuda või parkida ainult lubava liiklusmärgi korral. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks mootorsõidukiga peatuda ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Kauba laadimise kohtade märgistamise saab korraldada omavalitsus, maa valdaja, ettevõte või näiteks korteriühistu.

Parkimisrikkujate mõjutamiseks tõusevad ka peatumise ja parkimise nõuete rikkumisega seotud maksimaalsed trahvimäärad. Lisaks tehakse eelnõuga muudatus, millega lõpetatakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja selle andmed viiakse üle politsei andmekogusse POLIS.

Teise lugemise käigus otsustati lisada eelnõusse siseriiklik erand, mille kohaselt saab teatud tingimustel B-kategooria juhtimisõiguse olemasolul juhtida ka A1-kategooria sõidukit.

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (443 SE), millega muudetakse kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Alates 2025. aastast suurendatakse kolme aasta jooksul järk-järgult omavalitsustele pensionitulult ja vähendatakse muudelt tuludelt makstavat tulumaksu osa, nii et aastaks 2027 on need võrdselt 10,23 protsenti. Praegu saavad omavalitsused tulumaksu pensionituludelt 2,5 protsenti ja füüsilise isiku muudelt tuludelt 11,89 protsenti.

Eelnõu eesmärk on vähendada regionaalset mahajäämust ja valglinnastumist. Muudatusega kiireneb tulumaksu laekumise kasv omavalitsustes, kus on eakate osakaal kõrge, ning aeglustub neis omavalitsustes, kus on kõrgem tööealiste osakaal ja palgatase. Kohalike omavalitsuste tulubaas eelnõu kohaselt kogusummas ei muutu.

Läbirääkimistel võttis sõna Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (428 SE), millega standardiseeritakse ja lihtsustatakse nõudeid masintöödeldavate algdokumentide, eelkõige e-arvete ringlusele ja vormistamisele.

Seletuskirjas märgitakse, et avalikule sektorile e-arvete esitamine on olnud Eestis alates 2019. aastast kohustuslik, kuid e-arvete laiem levik erasektoris on pigem takerdunud. Eelnõuga soovitakse eemaldada e-arvete levikul ilmnenud takistused ja soodustada ühtse e-arvete Euroopa standardi rakendumist.

Eelnõu kohaselt peavad e-arved vastama Euroopa standardile ning Eesti standard kaotatakse. Samuti kaotatakse eelnõuga kohustus esitada avaliku sektori üksustele igal juhul üksnes e-arveid ning sätestatakse end äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud raamatupidamiskohustuslastele õigus nõuda müüjalt e-arve esitamist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (434 SE), millega luuakse võimalused investeerida senisest enamatesse finantsinstrumentidesse. Selleks laiendatakse investeerimiskonto finantsvara loetelu ja lisatakse sinna pandikirjad, reguleeritud ühisrahastuse instrumendid ja reguleeritud krüptovara.

Eelnõuga lubatakse nii investeerimiskonto kaudu kui ka selle väliselt investeerimisel saadud tulust maha arvata lisaks otsestele tehingukuludele ka kaudsed kulud, näiteks väärtpaberikonto haldustasu. Samuti võimaldatakse kasu ja kahju tasaarvestamist investeerimiskonto väliselt ühisrahastusse ja krüptovarasse investeerimisel. Lisaks välistatakse investeerimiskonto lubatud finantsvara hulgast tegevusloata väikefondide osakud, mis oma olemuselt ei peaks finantsvara loetelus olema.

Ettekandjate puudumise tõttu jäi istungil ära nelja eelnõu arutelu. Kolmapäevasest päevakorrast lükkub edasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (402 SE), Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (404 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (329 SE) ja Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE) esimene lugemine.

Istung lõppes kell 5.10.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside