Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu lõpetas tänasel istungil valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (302 SE) teise lugemise. Kokku vaadati läbi 157 muudatusettepanekut.

Antud eelnõu järgi tekib tööandjal võimalus hüvitada töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis ilma, et seda maksustataks erisoodustusena. Muudatus jõustub 2018. aastal ning kehtestatakse tähtajaliselt viieks aastaks. Samuti tagab eelnõu, et 2017. aastal oleks keskmine pension tulumaksuvaba, selleks tõstetakse pensionide täiendav maksuvaba tulu 2832 euroni aastas.

Eelnõu kohaselt jõustub tuleva aasta 1. jaanuarist teise ja kolmanda haiguspäeva eest makstava haigushüvitise sotsiaalmaksuvabastus. Võrdse kohtlemise eesmärgil laiendatakse inimeste ringi, kellel on õigus tulumaksuvabastusele hüvitiste ja toetuste puhul, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorra tööle rakendatud inimese hukkumise, surma või töövõime vähenemise korral.

Riigikogu 7. detsembri istungil otsustati viia eelnõusse muudatused, mis puudutavad maksuvaba tulu reformi. Tulumaksumäär jääb 20-le protsendile. Üldine maksuvaba tulu määr tõuseb 500 euroni kuus võrreldes praeguse 170 euroga. Maksuvaba tulu määr kaob aga 2100-eurose ja suurema kuise tulu puhul. Lastega seotud maksuvabastused jäävad endisel kujul alles.

Uus süsteem asendab alates 2018. aastast ka madalapalgaliste tagasimakse. Keskmine pension jääb endiselt maksuvabaks. Majutusteenuste käibemaks püsib 9 protsendil, ära jääb plaanitud tõus 14 protsendile. Sotsiaalmaksumäära pooleprotsendiline langetamine jääb ära.

Muudatustega vähendatakse peamiste kütuste aktsiisimäärasid ja ühtlustatakse gaasiliste kütuste aktsiisimäärasid. Aastaks 2018 tühistatakse kavandatud diislikütuse aktsiisimäära tõus. Samuti on kavas lükata 2017. aastaks kavandatud kütuseaktsiisimäärade tõus jaanuari algusest veebruari algusesse. Maagaasi aktsiisimäära on plaanis tõsta 25 protsendi võrra aastatel 2018-2020.

Kavandamisel on veel lahjade alkohoolsete jookide – õlle, siidri ja veini – aktsiisimäärade täiendav tõstmine.

Lasterikaste perede toetust kolme kuni kuut last kasvatavale perele on kavas tõsta 300 euroni kuus ning seitse ja enamat last kasvatava pere toetust 400 euroni kuus.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin tutvustas kolmapäevasel istungil 157 muudatusettepanekut, mis laekusid eelnõule pärast 7. detsembri Riigikogu istungit, kui eelnõu teine lugemine katkestati.

Eelnõust jäeti välja autode maksustamisega seotud sätted. Eelnõusse on viidud sätted, mis on seotud eraravikindlustusega. Muudatus võimaldab tööandjal edaspidi maksuvabalt hüvitada ka eraravikindlustust.

Abikaasade ühise deklareerimise võimalus säilitatakse elamuasemelaenu intressidele, koolituskuludele ja täiendavale maksuvabale tulule laste eest. Vabatahtlike mahaarvamiste piirmäärad kehtivad isikupõhiselt. See tähendab, et maksumaksja saab arvata maksustamisperioodil kantud koolituskulusid, tasutud eluasemelaenu intresse ja tehtud annetusi oma maksustatavast tulust maha kuni 1200 eurot, ent mitte üle 50 protsendi maksustatavast tulust. Kui mahaarvamised ületavad neid piirmäärasid, siis saab koolituskulude ja eluasemelaenu intresside kasutamata osa üle kanda teisele abikaasale, kes võib need arvata maha oma maksustatavast tulust, pidades silmas, et koos tema enda tehtavate mahaarvamistega ei tohi need samuti ülal nimetatud piirmäärasid ületada. Piirmäärad ei kehti laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu suhtes, mille puhul on ainsaks piiriks maksustatava tulu suurus.

Riigikogu võttis vastu kolm seadust:

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi ülevõtmine) seadusega (308 SE) võetakse üle kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiiv, millega sätestatakse Euroopa Liidus vastavad miinimumnõuded.

Direktiivi eesmärk on tõhustada kriminaalse tulu konfiskeerimist. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 4. oktoober 2016.

Praegune kord süüteoga seotud vara osas muutub Eestis karmimaks. Näiteks hakatakse süüteoga saadud vara hulka arvestama ka seda, mida on kuritegeliku päritolu vara abil täiendavalt saadud või teenitud. Varasemaga võrreldes laieneb konfiskeeritava vara hulk. Süüteo puhul saab tulevikus näiteks ära võtta ka põgenemiseks kasutatud auto.

Lisaks direktiivi ülevõtmisele korrastatakse asitõendite, konfiskeeritud vara ja leidudega seonduvat korda. Muuhulgas määratakse 15 maavalitsuse asemel konfiskeeritud vara volitatud valitsejaks Maksu- ja Tolliamet või Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt konfiskeeritud asja liigile või süüteo menetlejale.

Seadusega muudetakse paindlikumaks ka konfiskeeritud varale ühiskondlikult kõige kasulikuma rakenduse leidmine. Kehtiv seadus piirab konfiskeeritud vara riigipoolse kasutamise võimalusi üksnes võõrandamise ja hävitamisega.

Seaduse kohaselt on tulevikus võimalik konfiskeeritud varale leida kõige sobivam kasutus, näiteks anda see kasutamiseks sotsiaalsetel või hariduslikel eesmärkidel. Kehtiv seadus ei reguleeri omaniku huvipuuduse tõttu riigi kätte hoiule jäänud vara realiseerimist, kohustades leidude hoidjaid säilitama kõiki leide, sõltumata nende seisukorrast või kasutamise võimalustest.

Seadusega luuakse võimalus hävitada asi, mille hoidmine on ülemäära kulukas, millel puudub kaubanduslik väärtus ja mida ei ole võimalik olemasoleval kujul realiseerida.

Samuti võimaldab seadus riigil võõrandada või hävitada asitõendi, kui asitõendi seaduslik valdaja ei ole seda kuue kuu jooksul tagastamisotsusest teadasaamisest ära viinud.

Seaduse poolt hääletas 87 saadikut.

Valitsuse algatatud riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (299 SE) reguleerib senisest täpsemini õigusnõustamise kättesaadavust. Muudetakse õigusabi konkursi korda. Tulevikus sõlmitakse konkursi võitjaga leping kuni viieks aastaks. Kehtivas korras ajalist piirangut ei ole, kuid praktikas on sõlmitud leping üheks või kaheks aastaks.

Kehtiva korra järgi saab toetust anda vaid mittetulundusühingutele või sihtasutustele, seaduse kohaselt saab seda anda kõigile juriidilistele isikutele, näiteks ka advokaadibüroodele.

Kontrolli teenuse üle hakkab tegema justiitsministeerium. Juhul kui teise astme kuritegu on võimalik lahendada lühimenetlusega ning kahtlustatav ei taotle endale kaitsja määramist, ei pea riik kaitsjat enam määrama.

Sätestatakse, et inimesed, kellele määrati esindaja tsiviilasja hagita menetluses ilma inimese enda taotluseta, vabanevad kohustusest hüvitada riigi õigusabi kulud.

Sätestatakse Viru Maakohtu esimehe tavalisest kõrgem lisatasu, et motiveerida teiste kohtute alalises teenistuses olevaid kohtunikke kandideerima Viru Maakohtu juhiks. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register viiakse äriregistri infosüsteemi platvormile.

Läbirääkimistel sõna võtnud Külliki Kübarsepp Vabaerakonna fraktsioonist, Valdo Randpere Reformierakonna fraktsioonist ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist kutsusid üles eelnõu mitte toetama.

Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist ning Raivo Aeg Isamaa ja Res Publica fraktsioonist toetasid antud eelnõu.

Seaduse poolt hääletas 53 saadikut, vastu oli 36 saadikut.

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seadusega (259 SE) reguleeritakse e-arvete kasutamist avalikus sektoris ning muudetakse raamatupidamise algdokumendile esitatavaid nõudeid.

E-arve on seaduse kohaselt arve, mille kogu käitlemine toimub elektrooniliselt – arve edastatakse operaatori vahendusel ühest raamatupidamistarkvarast otse teise ning saaja ei pea enam arve andmeid käsitsi sisestama.

Seaduse algatamisel oli selles ka kohustus, et alates 1. jaanuarist 2017 oleks avalikule sektorile esitatav arve pidanud nii kauba müümisel kui teenuse osutamisel olema e-arve. Seaduse teisel lugemisel kaotati see kohustus ära ning vastu võetud seaduse kohaselt minnakse üle vabatahtlikkuse põhimõttele – soovi korral on ettevõtjal võimalus e-arve esitada. Kui see esitatakse, siis alates 2017. aasta 1. juulist peab see e-arve vastama juhendile või Euroopa standardile. Avalikul sektoril tekib kohustus masinloetavaid arveid vastu võtta, kui neile soovitakse selliseid esitada alates 2017. aasta 1. märtsist.

Üleminek e-arvetele tähendab avaliku sektori jaoks kokkuhoidu. Seetõttu töötab Rahandusministeerium edasi e-arvete kohustuslikuks muutmise nimel otsides lahendusi, mis ei koormaks ülemäära erasektorit ning võimaldaks erinevatel majandustarkvaradel operaatori vahenduseta e-arvete edastamist ja vastuvõtmist. E-arvetele ülemineku sujuvuse tagamiseks võimaldab riik mikro- ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtetel kasutada e-arvete koostamiseks ja edastamiseks registrite ja infosüsteemide veebipõhist tarkvara aastatel 2017-2018 tasuta.

Seadusega muudetakse raamatupidamise algdokumendile, näiteks lepingutele, kviitungitele, aktidele, saatelehtedele esitatavaid nõudeid, et lihtsustada nende koostamist ning vältida mittevajalikke andmete esitamist.

Algdokumendi kohustuslikeks nõueteks jääb ainult majandustehingu aeg, sisu ja arvnäitajad. Täiendavad nõuded jäävad kehtima üksnes raamatupidamise kohustuslaste vahel esitatavatele arvetele, näiteks kahe ettevõtja vahelisel müügiarvel.

Seaduse poolt hääletas 90 saadikut.

Riigikogu võttis vastu kaks otsust:

Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine” muutmine” (348 OE) näeb ette nimetada erikomisjoni liikme Jaanus Karilaidi asemele Anneli Ott ja asendusliikme Kersti Sarapuu asemele Marko Šorin.

Otsuse eelnõule esitati kolm muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek näeb ette nimetada erikomisjoni liikme Raivo Põldaru asemele Mart Helme ja asendusliikme Arno Silla asemele Martin Helme. Teiseks muudatusettepanekuks on nimetada erikomisjoni liikmeks Kalle Muuli ja asendusliikmeks Priit Sibul. Kolmas muudatusettepanek näeb ette nimetada erikomisjoni liikmeks Raivo Aegi asemele Kalle Muuli ja asendusliikmeks Kalle Muuli asemele Priit Sibul.

Otsuse poolt hääletas 83 saadikut.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine“ (349 OE) näeb ette nimetada Andres Anvelti asemel nõukogu liikmeks Kalvi Kõva, Enn Eesmaa asemel Marika Tuus-Laul ja Kalle Muuli asemel Viktoria Ladõnskaja.

Otsuse poolt hääletas 78 saadikut, erapooletuid saadikuid oli 5.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE) muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust seoses vastsündinute perearstinimistusse automaatse registreerimisega ning arstiõppe üliõpilasele tervise infosüsteemile ligipääsu andmisega.

Eelnõuga täpsustatakse ka neid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse sätteid, mis reguleerivad teabe avaldamist ning teabevahetust üldarstiabi osutajate ja Terviseameti vahel ja mille täpsustamise vajadus on ilmnenud Terviseameti senise tegevuse käigus üldarstiabi korraldamisel alates 1. jaanuarist 2013.

Kuna päevakorda kinnitatud päevakorrapunktide menetlemine lõpetati korralise istungjärgu jooksul, jäävad erakorralised istungid 16. ja 17. detsembril ära.

Pärast istungit külastas Riigikogu liikmeid jõuluvana.

Fotod jõuluvana külaskäigust (fotod laekuvad viivitusega)

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201612151000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside