Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis täna teise lugemise eelnõu, mis muudab selgemaks elektroonilise hääletamise regulatsiooni ning loob tulevikus võimaluse valimistel ka mobiiltelefoniga hääletada.

Valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (344 SE) kõrvaldatakse viimastel valimistel e-hääletamise regulatsioonis ilmnenud kitsaskohad, millele on tähelepanu juhtinud Riigikohus. Läbipaistvuse suurendamiseks tuuakse eelnõu kohaselt seaduse tasemele seni Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) otsustega kehtestatud regulatsioon.

Põhiseaduskomisjon viis teiseks lugemiseks eelnõusse muudatuse, mille kohaselt jääb VVK-le õigus kehtestada oma otsusega elektroonilise hääletamise tehnilised nõuded, kuivõrd e-hääletamise korraldus võib aja jooksul muutuda. Muudatuse kohaselt kehtestab VVK oma otsusega ka valija tuvastamiseks kasutatavad e-identimise süsteemid. See loob tulevikus hääletajatele võimaluse end Smart-ID abil tuvastada. Praegu on e-hääletamiseks vaja turvalist internetiühendusega arvutit ja kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti koos lugejaga või mobiil-IDd.

Samuti tegi komisjon eelnõusse muudatuse, millega sätestatakse selgelt võimalus kasutada edaspidi valimistel m-hääletamist. Muudatuse kohaselt hindab tehniliste lahenduste sobivust VVK enne iga valimist ning määratleb kasutatavad operatsioonisüsteemid oma otsusega. Eelnõus täpsustatakse, et valijarakendus luuakse eelkõige levinumatele arvuti operatsioonisüsteemidele ja kontrollrakendus levinumatele mobiilseadmete operatsioonisüsteemidele, viimastele võib eelnõu kohaselt luua ka valijarakenduse.

Nii Smart-ID kasutamist kui ka m-hääletamist võimaldavad muudatused on kavandatud jõustuma oktoobris, seega juuni algul toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel neid võimalusi kasutada veel ei saa.

Lisaks täpsustab eelnõu riigi valimisteenistuse ülesandeid ja vastutust valimistega seonduvate infosüsteemide arendamisel ja haldamisel, samuti sätestatakse seaduses Riigi Infosüsteemi Ameti roll. Valimisteenistusel on eelnõu kohaselt õigus kaasata valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse ka teisi pädevaid asutusi ja isikuid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik, Helir-Valdor Seeder ja Aivar Kokk Isamaa, Jaak Valge, Ants Frosch, Kert Kingo, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaas, Martin Helme, Evelin Poolamets, Leo Kunnas, Anti Poolamets, Arvo Aller, Siim Pohlak ja Alar Laneman Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Hendrik Johannes Terras Eesti 200 ja Mario Kadastik Reformierakonna fraktsioonist. Samuti esines läbirääkimistel kõnega fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.

Pärast läbirääkimisi alustas täiskogu muudatusettepanekute loetellu kantud 96 muudatuse läbivaatamist. Algul võeti hääletuste eel ka 10-minutilisi vaheaegu, kuid pärast seitsme muudatuse hääletamist kogunes olukorda arutama juhatuse liikmetest ja fraktsioonide esimeestest koosnev vanematekogu, kes vaheaegade võtmise lõpetamises siiski kokkuleppele ei jõudnud. Seejärel arutas küsimust ka Riigikogu juhatus.

Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi selgitas istungil, et hääletamise eel antava vaheaja eesmärk on eelkõige anda Riigikogu liikmetele võimalus kooskõlastada hääletuse suhtes oma seisukohti. „Praegusel juhul on vaheaja võtmist aga hakatud kasutama päevakorraküsimuse arutelu ja seeläbi Riigikogu töö takistamiseks, obstruktsiooniks,“ ütles ta.

Kivimäe sõnul leidsid kaks juhatuse liiget kolmest, et Riigikogu tõhusa toimimise tagamiseks tuleb arutlusel oleva eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamisel mitte võimaldada fraktsioonidele muudatusettepanekute hääletamise eel vaheaegu. Kuna juhatuses polnud üksmeelt, pandi küsimus hääletusele Riigikogus. Täiskogus toetas vaheaegade võtmise lõpetamist 54 ja selle vastu oli 19 Riigikogu liiget, seega leidis ettepanek toetust. Pärast hääletust vaatas Riigikogu läbi ka kõik ülejäänud eelnõule esitatud muudatusettepanekud.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust. Katkestamise poolt hääletas 19, kuid selle vastu oli 47 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE), mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu digiteenuste määruse täitmine ning paremini tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, kaitsta digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabadust ning ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid ELi siseturul.

Digiteenuste määrus seab ranged kohustused väga suurtele digiplatvormidele ja otsingumootoritele, millel on ELis üle 45 miljoni kasutaja. Platvormid nagu YouTube, Facebook, Instagram, TikTok, X, Amazon või Booking.com peavad igal aastal hindama oma teenuste riske ebaseadusliku sisu levitamisele, põhiõigustele, rahvatervise kaitsele ja avalikule julgeolekule ning kehtestama meetmed riskide maandamiseks.

Määrus muudab digiplatvormide tegevuse sisu modereerimisel ja seotud otsuste langetamisel läbipaistvamaks, näiteks tekib kasutajatel õigus olla teavitatud, kui nende avaldatud sisu on eemaldatud või juurdepääs sellele takistatud. Ühtlasi peavad digiplatvormid enda kasutajatingimustes arusaadavalt välja tooma, mis alustel ja kuidas nad sisu toimetavad. Saadud info võimaldab kasutajatel neid otsuseid vaidlustada ja oma õigusi kaitsta.

Eestis hakkab vahendusteenuste pakkujate üle järelevalvet tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, et tagada kasutajate õigused ja digiteenuste läbipaistvus. Amet saab Eesti kasutajate kaitseks osaleda piiriülestes ühismenetlustes ning väga suurte teenuseosutajate üle järelevalve tegemises. Muu hulgas saab amet hinnata, kas väga suurte teenuseosutajate võetavad meetmed on piisavad, et maandada võimalikud riskid, mida nende pakutavad teenused kujutavad Eesti avalikule julgeolekule.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE), mis lubab perearstidel teenindada ka nende nimistusse mitte kuuluvaid inimesi ja muudab esmatasandi tervishoiu tööjaotuse paindlikumaks. Samuti saab Tervisekassa eelnõuga võimaluse määrata inimesi perearstita jäänud nimistust teise nimistusse, mille teeninduspiirkond vastab tema elukohale ja mille piirsuurus ei ole täitunud.

Ühtlasi luuakse eelnõuga võimalus anda luba müügiloata ravimi turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada inimeste või loomade tervise seisukohast olulise ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. Lisaks tuuakse õigusselguse huvides seadusesse üldarstiabi asemel uue mõistena perearstiabi ning võetakse käiku tervisekeskuse mõiste, mis annab perearstikeskustele võimaluse kanda suuremat piirkondlikku vastutust.

Läbirääkimistel võttis sõna Liisa Pakosta Eesti 200 fraktsioonist.

Kaks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada Riigikogule elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks Eestis“ eelnõu (383 OE). Eelnõuga sooviti, et valitsus esitaks 1. maiks tegevuskava, milliste allikate põhist ja milliste tootmisvõimsuste kasutamist soovib riik edendada ning milline roll on salvestamisel, hajatootmisel ja tarbimise juhtimisel, et tagada Eesti energiajulgeolek, elektri varustuskindlus, konkurentsivõimeline hinnatase ettevõtetele ja jõukohane hind kodutarbijatele.

Lõpphääletusel oli eelnõu poolt viis, vastu üks ja erapooletuks jäi samuti üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Samuti lükkas Riigikogu tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE), millega sooviti reguleerida riigi poolt riigikaitsemaa võõrandamise erisusi. Muudatuste kohaselt saanuks isikud, kes ostavad riigilt avalikul enampakkumisel riigikaitsemaa sihtotstarbega kinnistu, vabaneda eelmisest detailplaneeringust ja ka riigikaitsemaa sihtotstarbest, et taotleda omandatud kinnistule uut asjakohast sihtotstarvet.

Majanduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 35 ja selle vastu hääletas kaks Riigikogu liiget.

Ettekandjate puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta“ eelnõu (367 OE), kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele leida lahendus rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamiseks“ eelnõu (410 OE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE) ja Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE) esimene lugemine.

Istung lõppes kell 23.36.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside