Riigikogu kolmapäevases päevakorras oli 10 eelnõu, millest 2 oli kolmandal, 2 teisel ja 6 esimesel lugemisel. 

1. Riigikogu võttis 68 poolthäälega vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse muutmise seadus (173 SE). Seaduse peamine eesmärk on võimaldada Euroopa Liidus elavatel kolmanda riigi kodanikest kooliõpilastel osaleda kooliekskursioonidel viisavabalt. Lisaks sätestab eelnõu välismaa üliõpilaste elamisloa pikendamise tingimused teatud erijuhtudel. Eelnõu kohaselt võib välismaalase elamisluba pikendada kuni üheks aastaks, kui talle on antud elamisluba õppimiseks kõrgharidustaseme riiklikult tunnustamata õppekava alusel enne 2009. aasta 1. septembrit ja kui ta jätkab õppimist õppekava alusel, millel õppimiseks elamisluba anti. Samuti pikendatakse elamisluba juhul, kui välismaalane jätkab õppimist riiklikult tunnustatud õppeasutustes või riiklikult tunnustatud õppekava alusel ja tal on Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisluba.

2. 53 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seadus (178 SE). Seadusega täiendatakse autoriõiguse seaduse § 133 selliselt, et raamatukogudel oleks teatud perioodi möödudes õigus autoriõiguste omajatelt luba küsimata koju laenutada helikandjaid. Samuti lisatakse seadusesse säte, mille kohaselt võivad igal ajal ning luba küsimata audiovisuaal- ja heliteoseid koju laenutada raamatukogud, mis teenindavad audiovisuaalse või helikunsti õppesuunal tegutsevat õppeasutust. Raamatukogudel, arhiividel ja muuseumidel võimaldatakse õiguste omajatelt luba küsimata ja tasu maksmata laenutada heli- ja audiovisuaalseid teoseid kohalkasutuseks. Eelnõuga tühistatakse Kultuuriministeeriumi juures tegutseva autoriõiguse komisjoni kohustus esitada kaks korda aastas Vabariigi Valitsusele ülevaade autoriõigusealasest olukorrast Eestis.

3. Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse ning huvikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE) teine lugemine. Eelnõu reguleerib keeleõpet koolieelses lasteasutuses ja lasteasutuse õppekava koostamist. Eelnõu sätestab, et lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel, milleks eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust riigieelarvest. Lisaks asendab eelnõu senise õppekava nimetuse „alushariduse raamõppekava” nimetusega „koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava” ning täpsustab selle õppekava poolt määratavaid eesmärke ja põhimõtteid. Eelnõu kohaselt kehtestab koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava Vabariigi Valitsus oma määrusega, mis muuhulgas näeb ette 6-7 aastase lapse eeldatavad üldoskused. Algataja hinnangul võimaldab see lasteaiaõpetajal enam arvestada laste arengupotentsiaalide erinevusi ja pakkuda tuge nii kiirema kui ka aeglasema arenguga lastele. Eelnõu on kavas vastu võtta neljapäeval 10. aprillil.

4. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigipiiri seaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (185 SE) teine lugemine. Eelnõu põhieesmärk on täiendada kriminaalmenetluse seadustikus rahvusvahelise kriminaalmenetluse alase koostöö osa. Eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusega ette nähtud meetmed, et tagada ühes liikmesriigis tehtud vara arestimise või tõendi hoiulevõtmisega seotud menetlustotsuste operatiivne ja vastastikuse tunnustamise põhimõttele tuginev täitmine teises liikmesriigis. Samuti täpsustatakse kriminaalmenetluse regulatsiooni seoses Schengeni viisaruumiga ühinemisega. Eelnõuga muudetakse piiriülese jälgimise regulatsiooni, laiendatakse piirivalveameti uurimispädevust ning loetakse tähtsaks isiklikuks dokumendiks ka välisriigi kodaniku pass. Praktikas tekkinud probleemide pinnalt on eelnõuga täiendatud muu hulgas Euroopa vahistamismäärusega seotud sätteid, mille puudustele on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjon oma hindamisraportis. Samuti muudetakse vangistuse täitmisele pööramise regulatsiooni, et vältida olukorda, kus jõustunud kohtuotsuse täitmisest on võimalik kõrvale hoiduda seaduse mitmetitõlgendamise tõttu.

5. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Lissaboni lepingu, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ratifitseerimise seaduse eelnõu (193 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ratifitseerida Lissaboni leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut. Lissaboni lepingu eesmärk on viia lõpule Amsterdami lepingu ja Nice`i lepinguga alustatud protsess – tugevdada liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning muuta selle tegevus ühtsemaks.

6. Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kutseseaduse eelnõu (213 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on kutsete omistamise tervikliku süsteemi loomine ja toimimise tagamine. Selle sihiks on Eesti töötajate konkurentsivõime kasv ning nende kutsealase kompetentsuse arendamine, hindamine, tunnustamine ja võrdlemine.

7. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (194 SE) esimene lugemine. Algataja kinnitusel koostati eelnõu eesmärgiga muuta menetlusdokumentide kättetoimetamine kiiremaks ja efektiivsemaks, menetlusabi ja riigi õigusabi vähekindlustatud isikutele kättesaadavamaks ning väikenõuete menetlusreeglid lihtsamaks. Ka laiendatakse eelnõuga piiratud teovõimega isikute õigusi, suurendatakse riigi vastutust inimestele tekitatud kahju eest, muudetakse lihtsamaks ebaprofessionaalsete esindajate ja nõustajate menetlusest eemaldamine, seatakse sisse kohtu järelevalve tema määratud isikute (nt likvideerijad) üle, muudetakse kiiremaks ja odavamaks mitmete naabrusvaidluste (nt avalikule teele juurdepääsu) asjad.

8. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (205 SE) esimene lugemine. Eelnõuga sätestatakse muuhulgas, et äriühingu asutamisel elektrooniliselt või notari kaudu saab kapitali sissemakse tasuda kohe asutatava juriidilise isiku pangakontole. Uus tehniline lahendus võimaldab asutatava äriühingu nimele avada pangakonto otse äriregistri ettevõtjaportaali või notari vahendusel. See on mugav lahendus, mis välistab äriühingu asutamisel kapitali sissemakse tegemiseks kohtu deposiitkonto kasutamise või pangakontorisse minemise. Majandusaasta aruandeid esitatakse registrit pidavale kohtule alates aastast 2010 elektrooniliselt. Kuni selle ajani on aruandeid võimalik esitada nii paberkandjal kui elektrooniliselt. Aruannete elektrooniline esitamine võimaldab majandusaasta aruandeid senisest tunduvalt kiiremini avalikustada.

9. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (218 SE) esimene lugemine. Eelnõuga luuakse õiguslik alus e-toimiku süsteemi esimese etapi rakendamiseks kriminaalmenetluses alates 01.07.2008. E-toimiku süsteem on menetlussüsteem, mis sisaldab enam kui ühele menetlusprotsessi osalisele vajalikku infot, tagab registrite ja asutuste menetlusinfo standardiseerituse, kiire ja efektiivse infovahetuse ning menetlusega seotud isikute võrdse ligipääsu infole.

10. Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta kriminaalasjade arutamine üldmenetluses kiiremaks ja efektiivsemaks. Selleks kehtestatakse katkematuse ja viivitamatuse põhimõte, mille kohaselt peab kriminaalasja arutamine olema planeeritud nii, et see toimub katkestusteta. Istungit on lubatud edasi lükata üksnes seadustikus sätestatud juhtudel.

Riigikogu pressitalitus