Riigikogu võttis vastu seitse seadust: 

53 poolthäälega (16 vastu, 1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse muutmise seaduse (241 SE), mis täpsustab ringhäälingulubade väljaandmist ja loob soodsamad tingimused ringhäälingulubade omanikele oma programmide analoogedastuselt digitaaledastusele üleminekul.  

73 poolthäälega (2 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (244 SE), mis ühtlustab Eesti kaitseväelaste haridustaseme NATO liikmesriigi või EL liikmesriigi poolt vastaval ametikohal nõutava haridustasemega, võimaldab riviametikohal teenida ka tsiviilkõrghariduse omandanud ohvitseridel ning lükkab edasi üldises seaduses sätestatud haridusnõuetele vastavuse tähtaja nelja aasta võrra. Seadus võimaldab jätkata teenistust neil kaadrikaitseväelastel, kes on omandanud tsiviilkõrghariduse või haridusnõuetele vastava väljaõppe NATO või EL-i liikmesriigi sõjakoolis ning nendel ohvitseridel, kes on asunud omandama kõrgharidust.           

77 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadus (242 SE), mis annab sõjalise missiooniga kaasasolevale arstile volitused väljastada eestikeelseid surmateatisi, mis kehtivad sarnaselt perearsti või kiirabibrigaadi juhi välja antud surmateatistega.           

73 poolthäälega ( 2 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seadus (233 SE). Lepingu eesmärk on luua selle osalistele võimalus senisest kiiremaks andmevahetuseks kuritegude ennetamisel, tõkestamisel ja uurimisel. Muuhulgas käsitleb leping DNA riiklike registrite loomist ja andmevahetust. Eestis on riiklik DNA-register asutatud valitsuse 14. detsembri 2006 määrusega. Registri volitatud töötleja on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. 

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest 2003. aasta protokolliga ühinemise seadus (247 SE). Protokolliga ühinemise eesmärk on tagada Eestile võimalus taotleda ja saada naftareostuskahju hüvitust rahvusvahelisest lisafondist juhul, kui 1992. aasta vastutuse konventsiooni alusel hüvitist ei maksta või selle alusel makstav hüvitis pole reostuskahjude katmiseks piisav ning samuti pole piisav 1992. aasta fondi konventsiooni alusel rahvusvahelisest fondist makstav hüvitis. Lisafond annab võimaluse hüvitada kannatanule tekitatud kahju täies ulatuses ka suurte naftareostusõnnetuste korral.           

68 poolthäälega (1 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise endise NSV Liidu territooriumil täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmise lepingu ratifitseerimise seadus (230 SE). Leping on alla kirjutatud 2007. aasta 12. oktoobril Tallinnas. Võrreldes vana lepingu allkirjastamise ajaga, on selle reguleerimisala õiguslik taust oluliselt muutunud, kuna allkirjastamise ajal ei kuulunud riigid veel Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteemi. Lepingu kohaselt hakkab NSV Liidu kindlustusperioodi arvesse võtma ja pensioni maksma selle lepingupoole riik, kelle territooriumil omandatud kindlustusperiood on pikem.             

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega ühinemise seadus (258 SE). Kokkuleppe raames on tekkinud rahvusvaheline teabevõrk, mille kaudu saab kiiret ja kaasajastatud teavet rändel olevate lindude seisundi kohta ning sellest tulenevalt on võimalik ohte täpsemalt hinnata. Vajadusel on võimalik kiirelt võtta kaitsemeetmeid, arvestades mitte ainult Eesti tingimusi, vaid ka kogu rändeala ulatust. See tagab kompleksse lähenemise rändlindude kaitsele. Kokkuleppega kaitstavad linnud on Euroopa Liidus kõrgendatud tähelepanu all ning tulevikus on ka Eestis võimalik seada kokkuleppe toel rohkem tähelepanu vajavatele liikidele täiendavaid kaitsemeetmeid. Kokkuleppega ühinemine loob tunduvalt paremaid võimalusi rahvusvahelistes projektides osalemiseks, teabe ja kogemuste vahetamiseks ning ohustatud loomaliikide kaitse kavandamiseks ja korraldamiseks.                         

Riigikogu lõpetas 18 eelnõu teise lugemise: 

Riigikogu jätkas tänasel istungil riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (273 SE) teist lugemist muudatusettepanekute hääletamisega. Käsitleti muudatusettepanekuid 134 – 166. Lisaeelarvega vähendatakse selle aasta eelarve tulusid 6,1 miljardi ning kulusid 3,2 miljardi krooni võrra. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele. 

Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE) peamine eesmärk on lahendada alkoholi käitlemise üle teostatava järelevalvega seonduvad kiireloomulised küsimused. Eelnõu seab alkoholimüügile üleriigilise piirangu, lubades kauplustes alkoholi müüa 10st-22ni. 

Valitsuse ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu (246 SE & 196 SE);           

Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (212 SE);           

Õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (225 SE);           

Keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse §-de 16 ja 19 muutmise seaduse eelnõu (264 SE);             

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (238 SE);             

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (239 SE);           

Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse eelnõu (259 SE); 

Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, kohtute seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (260 SE); 

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE);             

Rahanduskomisjoni algatatud väärtpaberituru seaduse § 265¹ muutmise seaduse eelnõu (282 SE);           

Rahanduskomisjoni algatatud audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE);           

Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse eelnõu (202 SE);           

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (203 SE);           

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE);           

Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (272 SE);           

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu (275 SE);           

Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE). 

Riigikogu katkestas kahe eelnõu teise lugemise: 

Kultuurikomisjoni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (223 SE) teise lugemise algataja ettepanekul; 

Kultuurikomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse § 90 muutmise seaduse eelnõu (261 SE) algataja ettepanekul;           

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu esimese lugemise: 

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (235 SE); 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (236 SE);           

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (262 SE); 

Valitsuse algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE);           

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (274 SE);                       

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE). 

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi viis eelnõu: 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (221 SE). Hääletus: 53 poolt, 14 vastu. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE). Hääletus: 53 poolt, 14 vastu. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (237 SE). Hääletus: 47 poolt, 10 vastu. 

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu (249 SE). Hääletus: 48 poolt, 12 vastu. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu (250 SE). Hääletus: 48 poolt, 13 vastu. 

* * *

Infotunnis vastas sotsiaalminister Maret Maripuu küsimustele sotsiaalministeeriumi eelarve ja e-terviseprogrammi kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas küsimusele põllumajanduse konkurentsivõime kohta. Välisminister Urmas Paet vastas küsimustele Lissaboni lepingu tuleviku, pantvangist Eesti kodaniku vabastamiseks astutud sammude, Kesk-Aasia riikidega koostöö ja Venemaaga suhete arendamise kohta. 

Istung lõppes kell 00.10. 

Istungi stenogrammi leiate siit: 

Riigikogu pressitalitus