Riigikogu tänasel istungil läbis teise lugemise eelnõu, mille eesmärk on vähendada kadunud sõidukite arvu ja suunata kasutuselt kõrvaldatud sõidukid nõuetekohasesse lammutusse.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (461 SE) on seotud mootorsõidukimaksu seadusega, millega maksustatakse ka peatatud registrikandega sõidukid, mida aga kehtiva regulatsiooni järgi ei ole teatud juhtudel võimalik registrist kustutada.

Eelnõuga luuakse võimalus registrist kustutada sõidukid, mida enam ei eksisteeri või mis on kadunud. 2025. aastal on selliste sõidukite registrist kustutamine riigilõivuvaba, 2026. aastal tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot. 2025. ja 2026. aastal saab selliselt registrist kustutada sõiduki, mille registrikanne on peatatud. Teisel lugemisel tehtud täienduse tulemusel saab 2026. aasta lõpuni selliselt registrist kustutada ka sõiduki, mis on ajutiselt kustutatud ja millel ei ole vähemalt viimased kaks aastat olnud kehtivat tehnoülevaatust. Alates 2027. aastast on riigilõiv hävinud või kadunud sõiduki registrist kustutamise eest 800 eurot. Kui sõiduk antakse üle jäätmekäitlejale, kustutatakse sõiduk registrist lammutustõendi alusel tasuta.

Alates 2025. aastast sõidukite registrikandeid enam automaatselt ei peatata. Eesmärk on suunata omanikke otsustama, mida teha sõidukiga, mida ei kasutata – kas see võõrandada, lammutuskotta viia või registrist ajutiselt kustutada, et see hiljem uuesti kasutusele võtta.

Teise lugemise käigus lisas Riigikogu eelnõusse täiendava teisaldamise aluse, mille kohaselt on võimalik teisaldada avalikult kasutatavalt teelt pargitud sõiduk, kui sel puudub registreerimismärk, sõiduk on registreerimata rohkem kui kolm kuud või kui sõiduk ei ole komplektne ehk tegu on n-ö romusõidukiga. Samuti antakse sõiduki teisaldamise õigus lisaks politseile ja kohaliku omavalitsuse üksusele riigiteel ka Transpordiametile.

Eelnõu täiendati ka mootorsõidukimaksu seaduse muudatusega, mis puudutab ajutiselt kustutatud ja peatatud registrikandega sõidukite maksustamist. Sellistele sõidukitele kehtib 2026. aasta lõpuni üleminekuaeg, mille jooksul neid ei maksustata. Muudatusega täpsustatakse, et kui ajutine kustutamine lõpetatakse või registrikanne taastatakse, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda sõiduki liiklusregistri aktiivsesse ossa kandmise päevast. Samuti täiendati eelnõu sättega, mille järgi vabastatakse alates 2027. aastast mootorsõidukimaksust ajutiselt liiklusregistrist kustutatud sõidukid, et vabastada maksukoormusest isikud, kes sõidukit näiteks selle taastamise tõttu pikemalt ei kasuta. Kui ajutine kustutamine lõpetada maksustamisperioodi kestel, tuleb maksu tasuda terve aasta eest.

Alates 2026. aasta 1. novembrist kustutatakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on sama aasta 1. juuli seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Kui omanikule on sõiduki asukoht teada, tuleb tal teha sõidukile ülevaatus ja see kindlustada, sõiduk registrist ajutiselt kustutada või anda see üle jäätmekäitlejale lammutamiseks. Toimingu tegemata jätmise eest on ette nähtud rahatrahv. Transpordiamet saab registri korrastamiseks õiguse sealt ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast on möödunud vähemalt aasta või mille juriidilisest isikust omaniku registrist kustutamisest on möödunud vähemalt üks kuu.

Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki kasutajaid või valdajaid registrikandeid kiiremini ajakohastama. Eelnõuga luuakse võimalus kustutada üle 30-aastane ajaloolise väärtusega sõiduk kuni viieks aastaks ning vanasõiduk kogu vanasõidukiks tunnustamise perioodi ajaks. Vanasõiduki staatust tuleb uuendada iga 12 aasta tagant. Teise lugemise käigus täpsustati, et ajaloolise väärtusega sõidukeid tuleb hoiustada sademe- ja vedelikukindla pinnakattega rajatises, et vältida keskkonnahäiringut.

Romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Andres Metsoja ja Urmas Reinsalu Isamaa, Igor Taro Eesti 200, Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Mart Võrklaev Eesti Reformierakonna fraktsioonist.

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 23 ja vastu 45 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Teise lugemise läbis veel üks eelnõu

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (497 SE) võetakse üle direktiiv, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu kodanike konsulaarkaitse koostööd kolmandates riikides, kus liikmesriik ei ole ise esindatud.

Eelnõuga võetakse üle kolmandates riikides esindamata ELi kodanikele tagasipöördumistunnistuse andmise tingimused ja kord. ELi tagasipöördumistunnistus on üheks reisiks välja antav dokument, mis võimaldab inimesel naasta koju, kui tema dokumendid on reisil olles kadunud, varastatud või hävinud.

Lisaks hakatakse eelnõu kohaselt ELi tagasipöördumistunnistust andma Eesti kodanikele ja välismaalastele, kes elavad Eestis elamisloa alusel ning kel on välismaalase pass, ajutine või pagulase reisidokument või kes võetakse riiki tagasi välislepingu alusel. Neil juhtudel hakkab uus tunnistus asendama senist tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba.

Pärast Eestisse jõudmist tuleb tagasipöördumistunnistus tagastada Politsei- ja Piirivalveametile, kes edastab selle hävitamiseks Välisministeeriumile. Tagastatud tunnistuste üle arvestuse pidamiseks ja menetluse tõhustamiseks võib Välisministeerium nende andmeid töödelda konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogus.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (528 SE), millega sooviti siduda Riigikogu liikmete töötasu ja hüvitiste maksmine parlamenditöös osalemisega.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu kümme Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]