Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis tänasel täiskogu istungil vastu seaduse, mis nimetab kuriteoks terrorismi väljaõppe saamise ja sel eesmärgil reisimise ning terrorismi korraldamise, rahastamise ja toetamise. Terrorikuritegude ohvritele tagatakse seadusega psühholoogiline ja õigusabi. Täpsustub Eesti riigi vastaste kuritegude koosseis.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) seadusega (642 SE) võetakse riigisisesesse õigusesse üle vastav Euroopa Liidu direktiiv. Samuti tagatakse Eesti õiguse kooskõla ÜRO resolutsiooni ja terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolliga.

Rahvusvahelistest nõuetest tulenevalt tagatakse teiste ohvriabiteenuste kõrval terrorismiohvritele vajaliku psühholoogilise abi andmine. See tagatakse nii Eestis toimepandud teo tagajärjel kannatanutele kui ka Eesti Vabariigi elanikele, kes on saanud terrorismi tõttu kannatada välismaal. Terrorikuriteo ohvrile tagatakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist.

Lisaks tehakse karistusseadustikus muudatused, mis täpsustavad ja täiendavad Eesti Vabariigi julgeoleku, iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud kuriteokoosseise. Kõikide Eesti Vabariigi vastaste süütegude toimepanemise eest sätestatakse ka juriidilise isiku vastutus. Õiguslünkade välistamiseks sätestatakse eraldi kuriteona välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja või tema huvides või ülesandel tegutseva isiku Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud luuretegevus ja sellise tegevuse toetamine. Samuti täpsustatakse Eesti Vabariigi vastase suhte loomise või pidamise ja ametiisiku riigivastase mõjutamise kuriteokoosseise.

Seaduse poolt hääletas 74 ja vastu viis Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu veel kolm seadust ja ühe otsuse:

Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (750 SE) kehtestatakse kord, mis näeb ette krediidiasutuse (panga) emiteeritud tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud panga maksejõuetus- ja kriisilahendusmenetluses.

Seadus ajakohastab pankade ning investeerimisühingute kapitali-, juhtimise ja ühinemise ning kindlustusandjate nõudeid ja automaatse liikluskindlustuse tekkimise aluseid. Seadusega täiendatakse pankade ja investeerimisühingute kriisilahenduse aluseid ning täpsustatakse Tagatisfondi koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tagatisskeemide ja ELi institutsioonidega.

Kui praegu on pankadel lubatud ühineda üksnes pankadega, siis edaspidi on pankadel teatud juhtudel võimalik ühineda muude äriühingutega. ELi õigus niisugust muudatust ei nõua, kuid arvestades, et ELis on krediidiasutuste regulatsioon märkimisväärses ulatuses harmoniseeritud, võib praegu kehtiv erisus anda krediidiasutuse jurisdiktsiooni valikul olulise eelise mõnele teisele ELi liikmesriigile, kus taolised piirangud ei kehti.

Seadusega nähakse ette, et krediidiasutuse, krediidiasutuse emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon.

Seadusega suurendatakse finantsstabiilsust ning tagatakse finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus ning turu jätkusuutlik toimimine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Priit Sibul Isamaa fraktsioonist.

Seaduse poolt hääletas 51 ja vastu 30 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seadusega (734 SE) viiakse Eesti seadusandlus kooskõlla ELi direktiiviga, millega reguleeritakse teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset. Eesti on Euroopa Komisjoni hinnangul direktiivi üle võtnud puudulikult ja see on kaasa toonud rikkumismenetluse. Seadusemuudatused puudutavad loomkatsete läbiviimist, katseloomade pidamist ning seejuures ettevõtja kohustusi.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Komisjoni märkused on peaasjalikult tehnilist laadi ja käsitlevad sõnastuse, lause ülesehituse ning puudulike või ebakorrektsete väljendite kasutamisega seonduvat.

Seaduse poolt hääletas 71, vastu neli ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (641 SE) täpsustatakse ettevõtjale töövahenduse ja renditööjõu vahendamise teenuse osutamiseks seatud nõuet esitada majandustegevusteade ja piiranguid, mis keelavad töövahenduse ja renditööjõu vahendamise eest isikult tasu nõuda.

Seadusemuudatusega teeb edaspidi ettevõtjale nõude ja piirangute täitmise üle riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon. Seni kehtinud seaduse alusel tegi järelevalvet Sotsiaalministeerium.

Seaduse poolt hääletas 71 ja vastu viis Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ (745 OE) panustatakse kuni kuue kaitseväelasega operatsiooni EUNAVFOR Med/Sophia. Operatsiooni eesmärk on piirata Liibüa rannikul tegutsevate inimkaubitsejate liikumisvabadust ning tuvastada, hõivata ja hävitada alused ja muu vara, mida kasutatakse või mille puhul on kahtlus, et seda kasutatakse isikute ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks või inimkaubanduseks. Eesti alustas operatsioonil osalemist 2015. aasta augustis ja jätkab osalemist ka tuleval aastal.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 56 ja vastu neli Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (723 SE) tahetakse anda perekonnasündmuse korduv tõend (nt sünnitõend) edaspidi inimese soovi korral mitmekeelsel standardvormil. Sellega välistatakse dokumendi täiendava tõlkimise ja legaliseerimise või muu sarnase formaalsuse vajadus ja asjaajamine muutub inimese jaoks lihtsamaks. Muudatus on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse elluviimiseks. Sellega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatud avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Muudatus jõustub 16. veebruaril 2019.

Lisaks luuakse eelnõuga täiendav võimalus taotleda sünniakti andmete muutmist. Enne 2010. aasta 30. juunit oli emal võimalik lapse sünni registreerimisel taotleda sünniakti isa nime kandmist ka juhul, kui ema ei olnud lapse isaga abielus ja isadust ei olnud keegi omaks võtnud. Sel juhul kanti isa nimi lapse sünniakti ema ütluse alusel, kuigi isadust selliselt ei tekkinud. Kohustusi lapse ees sellisel viisil lisatud isa nimi ühelegi mehele ei toonud. Eelnõuga sätestatakse võimalus kustutada ema ütluste alusel lapse sünniakti kantud isa andmed, kui selleks on teinud avalduse alaealise lapse seaduslik esindaja või täisealine laps.

Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Helmen Küti, Jüri Jaansoni ja Andres Metsoja algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõuga (293 SE) tahetakse lubada üldarstiabi osutaval perearstil teha röntgenülesvõtteid ja sonograafilisi uuringuid, kui arstil on selleks vastav kvalifikatsioon ja täidetud on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja kiirgusseaduses kehtestatud nõuded.

Eelnõu eesmärk on muuta üldarstiabi tõhusamaks, vähendada eriarstiabi osutavate arstide koormust ning lühendada eriarstide vastuvõtu järjekordi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Monika Haukanõmm ja Andres Metsoja, kes kirjeldasid eelnõu menetluse käiku.

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas“ eelnõuga (772 OE) tahetakse suurendada Eesti osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (IBRD) 202 aktsia võrra.

Eesti osaluse suurendamine aitab tõsta ametliku arenguabi rahastamist. Panga kaudu on Eestil võimalik mõjutada ka neid riike ja piirkondi, kus Eesti kahepoolse arengukoostöö osakaal on väike või olematu.

Eesti sissemakstav osa on ligi kolm miljonit eurot (3 370 542 USD). Osaluse suurendamise sissemakseid tehakse viie aasta jooksul alates 2020. aastast (ligi 594 190 eurot aastas) ja sellega on arvestatud riigi 2019-2022 eelarvestrateegias. Praegu on Eesti osaluse suurus IBRD-s 1170 aktsiat (väärtusega 141 142 950 USD), mille sissemaksete summaks oli ligi 5,2 miljonit eurot.

Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga eesmärk on vaesuse vähendamine ja inimeste elustandardi parandamine oma liikmesriikides finants- ja nõustamisteenuste abil. Eesti astus panga liikmeks 22. aprillil 1992.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõuga (770 SE) muudetakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamist. Seda nimekirja peab Maksu- ja Tolliamet ja sinna kantakse vähemalt kuus kuud tegutsenud mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus, kes tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult. Nimekirja kuulumine toob kaasa soodustusi nii nimekirja kantud ühingutele kui ka neile ühingutele annetajatele.

Eelnõu kohaselt hakkab ühingute nimekirja uuendamine toimuma kalendrikuu esimesel kuupäeval ja otsus nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta tehakse 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Kehtiva õiguse järgi uuendatakse nimekirja kaks korda aastas ja nimekirja pääsemine võtab praegu aega minimaalselt neli kuud.

Eelnõuga tahetakse kaotada ka komisjon, kelle ülesanne on olnud teha Maksu- ja Tolliametile soovituslikke ettepanekuid ühenduste nimekirja kandmise, nimekirja kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta. Komisjoni kaotamise algatus on tulnud Vabaühenduste Liidult ja selle eesmärk on tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja senisest kiirem uuendamine. Edaspidi teeb maksuhaldur kolmanda sektoriga koostööd valdkondlike esindusühingute kaudu.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) lubab ka tulundusühistul tegutseda kindlustusühistuna. Kehtiva õiguse kohaselt võivad kindlustust pakkuda üksnes aktsiaseltsid ja Euroopa äriühingud.

Kindlustusühistule kohalduvad samad reeglid, mis aktsiaseltsi vormis tegutsevale kindlustusandjale. Kindlustusühistu peab taotlema kindlustustegevuseks loa Finantsinspektsioonilt. Samuti peab kindlustusühistu osakapital olema sama suur kui aktsiaseltsist kindlustusandjal. Kui kindlustusühistu pakub näiteks elu-, vastutus-, krediidi või garantiikindlustust, peab ühistu osakapital olema vähemalt kolm miljonit eurot. Muu kahjukindlustuse pakkumisel peab osakapital olema vähemalt kaks miljonit eurot.

Kindlustusühistute eripäraks on see, et ühistute tegevus põhineb liikmelisusel ning nad peavad oma tegevuses lähtuma tulundusühistu regulatsioonist. Tulundusühistu on ühistu, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Võrreldes tavalise tulundusühistuga on kindlustusühistule ette nähtud mõned erisused. Näiteks saab kindlustusühistu asutada vaid tähtajatult, sest kindlustusandja tegutsemise luba on tähtajatu. Samuti on eelnõus ette nähtud erand seoses ühistust lahkumisel saadava hüvitise maksmisega. Kui ühistul pole piisavalt vahendeid hüvitise maksmiseks, siis võib põhikirjaga ette näha, et hüvitist ei maksta või pikendatakse väljamakse tegemise tähtaega. Ka kasumi väljamakseid ei tohi teha, kui ühistu omavahendite suurus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

Eelnõu kohaselt ei piirata ühistu liikmelisusega seonduvat. Kõigil on põhikirjas kokkulepitud tingimustel võimalik kindlustusühistu liikmeks astuda, samuti liikmelisus lõpetada. Ühistud saavad ise otsustada, kas nad kindlustavad ainult oma liikmete kindlustusriske või ka teiste inimeste ja ettevõtete omi, välja arvatud kohustusliku vastutuskindlustuse korral. Siis ei tohi kindlustusühistu ette näha tingimusi, mis piiravad kindlustusvõtja õigust sõlmida kindlustusühistuga kindlustusleping.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post kristi.sobak@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside