Riigikogu liikmed umbusaldasid täna häältega 63 poolt ja 28 vastu peaminister Taavi Rõivast. Erapooletuid Riigikogu saadikuid ei olnud.

Umbusaldusavalduse peaministrile esitasid esmaspäeval 41 opositsioonisaadikut.

Peaministri tagasiastumisel astub tagasi ka tema juhitav valitsus, mis jätkab tegevust uue valitsuse ametisse astumiseni. Presidendil on tagasiastumispalve saamisest alates 14 päeva aega, et määrata peaministrikandidaat ning teha talle ülesandeks moodustada uus valitsus.

„Avaldades täna valitsusele umbusaldust, hääletate te mitte niivõrd minu isiku kuivõrd viimase pooleteise aasta jooksul tehtud töö vastu. IRLi ja sotside saadikud ka omaenese varasemate otsuste ja oma erakonna ministrite vastu,“ tõi peaminister Taavi Rõivas välja. Rõivas sõnas, et valitsus ja koalitsioon laiemalt on oma tööd teinud hästi ja tulemuslikult. Ta lisas, et tal on olnud suur au teenida Eesti rahvast ja riiki peaministrina kahes valitsuses ning on teinud seda tööd kire ja pühendumusega.

Läbirääkimistel sõna võtnud Kadri Simson Keskerakonna fraktsioonist ütles, et kui valitsuse eesotsas on otsustusvõimetu peaminister, toob see kaasa probleemid. Ta lisas, et need probleemid on pikemalt üles loetletud umbusaldustekstis ja nendele tuginedes nad täna peaminister Taavi Rõivase umbusaldushääletuse poolt ka hääletavad.

Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist märkis, et Taavi Rõivase valitsus on algusest saati justkui juurelt valesti kokku pandud. Ta lisas, et sellepärast ei saanudki valitsusest ilmselt meeskonda saada, mis püstitaks teravaid probleeme, et neile üheskoos lahendusi otsida. Ta tõi välja, et on kohane küsida, milline on järgmine valitsus ning rääkis, mida järgmise valitsuse puhul on oluline silmas pidada.

Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ütles, et soovivad Eestile parimat valitsust ja selle pärast soovivad praegust valitsust tagandada. Tema hinnangul sai peaministri jutust teha ainult ühe järelduse ehk peaminister või laiemalt võttes Reformierakond ei saa siiamaani aru, mis on valesti.

Urve Tiidus Reformierakonna fraktsioonist tõi välja, et Eesti seisab praegu silmitsi poliitiliste valikutega, milles terendab ka rohkesti vasakpoolsust. Tema sõnul näitab aeg, kuidas koostöö parempoolsete konservatiividega välja näeb. Tiidus ütles, et Reformierakond jätkab liberaalse ja Eesti iseseisvust kindlustava poliitika elluviimist. Ettekandja sõnas, et nad seisavad ka edaspidi kindlalt parempoolse Eesti eest ja on kindel, et selles on neil ka liitlasi.

Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi ettekande “Õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018” elluviimise kohta sellel aastal.

Justiitsministri sõnul on plaanis järgmise aasta jooksul asuda ette valmistama uut õiguspoliitika arengusuundade teksti. „On enesestmõistetav, et see toimub koostöös seadusandjaga,“ lisas ta.

Minister rõhutas, et õiguspoliitika arengusuundade täitmisel on valitsus pannud suurt rõhku sellele, et enne seaduseelnõu koostamist selgitataks välja vajadus eelnõu järgi ja koostataks väljatöötamiskavatsus. Reinsalu ütles, et väljatöötamiskavatsuste osakaal on kahe viimase aasta esimesel poolel kasvanud üle kahe korra.

„See ei ole mitte bürokraatlik asi iseeneses, vaid see on tegelikult meetod selleks, et saavutada kvaliteetsemat õigusloomet,“ märkis ta. „Kui väljatöötamiskavatsuste osakaal on praegu on 33%, siis kindlasti selle kava elluviimise puhul on soov ja taotlus, et see kasvaks.“

Reinsalu ütles, et Euroopa Liidu eelseisva eesistumise valguses on sobilik juhtida seadusandja tähelepanu sellele, milline on tulevikus Eesti õigusloome filosoofia ja milline võiks see olla Euroopa eesistumisel nii Euroopa Nõukogu töörühmade kui ka ministrite nõukogude vedajana.

Läbirääkimistel sõna võtnud Toomas Vitsut Keskerakonna fraktsioonist tõi välja, et iga seadusalgatus peab olema põhjalikult ette valmistatud. Ta sõnas, et uute seaduste algatamise või kehtiva seaduse muutmise kõrval tuleb läbi kaaluda kõik alternatiivsed võimalused, millega on võimalik vähendada õigusloome mahtu. Vitsuti sõnul tuleb väljatöötamiskavatsuse kõrval hakata enam rõhku panema õigusakti järelhindamisele.

Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist tõstatas küsimuse, kas on ikka vaja iga hinna eest koostada väljatöötamiskavatsus, kui põhiseaduslikud institutsioonid on leidnud, et konkreetne õigusnorm on põhiseadusvastane või tekitab õigusvastase olukorra ning seadust on vaja seetõttu muuta. „Leiame, et poliitika kujundajale peab jääma õigus võtta endale vastutus otsustada seaduse muutmise vajaduse üle ka siis, kui probleem puudutab väheseid või kohe ei ole võimalik meetme efektiivsust igakülgselt tõestada,“ lisas ta. Samuti rõhutas Pikhof vajadust seaduste järelhindamisele.

Rait Maruste Reformierakonna fraktsioonist ütles, et ta ei leidnud õiguspoliitika ülevaatest ettepanekuid, kuidas peaks vähendama Eestis aset leidvat ülereguleerimist. Ta lisas, et probleemiks on ka õigusaktide keel, mis on keerukas ja raskesti mõistetav. „Ta on ehk mõistetav käigult ainult nendele, kes seda koostasid. Aga küsime, kellele me siis neid õigusakte koostame,“ lausus Maruste. „Valitsus võttis üldsuunana päevakorda eesmärgi vähendada bürokraatiat ja alandada ülereguleerimist, kuid mitte midagi niisugust ei leia me sellest dokumendist.“

Raivo Aeg Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist tõi välja, et IRL-i initsiatiivil veel kehtivasse koalitsioonileppesse sisse viidud kokkulepe, mille suund oli õigusloome mahu vähendamine, ei ole oma eesmärki saavutanud ega ole realiseerunud. Samuti peatus Aeg oma kõnes ka seaduste ja õigusaktide arusaadavuse ja loetavuse teemal ning valitsusväliste koostööpartnerite aktiivsemal kaasamisel õigusaktide väljatöötamisel. Aeg sõnas, et vaatamata sellele, et tihti on polemiseeritud väljatöötamiskavatsuse vajalikkuse üle, toetab fraktsioon Justiitsministeeriumi ja justiitsministrit selle põhimõtte järjekindlas järgimises.

Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist tõstatas oma kõnes küsimuse, et kas kaotaks selle kohustuse niisuguseid aruandeid teha hoopis ära. Ta soovib, et juhtuks see, mida ütles oma kõnes Rait Maruste, et võiks rääkida õiguspoliitika kuumadest küsimustest, mitte ministeeriumi sees paberite kulgemise teest.

Riigikogu võttis vastu kolm seadust:

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadusega (249 SE) viiakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus kooskõlla ELi täpsustatud nõuete ja ühise põllumajanduspoliitika uue rahastamisperioodi 2014-2020 käivitamiseks tehtud muudatustega. Samuti lisatakse seadusesse sätted seoses maaelu arengukava toetuste eest tehtavate tegevuste muutmistega, piimatootmiskvoodi rakendamise lõppemise ja põlluraamatuga. Eelnõu lihtsustab Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetuste eest tehtavate tegevuste muutmist dokumentides ja sätestab, millistel juhtudel võib toetust kaotamata tegevusi muuta. Juhul kui põllumajandustootja pole piimatootmiskvoodi ületamise tasu tähtpäevaks ära maksnud, antakse PRIAle õigus see tasaarveldada põllumajandustootjale makstavate toetustega. Põllumajandusega tegelevad isikud peavad põlluraamatusse kandma lisaks veeseaduses nõutud andmetele ka toetuse saamise tingimustes märgitud andmed. Näiteks andmed mullaproovide võtmise ja nende analüüsi tulemuste, taimekahjustajate seire, kasvatatavate põllumajanduskultuuride sortide ja muu kohta. Tegemist on teabega, mida enamikel juhtudel juba põlluraamatusse kantakse. Muudatus on vajalik, et tagada Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames antavate keskkonnatoetuste, samuti mahepõllumajanduse toetuse saamise nõuete tõhusam kontroll. Teiseks lugemiseks täiendati eelnõu sätetega, millega koolipiimatoetus ning koolipuuvilja ja -köögiviljatoetus asendatakse koolikava toetusega tulenevalt Euroopa Liidu asjaomastest õigusaktidest.

Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse muutmise seaduse (282 SE) eesmärk on viia üha enam toodangust mahedalt märgistatuna tarbijani, soodustada mahetoidu tarbimist ja mahetooraine üha laialdasemat kasutamist toitlustusettevõttetes. Sätestatakse võimalus mahetooraine kasutamisele viitamiseks spetsiaalselt toitlustajatele väljatöötatud märgi kaudu. Tekib võimalus näidata mahetooraine protsentuaalselt osakaalu kolmes vahemikus: üle 20 kuni 50 protsendi toorainest on mahe; üle 50 kuni 80 protsendi toorainest on mahe; üle 80 kuni 100 protsendi toorainest on mahe. Vahemikku on võimalik arvestada ettevõttesse eelmisel kuul toidu valmistamiseks toodud põllumajandustoodete koguse või maksumuse põhjal. Andmed saadakse ettevõtte raamatupidamisdokumentidest. Toitlustajatele antakse võimalus ise otsustada, kas osakaalu arvestamise aluseks võetakse toodete kogus või maksumus. Kehtiv seadus võimaldab toitlustusettevõttes kasutada riiklikku ökomärki, kui vähemalt 95% kasutatavast toorainest on mahepõllumajandusest, kuid seda on paljudes ettevõtetes keeruline täita.

Valitsuse algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus (296 SE) ei muuda riigieelarve kulude ja tulude kogu mahtu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud. Eelnõu kajastab kokku 98 muudatusettepanekut.

Riigikogus läbis esimese lugemise kuus eelnõu:

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (317 SE) muudetakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus kohaliku omavalitsuse poolt korraldatavaks sotsiaalteenuseks ning sellega seoses muutub riigieelarvest rahastatud raske ja sügava puudega lapsehoiuteenuse rahastus – edaspidi läbi kohalike omavalitsuste toetusfondi. Eelnõu kohaselt eraldatakse riigieelarvest sügava puudega laste vanemate toetamiseks täiendavalt 1 miljon eurot. Seletuskirjas märgitakse, et riik rahastab raske ja sügava puudega laste toetamist praegu osaliselt ja teeb seda maavalitsuste kaudu. Pärast seaduse muudatust hakkavad lapsehoiuteenuse korraldamisega tegelema ainult kohalikud omavalitsused, kes teavad oma kogukonna laste ja perede vajadusi kõige paremini. Kohaliku omavalitsuse poolt korraldatav lapsehoiuteenus hõlmab edaspidi ka raske ja sügava puudega lapsi sellise erisusega, et riik katab osaliselt puudest tuleneva rahastuse lisavajaduse. Kooskõlas riigieelarve seadusega jagatakse riigi poolt rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid kohalikele omavalitsustele vastavalt teenust vajavate laste arvule. Rahastus tagatakse kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu. Siseriikliku lapsendamise korraldamine antakse eelnõu kohaselt maamaavalitsuste pädevusest sotsiaalkindlustusametisse, et kõik lapsendamisega seotud toimingud oleksid koondunud ühte asutusse. Muudatus tagab lapsendamistele ühtse lähenemise üle Eesti. Sellega seoses muudetakse lisaks sotsiaalhoolekande seadusele ka lastekaitseseadust, perekonnaseadust ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

Põhiseaduskomisjoni algatatud riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (269 SE) näeb Eesti-Vene riigipiiri valvamise tõhustamiseks ette viie kilomeetri laiuse piirivööndi loomise.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (316 SE) ajakohastab põllumajanduse kohta käivad väetiste kasutamise sätted selliselt, et oleks tagatud Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud nitraadidirektiivi rakendamise rikkumismenetluse raames esitatud vajakajäämiste likvideerimine. Peamised muudatused põllumajanduse valdkonnas on: sõnniku laotamise ajalised piirangud kehtivad sügisperioodil senisest varem; täpsustatakse põlluraamatusse kantavaid andmeid ja sätestatakse väetamisplaani koostamise nõue. Eelnõu mõjutab põllumajandustootjaid, kes peavad rakendama senisest rangemaid veekaitsemeetmeid. Algselt oli planeeritud, et vedelsõnniku laotamise ajapiirangud jõustuvad aastast 2023, kuid eelnõu järgi kehtestatakse need juba järgmisest aastast. Praegu ei tohi lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ja vedelsõnnikut laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini. 2018. aastal ei tohi vedelsõnnikut laotada 15. novembrist kuni 20. märtsini ning 2019. aasta sügisel ei tohi vedelsõnnikut laotada enam 1. novembrist. Lämmastikku sisaldavaid mineraalväetisi ei või alates 2017. aastast laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini. Muudatustega täpsustatakse põlluraamatusse kantavaid andmeid. Edaspidi tuleb põlluraamatusse kanda ka koristatud saagi kogused, mille alusel on võimalik hinnata külvieelselt planeeritud väetiste kasutamise efektiivsust. Sellega võetakse üle direktiivi tasakaalustatud väetamise üldnõuded. Põllumajandustootjad märgivad seda ka praegu üles, kuid kohustusena ei ole see sätestatud. Edaspidi peavad need, kes kasutavad 100 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutavad lämmastikku sisaldavaid väetisi, koostama väetamisplaani. Alates 2019. aastast peavad väetamisplaani koostama isikud, kes kasutavad 50 ja rohkem hektarit maad. Nõue on seotud direktiivi nõudega, mille kohaselt tuleb taimi väetada saagi saamiseks piisava väetise kogusega ning vältida üleväetamist.

Valitsuse algatatud kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu (264 SE) suunab soojusettevõtjad stabiilsema, keskkonnasäästlikuma ja odavama hinnaga kütuse kasutamisele, et tagada kaugkütte tarbijale võimalikult soodne ja stabiilne soojusenergia hind käsikäes kindla ning võimalikult efektiivselt korraldatud soojusvarustusega. Kaugkütte hinna alandamine nõuab suuremahulisi investeeringuid, mille tegemiseks vajab investor pikaajalist ja stabiilset regulatsiooni. Selleks näeb eelnõu ette suurema tulukuse võimaldamise, kui investeering tagab tarbijale oluliselt soodsama kaugküttehinna. Stabiilsema regulatsiooni tagamiseks viiakse seadusesse regulatsioon, mis seni olid kajastatud konkurentsiameti metoodikas. Eelnõu üheks oluliseks muudatuseks on ka suuremas võrgupiirkonnas tegutseva soojusettevõtja ostja eelkontroll. Sarnaselt maagaasi ülekandevõrgu ostule eelnenud eelkontrollile peab kaugkütteseaduse muudatuse kohaselt ka üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnas tegutseva katlamaja või soojustorustiku ostja läbima siseministeeriumi eelkontrolli riigi sisejulgeoleku seisukohast. Üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnad on Tallinn, Narva, Tartu, Ahtme-Jõhvi ja Kohtla-Järve ühendatud võrgupiirkond, Sillamäe, Pärnu, Viljandi ja Jämejala, Kuressaare, Võru, Haapsalu ja Paide võrgupiirkond. Muudatus suurendab energiajulgeolekut. Eelnõu muudab kohalikele omavalitsusüksustele kohustuseks koostada hiljemalt 2017. aasta 31. detsembriks soojusmajanduse arengu kavandamise otsus. Selles otsuses nähakse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva kaugkütte võrgupiirkonna tulevikuperspektiivid ette vähemalt 10 aastaks. Otsuse aluseks oleva analüüsi koostamise toetamiseks on loodud tagastamatu abi toetusmeede, mille raames saab katta kuni 90% analüüsi kuludest. Eelnõu on töötatud välja koostöös Konkurentsiameti ning Eesti kaugkütteettevõtjaid koondava Eesti Jõujaamade- ja Kaugkütte Ühinguga.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse, riigilõivuseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (281 SE) rakendatakse ELi vastavaid määrusi, mis käsitlevad kahe-, kolme-, ja neljarattaliste sõidukite ning põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite tüübikinnitust ja turujärelevalvet ning autovedudel kasutatavaid sõidumeerikuid. Maanteeametile antakse turujärelevalve asutuse õigused. Seega saab Maanteeamet kontrollida, et mitte üksnes liiklusregistris registreeritavad sõidukid, vaid ka muud tüübikinnituse kohustusega sõidukid, mis elanikkonnale turul kättesaadavaks tehakse, omaksid tüübikinnitust. Tüübikinnituse olemasolu on vajalik, et oleks tõendatud, et sõidukid vastavad kehtestatud ohutus- ja keskkonnanõuetele, lisaks võimaldab ELi ühtse tüübikinnituse olemasolu sõidukeid piiranguteta EL-is müüa ja kasutada. Muudatus omab peamist mõju sõidukite turule, mida ei pea liiklusregistris registreerima, nt pisimopeedid. Eelnõu muudab kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juhi kaardi taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise nõudeid.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (290 SE) muudab taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemi põhimõtteid. Eelnõu eesmärk on muuta toetusskeem tarbijale vähem koormavaks, sidudes toetuste maksmine riigi võetud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgiga ning toetuse saamine vähempakkumise võitmisega. See tagab taastuvelektri tootmises tugeva konkurentsi ning võimaldab täita riigi eesmärki tarbijat kõige vähem koormaval viisil. Eelnõuga reguleeritakse, et kui olemasolevate tootmisseadmete tootmismahust ei piisa, et riigi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise või tõhusal koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia eesmärki täita, korraldab valitsus majandus- ja taristuministri ettepanekul täiendava tootmismahu saamiseks vähempakkumise. Lisaks sellele eristatakse olemasolevad tootjad, mis saavad 12aastase toetusperioodi lõpuni praegu kehtivate toetusmäärade alusel toetust edasi. Seega toimub olemasolevate toetusskeemide järkjärguline vähenemine. Seadusesse lisatakse rahvusvaheliste koostöömehhanismide regulatsioon, millega võetakse üle ELi vastav direktiiv. Direktiiv soodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Koostöömehhanismi alla kuuluva statistikakaubanduse raames on Eestil võimalik müüa oma eesmärki ületavat taastuvenergia statistikat sellest huvitatud liikmesriigile. Kui statistikakaubanduse raames vajalik statistikakogus on suurem kui Eesti ülejääk, võib valitsus eelnõu kohaselt täiendava statistika saamiseks vähempakkumise korraldada. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks tõsta taastuvenergia osakaalu kõigi energialiikide üleselt 2020. aastaks 20 protsendini. Eesti täitis riikliku taastuvenergia tootmiseesmärgi, 25 protsenti, juba 2011. aastal, 2014. aastal toodeti Eestis 26,52 protsenti energiast taastuvatest allikatest.

Fotod

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201611091400

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]