Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse eelnõu (216 SE) korrastab Eesti hasartmänguturgu ja kaasajastada hasartmängude korraldamisele esitatavaid nõudeid. Kehtiva regulatsiooni üheks probleemiks on selliste hasartmängu või loteriiga sarnaste mängude levik, mis ei ole seadusest tulenevalt käsitatavad hasartmängude konkreetse liigina, mistõttu on nende korraldamise lubatavus küsitav.

Hasartmängude korraldamist Eestis reguleerib 14. juunil 1995 vastuvõetud hasartmänguseadus ning hasartmängude ühe liigi – loteriide – korraldamist 15. juunil 1994 vastuvõetud loteriiseadus. Hasartmänguseadust on muudetud kokku 7 korral, loteriiseadust 6 korral. Kõik muudatused on olnud minimaalsed ja tehnilist laadi. Võrreldes 90. aastate keskpaigaga, on hasartmänguturg, aga ka järelevalve korraldust puudutavad võimalused oluliselt muutunud. Kehtiv loteriiseadus ja hasartmänguseadus ei suuda piisavalt täita oma eesmärki ja seetõttu on põhjendatud hasartmängualase õigusliku regulatsiooni uuendamine. Eelnõus on loteriid kui ühte hasartmängu liiki reguleerivad sätted liidetud samasse seadusesse ülejäänud hasartmängudega. Kuigi loteriil on teiste hasartmängudega võrreldes oma eripära, osutus kahe eraldi seaduse liitmine otstarbekaks, kuna üldsätted on kõigi hasartmängude liikide osas ühised, lisaks on ühised järelevalve teostamise alused. Tulenevalt muudatustest hasartmängude regulatsioonis on vajalik ka hasartmängumaksu seaduse muutmine, mis aga muudatuste suure hulga tõttu tuli vormistada eraldi eelnõuna. 

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (274 SE) rakendatakse Eestis Euroopa Liidu liikmesriikide poolt välja antud meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste vastastikune tunnustamine. Eelnõu võimaldab tuletorni-, jäämurde- ja navigatsioonitasu sissenõudmist täitemenetluse korras. Eelnõuga kehtestatakse riigilõivud laevapere liikme meresõidudiplomi, kutsetunnistuse, nende kinnituslehtede, täiendõppekursuse läbimise tunnistuse, siseveelaeva laevajuhi diplomi ning selle kinnituslehe väljastamise eest, mis toob kaasa ettevõtjate ja füüsiliste isikute kulude suurenemise. 

Riigikogu lõpetas 11 eelnõu esimese lugemise: 

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse eelnõu (342 SE) reguleerib Riigikogu liikmele palga maksmist 2009. aasta jaanuarist kuni 2010. aasta 28. veebruarini. Eelnõu näeb ette palga arvestamise ülempiiriks 2007. a. IV kvartali Eesti keskmise palga. 

Valitsuse algatatud Punase risti nimetuse ja embleemi seaduse ning karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (309 SE) täiendab seadust välislepingust tulenevate kohustustega, et viia see kooskõlla III lisaprotokolliga. Eelnõu reguleerib punase kristalli embleemi kasutamist Eestis ja välisriigis. Samuti muudab kehtivat punase risti nimetuse ja embleemi regulatsiooni eesmärgiga lihtsustada ja täpsustada tunnusmärgi kaitsval ning viitaval eesmärgil kasutamise korda.           

Valitsuse algatatud postiseaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE) taasavab Eesti postituru konkurentsile, tagab universaalse postiteenuse osutamise jätkamise konkurentsitingimustes, kvaliteetsete postiteenuste osutamise ja postiteenuste kasutajate kaitse. Eelnõu sätestab universaalse postiteenuse rahastamise mehhanismi, et vajadusel ja teenuse osutamise eesmärki silmas pidades hüvitada universaalse postiteenuste osutamise ebaõiglaselt koormavaid kulusid viisil, mis moonutaks siseturgu vähem kui ainuõiguse säilitamine. Samuti täpsustab ja täiendab universaalse postiteenuse osutaja määramise korda ning tegevusloa tingimusi. Eelnõuga võetakse Eesti õigusruumi üle Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiiv, millega muudetakse vastavat direktiivi seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega.           

Valitsuse algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) toob kaasa suurema õiguskindluse. Eelnõu täpsustab seni seaduse rakendamisel probleeme tekitanud sätteid. Eelnõu seadusena vastuvõtmisega kõrvaldatakse mitmed terminoloogilised ebatäpsused, täiendatakse seadust vastavalt Euroopa Liidu õigusele, reguleeritakse valdkonda, sealhulgas tõhustatakse väetise käitlemise üle tehtavat järelevalvet. “EÜ VÄETIS” märgistusega väetise käitleja jaoks olukord lihtsustub, kuna tasuline registreerimine asendub ühekordse tasuta teavitamiskohustusega ning seetõttu väheneb ettevõtja halduskoormus. Väetise koostise nõuetekohasust tõendavaks dokumendiks võib lisaks akrediteeritud laboratooriumi katseprotokollile olla nüüd tootja poolt väljastatud vastav dokument (väetise kvaliteedisertifikaat) väetise koostise kohta. 

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (328 SE) kõrvaldab mitmed ebatäpsused, täiendab loomakaitseseadust Euroopa Nõukogu loomade kaitse konventsioonide põhimõtete kohaselt, tagab valdkonna tõhusama reguleerituse ja tõrgeteta rakendamise.           

Valitsuse algatatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemete kasutuselevõtust tulenevalt välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (325 SE) viib seadustes kasutatud kohustusliku keeleoskuse tasemete nimetused kooskõlla EN raamdokumendi keeleoskustasemete alusel kehtestatud tasemete nimetustega. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükati. Hääletus: 11 poolt, 37 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.           

Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (326 SE) viib kohtute seaduses kasutatud kohustusliku eesti keele oskuse taseme nimetuse kooskõlla EN raamdokumendi keeleoskustasemete alusel kehtestatud tasemete nimetustega. Inimeste keeleoskustaseme mõõtmisel on praegu kasutusel alg-, kesk- ja kõrgtaseme mõiste. Tasemeid on kohaldatud alates 1999. aastast, mil kategooriaeksamitelt mindi üle tasemeeksamite süsteemile. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee võttis 2001. a vastu soovituse 1539, mis sisaldab muuhulgas ettepanekut Euroopa riikidele võtta keelepoliitika kujundamisel, võõrkeelte õppimisel ja õpetamisel ning keeleoskuse mõõtmisel aluseks Euroopa keeleõppe raamdokument, et tagada võõrkeele oskuse hindamisel põhimõtete ühtsus ja läbipaistvus.           

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (321 SE) annab valijatele võimaluse kasutada elektroonilist hääletamist valimistel ja rahvahääletusel senisest pikema perioodi vältel. Lisaks luuakse võimalus kasutada elektroonilisel hääletamisel peale ID-kaardi ka mobiiltelefoni (mobiil-ID-d).           

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (322 SE) kohaselt täiendatakse karistusseadustiku üldosa kahe sättega. Neist esimene näeb ette kuriteole kihutamise katse, kuriteo toimepanemise ettepanekuga nõustumise ja kuriteo täideviimise kokkuleppe karistatavuse. Teine säte annab võimaluse vastutusest vabaneda, loobudes kihutamiskatsest, kokkuleppest või nõusolekust.           

Valitsuse algatatud äriseadustiku ja karistusseadustiku muutmise seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) suurendab juriidiliste isikute juhtorganite liikmete valimisega seotud õiguskindlust. Muudetakse juriidiliste isikute juhtorganite valimise regulatsiooni ning võimaldatakse kohtul määrata isikutele teatud kuritegude toimepanemise eest lisakaristusena ettevõtluskeeld.           

Valitsuse algatatud saneerimisseaduse eelnõu (334 SE) reguleerib Eesti õiguskorra jaoks uudse menetluse, saneerimismenetluse läbiviimist. Saneerimismenetlus on kujundatud hagita menetluse alaliigina, mis saab alguse selle isiku avaldusest, kes soovib endale kuuluvat ettevõtet saneerida. Kohus algatab esitatud avalduse alusel saneerimismenetluse, kui on alust arvata, et saneerimine võimaldab muuta ettevõtte taas kasumlikuks. Menetluse algatamisel määrab kohus saneerimisnõustaja, kelle põhiülesandeks on saneeritava isiku nõustamine ja tema tegevuse kontrollimine. Kohus määrab ka tähtaja, mille jooksul tuleb esitada kohtule kinnitamiseks saneerimiskava. Saneerimiskavas nähakse ette, milliseid abinõusid tuleb tarvitusele võtta makseraskuste ületamiseks ja kui pika tähtaja jooksul rahuldatakse võlausaldajate nõuded. Kohus saab kinnitada võlausaldajate poolt hääletamisel vastu võetud või vastu võtmata saneerimiskava. Võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava suhtes laseb kohus teha saneerimiskava majandusliku analüüsi. Kinnitatud saneerimiskava hakkab kehtima üksnes nende võlausaldajate kohta, kelle nõudeid saneerimiskavaga ümber kujundatakse ning kes on saneerimiskava vastuvõtmisel hääletanud. Saneerimiskava kinnitamise järel hakatakse kava täitma. Täitmist kontrollib saneerimisnõustaja. Saneerimismenetlus lõpeb, kui kava on nõuetekohaselt täidetud.           

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Ain Seppiku esitatud küsimusele haldusreformi, Valdur Lahtvee esitatud küsimusele keskkonnaseisundi järsu halvenemise ja Karel Rüütli esitatud küsimusele riigi julgeoleku kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Toomas Vareki esitatud küsimusele põllumajanduse olukorra kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Ester Tuiksoo esitatud küsimusele AS Eesti Post kohta. 

Istungi stenogramm on internetis aadressil siin: 

Riigikogu pressitalitus