Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kaks seadust, sealhulgas väärtpaberituru seaduse muutmise seadusega muudeti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks atraktiivsemaks väärtpaberite börsil kauplemine.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse (76 SE) peamiseks eesmärgiks on börsiemitendi halduskoormuse vähendamine ja teine eesmärk on suurendada väärtpaberituru läbipaistvust. Vastu võetud seadusega muudeti väärtpaberite börsil kauplemine atraktiivsemaks just väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale, kelle jaoks see protsess koos börsiteabe avalikustamise nõuete täitmisega on proportsionaalselt kulukam kui suurettevõtjale. Näiteks emitendi halduskoormuse vähendamiseks pikendatakse poolaastaaruande avalikustamise tähtaega kahelt kuult kolmele kuule. Juhtkonna vaheteadaande avalikustamise kohustuse ning vastava sanktsiooni tühistamine vähendab finantsaruannete kohustusliku avalikustamise sagedust.

Seaduse poolt hääletas 77 saadikut, vastu oli kaks, erapooletuid oli 3.

Valitsuse algatatud “Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vahelise lepingu, milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil“ ratifitseerimise seaduse (60 SE). Seaduse eesmärk on ratifitseerida vastav leping, millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 2015. aasta 25. veebruaril Brüsselis. Lepingus on sätestatud, milliseid Euroopa Liidu õigusakte Island kohaldab, et täita ühiselt aruandluse ja seire kohustusi. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ei võta lepinguga endale täiendavaid kohustusi.

Seaduse poolt hääletas 68 saadikut, vastu oli 3, erapooletuid ei olnud.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (79 SE). Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega sätestatakse Euroopa naabruspoliitika instrumendi rakendusmäärusest tulenevate pädevate asutuste määramise kord, rahastamiselepingu erisused ning kulude abikõlblikkuse ja finantskorrektsioonide tegemise määruse volitusnormid.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE). Eelnõukohase seadusega täpsustatakse ohtlikke aineid käsitlevaid õigusakte, sh pinnaveekogumi keemilise seisundi definitsiooni, tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad ohtlike ainete nimistute 1 ja 2 kehtestamist, ja õigusakt, mis käsitleb ohtliku aine lubatava heite piirkoguseid tooraine- või toodanguühiku kohta.

Riigikogu lõpetas kuue eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse esitatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (101 SE). Eelnõuga tehakse seaduses täiendusi ja täpsustusi, mis on vajalikud eelkõige kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi EMKF) toetuste ja kalamajandusliku riigiabi andmise paremaks korraldamiseks.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 4. november.

Valitsuse esitatud ühelt poolt CARIFORUMi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide majanduspartnerluslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (62 SE). Majanduspartnerlusleping käsitleb Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja CARIFORUMi piirkonna kaubandussuhteid ja arengukoostööd. CARIFORUMi (Caribbean Forum of African, Caribbean and Pacific States) riikideks on 15 Kariibi mere riiki.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 6. november

Valitsuse esitatud avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (71 SE). Eelnõu peamine eesmärk on jõustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta. Lisaks soovitakse lahendada praktilised kitsaskohad, mis on nii teabevaldajatel kui ka järelevalve teostajatel avaliku teabe seaduse nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel tekkinud.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 11. november

Valitsuse esitatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses eelnõu (80 SE). Eelnõu eesmärk on kannatanute õiguste parem kaitse ja nende menetlusliku seisundi tugevdamine. Täpsustatakse kannatanu varaliste nõuete maksmapaneku ehk tsiviilhagi menetlemise korda. Samuti võimaldatakse riigil kannatanuna kriminaalmenetluses esitada lisaks tsiviilhagile ka avalik-õiguslik nõudeavaldus. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses samuti õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Anvelt.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 6. november

Valitsuse esitatud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eelnõu (93 SE). Sotsiaalseadustik loob õiguslikud alused, et kaitsta inimest ja perekonda, ennetades, kõrvaldades või vähendades sotsiaalseid riske terviklikult eelkõige töötuse, haiguse, emaduse, töövõimetuse, vanaduse, toitja kaotuse, laste kasvatamise, kuriteoohvriks langemise, sotsiaalse erivajaduse ja toimetulekuraskuste korral. Määratakse ka sotsiaalõiguse põhimõisted – sotsiaalkaitse ja hüvitis ning rahaline ja mitterahaline hüvitis selle liikidena. Eelnõu määrab teatud põhimõttelise minimaalse standardi, mis on aluseks igasugusele tegevusele sotsiaalkaitse vallas.

Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 11. november

Valitsuse esitatud sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (98 SE). Eelnõuga tehtava kodifitseerimise eesmärk on muuta nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste abistamiskohustust reguleerivaid õigusnorme, et muuta avaliku võimu abistamiskohustuse regulatsioon arusaadavamaks. Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) toetub erinevatele põhiseaduslikele väärtustele – õigus abile puuduse korral, sotsiaalriigi printsiibile ja üldisele võrdsusõigusele, mis põhineb õigusele inimväärsele äraelamisele ja õiguspärase ootuse põhimõttele. Riiklikeks ülesanneteks on toimetulekutoetuse maksmine, vajaduspõhise peretoetuse maksmine, rehabilitatsiooniteenuse osutamine, erihoolekandeteenuste osutamine, lapsehoiuteenuse osutamine, asenduskoduteenuse osutamine, abivahendite andmine, sotsiaaltoetuse maksmine Eestisse elama asunud isikule, tasu maksmine lapse hooldamise eest teises perekonnas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits, Monika Haukanõmm, Henn Põlluaas, Helmen Kütt ja Jüri Jaanson.

Opositsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega 8 poolt ja 30 vastu, ei leidnud ettepanek teotust.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 11. november

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata siit. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside