Riigikogu võttis vastu loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (522 SE). Seaduse vastuvõtmise poolt oli 63 Riigikogu liiget, vastu keegi ei olnud, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks.

Seadus leevendab probleeme, mis seonduvad vabakutseliste loovisikute ravi-ja pensionikindlustusega seoses nende tegevuse ja loometegevusest saadava sissetuleku laekumise eripäraga. Seaduses on loovisikute toetamisel kahene mehhanism – toetuse maksmine läbi tunnustatud loomeliidu või loomeliiduga mitteühinenud vabakutselise loovisiku toetuse maksmine läbi kultuuriministeeriumi. Seadus ei sunni loovisikuid loometoetuse kui sotsiaalse hüve saamiseks astuma loomeliitu. Toetamisel kehtib üldnõue, et loomeliidul peab olema vähemalt 50 teovõimelist füüsilisest isikust liiget, kes on vähemalt kolm viimast aastat vastaval loomealal loometööga tegelenud ja oma teoseid avaldanud. Seadus täpsustab mitmeid loomeliitude tunnustamisega ja toetuste määramisega seotud regulatsioone.

Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (520 SE). Seadusega muutub EL-i liikmesriigi kodaniku kandideerimisõiguse kord. Kandideerimisõiguse sisu ei muutu. Seadus täpsustab haldusorganite vahelist suhtlust Eesti ametiasutuste ja EL-i pädevate asutuste vahel, millega ei kaasne olulist ega keskmist haldusorgani tegevuse kasvu. Muudatuse aluseks on EL-i vastav direktiiv, mille kohaselt elukohaliikmesriigid on kohustatud teavitama kandideerimisavaldusest päritoluliikmesriiki, et kontrollida, kas liidu kodanikult ei ole päritoluliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise õigust ära võetud.

Riigikogu ratifitseeris laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli (442 SE). Fakultatiivprotokolli põhieesmärk on tõsta laste relvajõududesse värbamiseks ja sõjategevuses osalemiseks nõutavat vanusepiiri, mis aitab oluliselt vähendada sõjategevuses osalevate laste arvu. Poolt hääletas 34 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (424 SE) teine lugemine katkes. Kokku sai eelnõu muudatusettepanekuid 141, mistõttu tegi õiguskomisjon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Eelnõu eesmärk on teha vajalikud muudatused, mis võimaldaksid kehtivat seadust kohaldada ka inspektsioonilisele riiklikule järelevalvele. Eelnõuga ühtlustatakse ja muudetakse kehtivaid riiklikku järelevalvet reguleerivaid korrakaitselisi eriseadusi. Seaduse kohaldamisalast on välja jäetud tegevus-, ehitus-, keskkonna- või muu loa väljastamise menetlus ning rahalise või mitterahalise toetuse andmise menetlus. Eelnõuga soovitakse tagada ühtsetel alustel toimiv, efektiivsem, õigusselgem ning isiku põhiõigusi rohkem arvestav riiklik järelevalve menetlus. Seaduse jõustumise järel hakkavad riiklikku järelevalvet teostama ühtsetel alustel kõik korrakaitseorganid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Võsa ja Kalle Laanet. Muudatusettepanekute tähtajaks sai 20.detsember.

Teise lugemise läbis riigieelarve seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu (547 SE), millega antakse rahandusministeeriumile võimalus vajadusel arveldada riigikassa vahendusel Eesti Väärtpaberite Keskregistri pidaja kogumispensionide ja väärtpaberitega seotud makseid. Menetluses olev uue riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) sätestab sellise võimaluse, kuid uue seaduse menetlemine võib võtta aega. Muudatus peab jõustuma enne 1. veebruari 2014. See on tähtaeg, mil väärtpaberite keskregistri pidaja on kohustatud oma arveldamise Eesti Pangast mujale viima. Eelnõu kolmas lugemine toimub 19. detsembril.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud õigusaktide revisjoniga seoses seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (519 SE). Eelnõu korrastab kehtivat õigust ka nende täidetud ja lõppenud välislepingute ratifitseerimise seaduste kehtetuks tunnistamise kaudu, millele kohaldub rahvusvaheline eraõigus. Eelnõuga kehtetuks tunnistatavad ratifitseerimisseadused puudutavad Eesti Vabariigile võetud rahalisi kohustusi. Nende seadustega olid heaks kiidetud laenude võtmine või garantiide andmine rahvusvahelistele pankadele või organisatsioonidele. Võetud kohustused on nüüdseks täidetud ja nende seaduste alusel võetud laenud tagasi makstud.

Eelnõu tutvustanud justiitsminister Hanno Pevkur ütles, et eelnõuga tehakse ettepanek tunnistada kehtetuks nüüdseks oma regulatiivsuse kaotanud seadused, sealhulgas Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse §-s 2 toodud seadused ning selliste välislepingute ratifitseerimise seadused, millele kohaldub rahvusvaheline eraõigus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eiki Nestor ja Hanno Pevkur.

Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks sai 7. jaanuar 2014. aastal.

Esimese lugemise läbis on valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, riigilõivuseaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (550 SE), millega nähakse ette mobiil-ID vormis oleva digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks senise kolme aasta asemel viis aastat. Samuti sätestatakse, et Eesti kodanikul, kes elab või viibib välisriigis, on võimalus taotleda endale sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku pass. Uus regulatsioon lihtsustab muus riigis elavate ja viibivate Eesti kodanike reisidokumendi taotlemise võimalusi.

„Regulatsioon lihtsustab muus riigis elavate ja viibivate Eesti kodanike reisidokumendi taotlemise võimalusi ja nähakse siis ette ka vastav riigilõiv riigieelarve seaduses,“ rääkis eelnõu tutvustanud siseminister Ken-Marti Vaher. Ta lisas, et eelnõu seadusena jõustumine on planeeritud kahes etapis: mobiil-ID kehtivuse ajaga seotud muudatused jõustuksid 1. veebruarist 2014. aastal ja ülejäänud eelnõu sätted on planeeritud jõustada 2014. aasta 1. oktoobrist eelkõige seetõttu, et üheaastase kehtivusajaga ja sõrmejälje kujutiseta reisidokumendi väljaandmise tarbeks on vaja teostada arendustööd politsei- ja piirivalveameti infosüsteemis.

Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks sai 7. jaanuar 2014. aastal.

Esimese lugemise läbis valituse algatatud Riigikogu otsuse “Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 “Teadmistepõhine Eesti” heakskiitmine” eelnõu (529 OE). Tegemist on Eesti kolmanda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegia. Selles arvestatakse eelnenud perioodi kogemuste, õppetundide ja asjatundjate soovitustega, põhiseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannetega ning tulevikusuundumustega. Strateegia koostamine on vajalik mitme ministeeriumi tegevusvaldkondade sidustatud juhtimiseks ja Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise parandamiseks, et tagada riigi konkurentsivõime suurendamine perioodil 2014-2020. Kui senistes strateegiat
es on keskendutud eelkõige meie TAI võimekuse arendamisele, siis uus strateegia seab eesmärgiks loodud potentsiaali kasutamise Eesti arengu ja majanduskasvu heaks. Prioriteetide seadmisel on aluseks nutika spetsialiseerumise metoodika. Et valdkonnaülene koordineerimine läheks sujuvamalt, on tehtud täpsustusi juhtimis- ja seireküsimustes.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles Riigikogu ees, et  kui senistes strateegiates on keskendutud eelkõige Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse arendamisele, siis uus strateegia peab eesmärgiks loodud potentsiaali kasutamist Eesti arengu ja majanduskasvu heaks. „Prioriteetide seadmisel on aluseks uus nutikas spetsialiseerumise metoodika. Teadus- ja arendustegevus muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks. Nutika spetsialiseerumise meetodil valitud ja juhitud teadus- ja arendustegevuse investeeringud soodustavad kasvuvaldkondade arengut ennaktempos, teadmusmahuka ettevõtluse osakaal majanduses ja ekspordi lisandväärtus kasvavad märgatavalt,“ rääkis Aaviksoo.

Riigikogu hääletas Eesti Keskerakonna Fraktsiooni algatatud teeseaduse § 16 muutmise seaduse eelnõu (489 SE) esimesel lugemisel menetlusest välja (poolt 51, vastu 28).

Riigikogu istungi stenogramm

Riigikogu pressiteenistus