Riigikogu võttis täna vastu seaduse, mis reguleerib alaealisele ning piiratud teovõimega isikule psühhiaatrilise abi andmist.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seadusega (115 SE) muudetakse psühhiaatrilise abi seaduse seda sätet, mis reguleerib alaealisele ning piiratud teovõimega isikule psühhiaatrilise abi andmist. Muudatuste kohaselt saavad kaalutlusvõimelised alaealised õiguse oma nõusolekul saada psühhiaatrilist ravi, mis seni polnud võimalik ilma vanemate nõusolekuta. Seletuskirjas märgitakse, et varajane ja õigeaegne meditsiinilise sekkumine aitab kaasa tõhusale ja tulemuslikule ravile, mis omakorda aitab vähendada noorte vaimseid probleeme.

Seadusega täpsustatakse piiratud teovõimega isiku õigust saada psühhiaatrilist abi sarnaselt teistele tervishoiuteenustele. Samuti sätestatakse piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja või isiku poolt usaldatud täisealise teovõimelise isiku kaasamise õigus ja võimalus isiku abistamisse ja toe pakkumisse, lähtudes piiratud teovõimega isiku huvist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kert Kingo (EKRE), Maria Jufereva-Skuratovski (K), Helmen Kütt (SDE), Õnne Pillak (R) ja Priit Sibul (I).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 74 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 19.

Riigikogu võttis vastu veel kolm seadust

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadusega (293 SE) rakenduvad praegu kehtivad agressiivse maksuplaneerimise vastased meetmed senise siseriiklikult kehtestatud madala maksumääraga territooriumide loetelu asemel Euroopa Liidu loetellu kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes. Samuti võimaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residendist füüsilisel isikul sarnaselt Eesti residendiga arvestada maksuvaba tulu jooksvalt senise aastapõhise arvestuse asemel. Täpsustatakse ka Euroopa Liidu asutuste lähetuskuludega seonduvat.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 91 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (299 SE) luuakse õiguslik alus mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi kontrollimiseks. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja võimalikku vajadust paindlikult reageerida uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisele, kehtestab seadus üldise raamistiku erisüsteemide kontrollimisele ning kontrollimisega tegelevatele asutustele. Eelkõige puudutab see praegu maagaasiga sõitvate sõidukite kütusepaake. Uuenduse eesmärk on tagada kütusena surumaagaasi ja veeldatud maagaasi tarbivate sõidukite ohutus.

Seadusega täpsustatakse muu hulgas veoauto mõistet ning märgitakse, et veoauto on veose veoks, sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud auto. Muudatuse vajadus tuleneb praktikas üles kerkinud tõlgendusprobleemidest, kus on tekkinud vaidlused selle üle, kas teekasutustasu objektiks olevate veoautode hulka kuuluvad ka eriotstarbelised veoautod või mitte.

Seadusega laiendatakse võimalust anda liikluse reguleerimise ülesanded vastava pädevusega isikule, keda Päästeamet on tunnustanud vabatahtliku päästjana päästeseaduse mõistes. Seega ei kohustata päästeteenistujaid, vabatahtlikke päästjaid ja abipolitseinikke seaduse jõustudes läbima täiendavalt reguleerija koolitust. Ühtlasi sätestatakse, et alarmsõiduki sõitjast politseiametnik, abipolitseinik, päästeteenistuja ja vabatahtlik päästja, kelle kasutataval sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib kõrvale kalduda sõidu ajal turvavöö kinnitamise nõudest. Täiendatakse ka alarmsõidukijuhi koolitusele vastu võtmise regulatsiooni ning sätestatakse eriotstarbeliste alarmsõidukite osas erand, mis käsitleb C-kategooria sõidukina ka alarmsõidukit koos haagisega, mis ületab kerghaagise O1 lubatud täismassi, kuid ei ületa O2 haagise lubatud täismassi.

Seadus puudutab ka Euroopa Liidu määruse eelnõu, millega kehtestatakse COVID-19 nakkushaigusega seonduvalt üle-euroopalised erandid erinevate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamise või pikendamise ning teatavate korraliste kontrollide ja korraliste koolituste edasilükkamise osas. Erandite kasutamisest loobumine eeldab Euroopa Komisjonile teate saatmist ning ka vastavat liikmesriigi siseriiklikku otsust. Seaduse kohaselt volitatakse otsust erandite kasutamisest loobumiseks tegema valdkonna eest vastutavat ministrit määrusega. Samuti lubatakse rakendada nimetatud ministri määrust tagasiulatuvalt sellest kuupäevast, kui EL määrus jõustub.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 91 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolliga ühinemise seaduse (302 SE) kohaselt luuakse konventsiooni ja protokolliga ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekkinud merereostuskahjude hüvitamiseks rahvusvaheline süsteem. Eesti plaanib sellega ühineda. Konventsioon ei ole veel rahvusvaheliselt jõustunud ning protokolliga ühinemine tähendab ühtlasi konventsiooniga ühinemist.

Konventsioon kohustab osalisriigis registreeritud laeva registreeritud omanikku võtma piisava kindlustuse või muu finantstagatise, et katta kehtivate määrade kohaselt ohtlike või kahjulike ainete tekitatav võimalik reostuskahju.

Samuti asutatakse konventsiooniga fond (HNS-fond), mille eesmärk on ohtlikke ja kahjulikke aineid vedava laeva registreeritud omaniku kindlustuse piirmäärasid ületava kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise vahendid kujunevad HNS-fondi sissemaksetest. Konventsioonis sätestatud kahjulikke ja ohtlikke aineid meritsi vastu võtvatele ettevõtetele lisandub aruandluskohustus ja fondi sellekohase assamblee otsuse ning fondi esitatud arve alusel fondi sissemaksete tegemine. Sissemakseid HNS-fondi teevad isikud, kes riigis eelmise kalendriaasta jooksul maksustatavat lasti vastu võtsid. HNS-konventsioon kohustab laevaomanikku omama kindlustust või täiendavat rahalist tagatist ning seda kinnitavat tunnistust.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 88 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu kaks otsust

Keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine“ (342 OE) näeb ette kutsuda nõukogust tagasi Riigikogu liikmed Merry Aart ja Priit Sibul ning nimetada nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Annely Akkermann ja Martin Repinski.

Otsuse vastuvõtmise poolt oli 57 Riigikogu liiget vastuhääli oli 30.

Keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ (343 OE) kutsutakse nõukogust tagasi Riigikogu liige Andres Metsoja ja nimetatakse nõukogu liikmeks Riigikogu liige Yoko Alender.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Lauri Läänemets (SDE).

Otsuse vastuvõtmise poolt oli 53 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 39.

Esimese lugemise läbis kolm eelnõu

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (318 SE) kohaselt kaasajastatakse protokolliga kahe riigi vahelist sotsiaalkindlustuslepingut arvestades eelkõige Eestis läbiviidud töövõimereformi, sest enam ei määrata töövõimetuspensioni. Samuti on protokollis arvestatud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid ja teise lepingupoole ettepanekul tehakse muudatusi tulenevalt Moldova pensionisüsteemist, näiteks on sealsed invaliidsuspensionid asendatud töövõimetuspensionidega.

Sotsiaalkindlustuslepingu eesmärk on tagada isikutele pensionikindlustus ühest riigist teise liikumisel või kui lepingupoolte riikides elavad inimesed on töötanud ja omandanud pensioniõigusi teineteise territooriumitel. Sotsiaalkindlustuslepingu järgi määrab ja maksab kumbki lepingupool pensioni vaid oma kindlustusperioodide eest ja sõltumata sellest, kumma riigi territooriumil inimene elab.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti ja Moldova vahelise sotsiaalkindlustuslepingu alusel maksti 2020. aastal Eesti vanaduspensioni üheksale Moldovas elavale pensionärile ja Moldova maksis samal ajal vanaduspensioni kümnele Eestis elavale pensionärile.

Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (311 SE) järgi tehtavate muudatustega sätestatakse riigisisesed rakendusnormid Euroopa Liidu õiguse sujuvamaks ülevõtmiseks kahes valdkonnas, milleks on liiduvälistest riikidest, eelkõige e-poodidest tellitud väikese väärtusega posti- ja kullersaadetiste tollivormistuseeskirjad ning sularaha sisse- ja väljaveo kontrollieeskirjad.

1. juulil 2021 hakkavad kõik ELi liikmesriigid maksustama väikese väärtusega saadetisi ühte moodi ning kaob kuni 22 eurot maksva saadetise käibemaksumaksuvabastus. Nende saadetiste maksustamine võib kaasa tuua esitatavate tollideklaratsioonide hulga mitmekordistumise. Selleks, et tagada saadetiste kiire liikumine tellijani ning vältida posti- ja kullersaadetiste veoga tegelevate ettevõtjate vajadust suuremahuliseks saadetiste ladustamiseks, millega paratamatult kaasneks tellijale lisakulu, luuakse isikutele võimalus esitada tollideklaratsioon juba enne saadetise Eestisse saabumist.

Sularaha kontrolliga seoses jäetakse kehtivast tolliseadusest välja sätted, mis reguleerivad Eestisse toodava või siit välja viidava üle 10 000 euro sularaha deklareerimise korda. 2021. aasta suvel jõustub uus ELi sularaha kontrolli määrus, mis sätestab kirjaliku deklareerimise nõude ELi tasandil, seega riigisisesed vastavad sätted ei saa paralleelselt kehtima jääda. Lisaks pikendatakse võrreldes kehtiva normiga, milleks on 48 tundi, sularaha tolli poolt kinni pidamise õigust kolme tööpäevani. Liidu õigus annab liikmesriikidele võimaluse sätestada kinnipidamise ajaks kuni 30 päeva.

Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (313 SE) algatamise tingis Euroopa Komisjoni hinnang, et Eesti ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiivi teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta käivaid sätteid nõuetekohaselt üle võtnud.

Eelnõuga täpsustatakse audiitori kohustusi keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja ja avaliku huvi üksuse auditeerimisel. Audiitor on edaspidi kohustatud auditi aruandes kinnitama, kas tegevusaruanne vastab finantsaruandele ja seaduses kohaldatavatele nõuetele. Muudatuse eesmärk on tugevdada investorite ja teiste huvitatud isikute usaldust ettevõtja tegevusaruandes avaldatud informatsiooni vastu. Lisaks täpsustatakse nõudeid informatsiooni osas, mida peab üle 500 töötajaga avaliku huvi üksusest suurettevõtja kajastama oma tegevusaruandes. Analoogsed muudatused tehakse ka konsolideeritud aruannete osas. Muudatuste eesmärk on paremini tuvastada jätkusuutlikkuse riske ning suurendada investorite ja tarbijate usaldust. Eelnõu tulemusel kallineb vähesel määral keskmiste ja suurettevõtjate audititasu ning vähesel määral kasvab mõnede suurettevõtjate aruandluskohustuse maht.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ühe eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Raimond Kaljulaidi esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete otstarbekuse, tõhususe ning meetmete rakendamisel toimunud võimaliku korruptsiooni uurimiseks“ eelnõu (319 OE) nägi ette moodustada uurimiskomisjon, mille töösse oleks kaasatud kõikide Riigikogus esindatud erakondade esindajad. Eesmärgiks seati välja selgitada rakendatud toetusmeetmete otstarbekus ning tõhusus, toetuse andmise või finantsinstrumendi rakendamise otsuse tegemise protsessi mõjutanud isikute ring ning nende mõju otsuse kujunemisele. Samuti toetuse saajate ning nendega seotud isikute annetused ja muud soodustused erakondadele, nende juhtorganite liikmetele ning nendega seotud isikutele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits (EKRE), Urmas Reinsalu (I), Raimond Kaljulaid (SDE nimel) ja Jürgen Ligi (R).

Eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise poolt hääletas 53 Riigikogu liiget ja vastu 39.

Istung lõppes kell 18.16.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]