Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu lõpetas 14 eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (73 SE) antakse perearstinimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötavale pereõele retsepti väljakirjutamise õigus. Selleks muudetakse ka ravikindlustuse seadust ja ravimiseadust. Muudatuse eesmärk on perearsti tööaja kokkuhoid, töökoormuse vähendamine ja selle kaudu ka ravijärjekordade lühendamine. Eelkõige puudutab see krooniliste haigetele korduvretseptide väljastamist, kus põhimõttelist arstlikku visiiti või konsultatsiooni sisuliselt ei ole vaja, inimese saab iga mõne kuu tagant, ka väga pikkade aastate jooksul, sedasama ravimit ja sama retsepti. Arst-residendil alates 3. residentuuriaastast tekib retsepti väljakirjutamise õigus võrdselt vastava eriala arstiabi eriala omandanud arstiga.

Lisaks saavad arst-residendid õiguse osaleda eriala omandamise eesmärgil eriarstiabi tervishoiuteenuse osutamisel. Seadus laiendab selle põhiarsti, kes on arst-residendi juhendaja, õigust otsustada, missuguseid konkreetseid teenuseid saab arst-resident alates teatud hetkest juba pakkuda.

Järgmine muudatus võimaldab füsioterapeudil tegutseda perearstimeeskonnas ja on otseselt seotud loodavate tervisekeskustega, kus lisaks perearstile oleksid ka teised erialad esindatud.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (83 SE). Eelnõuga kehtestatakse üldreegel, et raadioside on tagatud nii eesti kui ka inglise keeles, kuid Tallinna lennuinfopiirkonnas üle 9,5 km kõrgusel lennates kasutatakse ainult inglise keelt. Eestikeelne raadioside puudutab umbes 20 erapilooti, kes nii kõrgel ei lenda. Kommertslendudele kehtib Euroopa Liidu õigusest tulenev inglisekeelse raadioside nõue.

Eelnõu täpsustab veel julgestusalasest kontrollist vabastamise regulatsiooni. Välisministeeriumile antakse õigus vabastada Presidendi Kantselei direktori taotlusel Vabariigi Presidendi kutsel visiidil olevaid külalisi ning Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri taotlusel Eestis ametlikul visiidil viibivaid külalisi julgestuskontrollist.

Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõuga (63 SE) viiakse meditsiiniseadme seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Selleks täpsustatakse meditsiiniseadme vastavusmärgise paigaldamise nõudeid ning järelevalveasutuse teavitamise nõudeid.

Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (64 SE). Eelnõu täpsustab seadust vastavalt Euroopa Liidu õiguses toimunud muudatustele, mille kohaselt peavad ettevõtjad end registreerima Ravimiameti juures, kui soovitakse hakata omandama narkootiliste või psühhotroopsete ainete lähteaineid. Samuti võimaldatakse riiklikul ekspertiisiasutusel anda narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning nende lähteaineid asutustele teadus- ja arendustegevuseks.

Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (74 SE) täiendatakse tahtest olenematu ravi kohaldamise sätteid eriti ohtlikku nakkushaigust põdevale nakkushaigele. Samuti täpsustatakse perearsti kohustust tagada oma nimistu patsientidele immuniseerimise kättesaadavus. Eelnõuga täpsustatakse ka immuniseerimise korda. Nähakse ette, et immuniseerimise võib lisaks arstile ja õele teostada ka ämmaemand. Muudatus on tingitud asjaolust, et praktikas ämmaemandad juba teevad seda. Näiteks, vastsündinute vaktsineerimised B-viirushepatiidi ja tuberkuloosi vastu.

Eelnõuga väheneb tööandjal kohustus korraldada ja rahastada töötaja tervisekontrolli tegevusaladel, kus on suur nakkuse edasikandumise risk. Eelnõuga muudetakse töötajate tervisekontrolli põhimõtteid nakkushaiguste suhtes. Eelnõu kohaselt ei nõuta edaspidi enam töötajate regulaarset tervisekontrolli ja tööandjal on õigus saata töötaja täiendavale tervisekontrollile riskihindamise tulemustest lähtuvalt ning vajaduspõhiselt. Tervisekontroll jääb küll sätestatud erialadel või töökohtadel nõutavaks enne tööle asumist, aga regulaarse tervisekontrolli nõue kaotatakse, kuna tegu ei ole tõenduspõhise nõudega.

Ühtlasi kitsendatakse neid tegevusvaldkondi, kus tervisekontroll nakkushaiguste suhtes on nõutav. Võrreldes seni kehtinud korraga ei pea nakkushaiguse suhtes tervisekontrolli läbima päästeetöötajad, majutusasutuste ujumis- ja basseiniteenuste osutamisega vahetult kokkupuutuvad töötajad, ravimite valmistajad, pakkijad ja müüjad, vahistatu või kinnipeetavaga vahetult kokkupuutuvad politsei- ja vanglatöötajad. Tervisekontrolli nõue jääb kehtima üksnes kõige olulisemates tegevusvaldkondades, kus on kõige suurem risk nakkushaiguste edasikandumiseks ning kus muudest seadustest ei tulene tervisekontrolli nõuet, näiteks haridustöötajad. Samuti lihtsustub tervisekontrolli kättesaadavus, kuna eelnõu kohaselt võib lisaks perearstile tervisekontrolli läbi viia ka töötervishoiuarst.

Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (70 SE). Eelnõu vastuvõtmisel võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kaasnevatest muudatustest olulisemaks võib pidada eesmärki lihtsustada eeskirju, milles käsitletakse spetsialistide liikuvust EL-i riikide vahel, ja pakkuda kõigile huvitatud kutsealadele Euroopa kutsekaarti, mis võimaldab kvalifikatsioonide lihtsamat ja kiiremat tunnustamist. Lisaks võetakse kasutusele hoiatussüsteem, mis kohustab riiklikke pädevaid asutusi hoiatama üksteist kutsealaste rikkumiste korral, eelkõige tervishoiusektoris.

Valitsuse algatatud perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (79 SE). Eelnõuga sätestatakse Euroopa naabruspoliitika instrumendi rakendusmäärusest tulenevate pädevate asutuste määramise kord, rahastamiselepingu erisused ning kulude abikõlblikkuse ja finantskorrektsioonide tegemise määruse volitusnormid.

Valitsuse algatatud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (68 SE). 2014. aasta 21. mail avati Brüsselis allakirjutamiseks leping, mille kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigid võtavad kohustuse kanda pankade käest kogutud maksed üle ELi ühtsesse kriisilahendusfondi. Lepingu peavad kooskõlas oma õigusega ratifitseerima või heaks kiitma ELi liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, ning kõik ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras osalevad euroalavälised liikmesriigid.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (67 SE). Eelnõu peamiseks eesmärgiks on börsiemitendi halduskoormuse vähendamine. Eelnõu teine eesmärk on suurendada väärtpaberituru läbipaistvust.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (66 SE). Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokoll.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE). Eelnõukohase seadusega täpsustatakse ohtlikke aineid käsitlevaid õigusakte, sh pinnaveekogumi keemilise seisundi definitsiooni, tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad ohtlike ainete nimistute 1 ja 2 kehtestamist, ja õigusakt, mis käsitleb ohtliku aine lubatava heite piirkoguseid tooraine- või toodanguühiku kohta.

Valitsuse algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (77 SE). Eelnõu eesmärk on tõhusam jahipidamine, et kiiresti vähendada metssigade arvukust ja tõkestada sigade Aafrika katku levikut. Seaduseelnõu kohaselt lubatakse metssigu küttida seisva mootoriga maastikusõidukist ja muust mootorsõidukist, tehisvalgusallika abil ning lubatakse metssigu püüda püünisaedadega.

Valitsuse algatatud “Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Islandi vahelise lepingu, milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil“ ratifitseerimise seaduse eelnõu (60 SE). Lepingus on sätestatud, milliseid Euroopa Liidu õigusakte Island kohaldab, et täita ühiselt aruandluse ja seire kohustusi. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ei võta lepinguga endale täiendavaid kohustusi.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (75 SE). Eelnõuga muudetakse jäätmeseaduses ohtlikke jäätmeid ja jäätmete kahjulikku toimet käsitlevaid sätteid seoses muutunud Euroopa Liidu õigusega. Valmistatakse ette ka volitusnorm, mille alusel kehtestatava määrusega täpsustatakse jäätmete liigitamist käsitlevaid sätteid. Jäätmete kahjulikku toimet käsitlev paragrahv kehtivas jäätmeseaduses tunnistatakse kehtetuks.

Istung lõppes kell 17.47.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201509301400

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside