Riigikogus läbis neljapäevasel istungil teise lugemise ohvriabi seaduse muutmise eelnõu, millega korrastatakse ohvriabi valdkonda. Seaduse tasandil sätestatakse riiklik ohvriabi, tugikeskuse teenus naistevastase vägivalla ohvritele ning lepitusteenus.

Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (236 SE) tagatakse inimkaubanduse ohvritele ja seksuaalselt väärkoheldud lastele parem juurdepääs teenustele. Samuti korrastatakse teenuste rahastamist, et need oleksid jätkusuutlikud ja kvaliteetsed.

Eelnõus on kirjeldatud nõuded naiste tugikeskuse teenusele, mis hõlmab nii majutust kui erinevaid nõustamisi. Teenust hakkab edaspidi korraldama sotsiaalkindlustusamet.

Inimkaubanduse ohvrite abistamisel on eesmärk anda ohvritele abi mitte ainult kriminaalmenetluse ajal, vaid ka piisaval ajal enne kriminaalmenetlust, võimaldades seeläbi tõhusamat kurjategijate vastutusele võtmist. Seksuaalselt väärkoheldud alaealiste osas on eesmärk tagada ohvritele abi enne kuriteoteate esitamist ning vajaduse korral ka pärast kriminaalmenetluse algatamata jätmist.

Sotsiaalkomisjoni liikme Liina Kersna sõnul arutas sotsiaalkomisjon eelnõu muudatusettepanekuid neljal istungil koos huvigruppide esindajatega.

Riigikogu toetas eelnõule esitatud 15 muudatusettepanekut. Muudatused puudutasid psühhoterapeudi teenuse ja naistevastase vägivalla definitsiooni lisamist eelnõusse, naistevastase vägivalla ohvri definitsiooni muutmist ning tugikeskuse teenuse täpsustamist.

Riigikogus läbis teise lugemise veel valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE), millega antakse salastatud välisteabe kaitse korraldamine ja kontrollimine kaitseministeeriumilt üle teabeametile. Kaitseministeeriumi eesmärk on korraldada oma valitsemisala tegevused ümber nii, et võimalikult vähem asutusi teeks kattuvat tööd ning ministeerium vabaneks oma põhitegevusega mitte seotud ülesannetest.

Põhiseaduskomisjoni liige Andres Anvelt selgitas, et eelnõu põhieesmärk on viia riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesanded kaitseministeeriumilt teabeameti alla. „Kui teabeameti alla viimine on lõppeesmärk, siis eelnõus räägitakse sellest, et riigi julgeoleku volitatud esindaja on Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse struktuuriüksus, mille ülesanne on salastatud välisteabe kaitse korraldamine ja kontroll. Tulevikus ei oleks see enam seaduses välja toodud, vaid Vabariigi Valitsus oma otsusega määraks selle asutuse ja selle alaeelnõu ongi see Vabariigi Valitsuse määrus,“ ütles Anvelt.

Riigikogu toetas eelnõule esitatud kaht muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek puudutas riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmist, et see võimaldaks salastada valitsusasutuste hallatavate riigiasutustega seotud info sidesüsteeme. Teise muudatusettepanekuga viidi seaduse jõustumistähtaeg 1. jaanuarile 2017.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]