Riigikogu kuulas Finantsinspektsiooni aastaaruannet
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler rääkis Riigikogu ees, et Finantsinspektsioon on aastatega kasvanud üheks kõige tõhusamalt ja mõjusamalt tegutsevaks asutuseks Eestis.
Riigikogu ees andis 2024. aastal ja ka varem tehtud töö kohta aru Finantsinspektsiooni (FI) juhatuse esimees Kilvar Kessler, kes tõi esile, et Riigikogule esitatud aastaaruannetest joonistub välja neli suurt olulist teemat Eesti finantsturul. „Esiteks, ettevõtete koondumised finantsturul, samas uute pankade ja muude finantsvahendajate kiire kasv, ärimudelite ümbervaatamine ja läbipaistmatust ärist loobumine, edukas riskide maandamine kriisides, nagu ID-kaardi kriis, COVID-kriis ja Ukraina kuuma sõja algusfaas,“ loetles FI juht.
Muuhulgas selgitas Kessler, et eelmise aasta lõpus teatas üks regiooni suurematest pankadest, Rootsi SEB, et on otsustanud liita oma Eesti, Läti ja Leedu pangad üheks üksuseks ning tuua Balti riikide peakorteri Eestisse. „Seda peakorterit ei tehta Riiga, ei tehta Vilniusesse, vaid siia, Tallinnasse. Ja see näitab selgelt usaldust Eesti finantsjärelevalve vastu,“ märkis ta ning lisas, et seitse aastat tagasi näitas FI ka Luminorile veenvalt parimat ärikeskkonda, kes asutas uue panga, ühendpanga peakorteri Tallinnasse.
FI juht prognoosis, et need koondumised suunavad ka teisi Balti-üleselt tegutsevaid krediidiasutusi oma struktuuri üle vaatama. „Meie finantsjärelevalve toimib professionaalselt, objektiivselt ja läbipaistvalt. Arvan, et riigina oleks ebamõistlik mitte kasutada investoritele Eesti hea keskkonna nii-öelda müümisel Finantsinspektsiooni tööd meie ärikeskkonna kujundamisel. Tallinn ja Eesti panganduskeskusena signaliseerib väga üheselt välisinvestoritele siinse keskkonna sobivust, annab tööd meie finantsala asjatundjatele ja teatud tingimustel suurendab konkurentsi. Sellel võib olla heas mõttes lumepalliefekt,“ rääkis ta.
Teiseks käsitles Kessler ühelt poolt õigusraamistiku ja ülereguleerimise ning teisalt järelevalve tööriistakasti mitmekesistamise, sealhulgas trahvide suuruse ja menetluse küsimusi. Kolmandaks tutvustas ta finantsjärelevalve uutes tegevusvaldkondades tehtavat, nagu euroala pangajärelevalve ja kriisilahenduse asutamist ja selle tegevusse integreerumist, krediidiandjate järelevalvet, ühisrahastuse järelevalvet, krediidiinkassode järelevalvet, krüptovaraturgude järelevalvet.
Neljandana rõhutas asutuse juht Finantsinspektsiooni küpsemist, kriisilahenduse funktsiooni asutamist nullist, tõhusama tegutsemise nimel Tagatisfondi ühendamst Finantsinspektsiooniga ning väga tagasihoidlike vahenditega väljapaistva tulemuse saavutamist noorte finantshariduses. Kessler kinnitas, et Finantsinspektsioon on aastatega kasvanud üheks kõige tõhusamalt ja mõjusamalt tegutsevaks asutuseks Eestis.
„Oleme vastavalt seadusele riskipõhiselt täitnud meile antud ülesanded, oleme täitnud kehtivat strateegiat, oleme hoidnud finantssektori sujuvalt toimivana ja riskid maandatud. Me ei ole kaotanud ühtegi olulist kohtuvaidlust. Meie töötajad hindavad Finantsinspektsiooni tööandjana väga kõrgelt ja meie tööjõu voolavus on madal. Saavutasime selle kõik tegutsedes kindlalt, professionaalselt ja avatud meeltega,“ sõnas ta.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Maris Lauri (RE) ja Andre Hanimägi (SDE).
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
