Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus vastasid arupärimistele peaminister Kaja Kallas, rahandusminister Mart Võrklaev ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Riigikogu liikmete Andrei Korobeiniku, Aleksei Jevgrafovi, Lauri Laatsi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vadim Belobrovtsevi esitatud arupärimisele pankade liigkasumi ajutise maksustamise kohta (nr 595) vastas peaminister Kaja Kallas.

Arupärijad soovisid teada, kuidas on tegelik olukord lisalaekumistega, kuidas on plaan selle maksuga käituda siis, kui see kolmeaastane periood saab läbi ja kus pangad on lubanud, et võtavad rohkem dividende välja.

Kallas meenutas pankadega tehtud kokkulepet, mille kohaselt saame pankadelt alates eelmisest aastast aastatel 2023–2025, kui pankadel on need suured kasumid euribori tõusust tulenevalt, lisatulu orienteeruvalt 520 miljonit. „See on tulu, mis tuleb pankadelt meie eelarvesse,“ ütles Kallas. Ta selgitas, et olen kasutanud sõna „kokkulepe“. Tegelikult on see ühine arusaam, mida me tõesti seda kuskil ei fikseerinud, kuidas pangad solidaarselt panustavad riigieelarvesse.

Kallas märkis, et kogu majanduskeskkond on pidevas muutuses. „Tänasel päeval näitavad kolme kuu euribori futuurid olulist langust, jõudes 2025. aastaks 2% juurde, mis tegelikult kodulaenu omanikele on väga hea uudis, et see laenuintress langeb,“ nentis Kallas. „Samas pankade kasumid alates 2025. aastast tõenäoliselt oluliselt langevad. Kasumimaksed on väga tihedalt seotud pankade kasumitega, aga sellele vaatamata ootame, et pangad panustavad solidaarselt enam riigieelarvesse,“ sõnas Kallas.  

Peaminister tõi esile statistilised näitajad, mille kohaselt 2023. aastal laekus avansilist tulumaksu 118,9 miljonit eurot. Võrreldes, 2022. aastal laekus 150 miljonit – 50 ja 118. Sellele 118,9 miljonile lisandus käesoleva aasta jaanuaris laekunud veel 6 miljonit eurot. Ta lisas, et 2024. aasta avansilise tulumaksu prognoos on 135 miljonit eurot. Lisaks on loota täiendavalt vahendeid riigieelarvesse.

„2024. aasta esimese kvartali kasumi avansilise makse laekumist on võimalik hinnata 10. juunil 2024. aastal,“ ütles peaminister.

Kallas selgitas, et panku on meil piiratud arv ja me jõudsime nendega ühisele arusaamale, et tulenevalt nendest intressimäärade hüppelisest tõusust, pankade kasumite suurenemisest panustavad nad riigieelarvesse rohkem, kui nad esialgu plaanisid. „Just sellepärast, et me tagantjärele mingit maksu kehtestada ei saa,“ ütles Kallas.

Peaminister toonitas, et Eestis kehtib haruldane ettevõtete tulumaksuga maksustamise kord, kus kasumi maksustamise hetk on tõstetud selle saamiselt jaotamise hetkele. See on väärtus, mis on toonud meile edu ja mida me peame kindlasti kaitsma.

„Tagasiulatuvat maksustamist ma ei toeta, sest see läheb õiguskindluse põhimõttega vastuollu ja tegelikult annab sõnumi kõikidele nendele sektoritele, et niipea, kui teil hakkab hästi minema, siis riik tuleb ja võtab teilt selle ära. Siis, kui pankadel läks halvasti, kui oli finantskriis, siis meie pangad mingit väljaostmist, toetamist riigilt ei vajanud, nad aitasid ise ettevõtlust, hoidsid majandust toimimas,“ ütles Kallas.

Peaminister vastas veel arupärimisele Eestis elukalliduse tõusu (nr 599) kohta.

Arupärimistele automaksu kehtestamise (nr 304), kodualuse maa maksustamise (nr 527) ja mootorsõidukimaksu mõju (nr 610) kohta vastas rahandusminister Mart Võrklaev.

Arupärimistele era- ja pereelus soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise edendamise (nr 268) ning nn abieluvõrdsuse tagamise ja laste loomulike õiguste (nr 324) kohta vastas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Arupärijad võtsid menetlusest tagasi rahandusminister Mart Võrklaevale esitatud arupärimise riigi infrastruktuuri alarahastamise kohta (nr 531), mille käsitlemine oli kavandatud tänasele istungile.

Vabas mikrofonis võttis sõna Igor Taro.

Istung lõppes kell 20.08.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside