Riigikogu kuulas ära vastused kümnele arupärimisele
Arupärimistele vastasid neli ministrit: Hanno Pevkur, Hendrik Johannes Terras, Heidy Purga ja Kristina Kallas.
Riigikogu liikmete Raimond Kaljulaidi, Tiit Marani, Reili Ranna, Heljo Pikhofi, Züleyxa Izmailova, Tanel Kiige, Anti Allase, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa ja Riina Sikkuti esitatud arupärimisele kaitsetööstuse arengu takistamise kohta (nr 783), vastas kaitseminister Hanno Pevkur.
Arupärijaid ajendas küsima, mis põhjusel valis kaitseminister kaitsetööstuspargi rajamisel aeganõudvama menetluse ja kas ministeerium on analüüsinud, millist kahju on Eesti majandusele ja kaitsevõimele viivitustega põhjustatud.
Pevkur nentis, et rakendusaktide väljatöötamisse kaasati ekspertteadmisi kõikidest asutustest. Eelnõu väljatöötamise töögrupis osalesid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, aga loomulikult ka Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Lisaks kaitsetööstusettevõtted. Toimus kaks Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liiduga korraldatud kohtumist. Mõlemal kohtumisel osales 30 inimest 20 erinevast ettevõttest.
„Loomulikult meie ülesanne ja soov on, et kui me regulatsiooni muudame, siis need regulatsioonid oleksid võimalikult selged ja detailsed,“ selgitas Pevkur.
Ministri sõnul oli riigi eriplaneering sel hetkel kehtinud õigusruumis kõige kiirem ja kõige mõistlikum lahendus. „Planeerimisseaduse § 271 lõike 1 kohaselt võib riigi eriplaneeringu korraldaja loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel ja seda ka kasutati,“ ütles Pevkur. Ta lisas, et kui eriplaneeringu menetlus alustati 15. veebruaril 2024 ja planeering kehtestati 21. august 2025, siis see on vaadates varasemaid riigi eriplaneeringuid ja kõiki muid planeeringuliike, vähemalt kaks, kolm korda kiirem.
„Ehk kui vaadata kõike seda ajajoont, siis riigi eriplaneeringu menetlus oli kõige kiirem viis kaitsetööstuspargi planeering kehtestada,“ ütles Pevkur. Ta juhtis tähelepanu, et meil on Eestis keskkond, kus me peame hindama keskkonnamõjusid. „Kui me oleme sõjaajas, siis on loomulikult teistsugused reeglid ja neid reegleid praegu Riigikogu arutab tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses,“ selgitas Pevkur olukorda. Tema hinnangul ei tulene sellest kahju majandusele. „Pigem vastupidi, need otsused, nii relvaseaduse muudatused kui kaitsetööstuspark toovad ikkagi Eesti majandusse raha juurde.“ märkis minister.
„Eriplaneeringu menetlus tollases õigusruumis ja ka praeguses õigusruumis on olnud kõige kiirem võimalik viis selleks, et lähtuda muudest mõjudest. Mitte ainult soovist ja vajadusest kaitsetööstust arendada, vaid lähtuda ka sellest, et Eestil on olemas loodus ja keskkond, mida me samamoodi peame hoidma ja hindama,“ põhjendas Pevkur.
Arupärimistele, mis käsitlesid kohalike omavalitsuste otsustusõiguse suurendamist maamaksumäärade kehtestamisel (nr 777) ja Läti punahirvi Eestis (nr 796), vastas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Arupärimisele kultuuritöötajate palkade (nr 781) ja rahvaraamatukogu seaduse muutmise kohta (nr 808) vastas kultuuriminister Heidy Purga.
Saadikute arupärimistele, mis käsitlesid koolitoitu (nr 770), õpetajate palku (nr 778), õpetajate töötasude erinevusi (nr 790), hariduslikku ebavõrdsust (nr 795) ning gümnaasiumihariduse kättesaadavust Eestis (nr 799), vastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Arupärijate ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja arupärimine koolitoidu ebapiisava riikliku rahastamise ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta (nr 797), millele pidi vastama haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Lauri Laats, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Lauri Läänemets.
Istung lõppes kell 21.13.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
