Riigikogu kuulas ära vastused kolmele arupärimisele
Riigikogus käsitleti teadusgarantide rahastuse, metsanduse ja jõgede ökoloogilise seisundiga seotud probleeme.
Riigikogu liikmete Mihhail Lotmani ja Helir-Valdor Seederi esitatud arupärimisele teadusgrantide rahastuse mahu vähenemise kohta aastal 2021 (nr 56) vastas haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
Arupärijad viitasid asjaolule, et Eesti Teadusagentuur on avaldanud oma kodulehel informatsiooni 2021. aasta järeldoktori-, stardi- ja rühmagrandi taotlusvooru tingimuste kohta. Selles märgitakse, et taotlusvooru hinnanguline maht on 6,2 miljonit eurot, mis on võrreldes varasemate aastatega märkimisväärselt väiksem. 2020. aastal on taotlusvooru maht 16 miljonit eurot ja 2019. aastal 18,8 miljonit.
Arupärijad soovisid teada, kuidas on Haridus- ja teadusministeeriumil kavas tagada teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkus grandirahastuse vähenemise tingimustes.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles, et grandirahastus 2021. aastal ei vähene. „Vastupidi, Haridus- ja Teadusministeerium on järjepidevalt uurimistoetuste eelarvet tõstnud. 2020. aastal lisandus uurimistoetustesse 2,04 miljonit eurot ning tänavusel aastal 4 miljonit eurot. 2021. aastal on Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduseelarves uurimistoetusteks kokku 46,31 miljonit,“ ütles Kersna.
Ta märkis, et lisaks uurimistoetuste mahu järjepidevale suurendamisele on Haridus- ja Teadusministeerium oluliselt tõstnud ka teadusasutuste stabiilset rahastust ehk baasfinantseerimist, mis on viimase viie aastaga lausa kolmekordistunud, tõusnud 13,9 miljonilt 46,3 miljoni euroni. „Eesti on tõesti üks vähestest Euroopa Liidu riike, kes on tänaseks eraldanud riigieelarvest teadus- ja arendustegevustele ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust.“ Minister avaldas tänu eelmisele valitsusele selle otsuse eest. Kersna sõnul rahastatakse lisaks uurimistoetustele teadus- ja arendustegevust ka mitmetest teistest üldistest ja sihistatud meetmetest.
Minister juhtis tähelepanu asjaolule, et kuigi 2021. aasta riigieelarves lisandus teadus- ja arendustegevuse toetuseks 56 miljonit eurot, jagunes see 40 : 40 : 20 põhimõttel Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning valdkondlike ministeeriumide vahel ja seda teadusnõukoja soovitusel. Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse eelarve suurenes 22,4 miljoni euro võrra. Kersna rõhutas, et uurimistoetuste eelarve ei ole sel aastal vähenenud. Uurimistoetusi rahastati 2020. aastal 42,31 miljoni euroga ning sel aastal taas kord 46,31 miljoni euroga. 2021. aastal on küll uute algavate grantide maht väiksem, kuid sedavõrd on suurem käimasolevate grantide maht.
Minister juhtis tähelepanu, et uurimistoetuste puhul tuleb arvestada sellega, et uurimistoetused antakse välja kuni viieks aastaks, viieaastase kestvusega, ja selline aastatevaheline lainetus uurimistoetuste taotlusvoorudes on probleem ja vajab kindlasti lahendamist. „Me oleme palunud ka teadusagentuuril teha ministeeriumile täiendavaid ettepanekuid, kuidas aastatevahelist lainetust veelgi vähendada,“ ütles Kersna.
Keskkonnaminister Tõnis Mölder vastas oluliste küsimuste kohta metsanduse valdkonnas (nr 51) ja Eesti järvede ökoloogilise seisundi kohta (nr 52).
Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
