Arupärimistele vastasid peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur ja välisminister Margus Tsahkna.

Riigikogu liikmed Jaanus Karilaid ja Ester Karuse esitasid peaminister Kaja Kallasele arupärimise teede alarahastuse kohta.

Arupärijad viitasid Riigikontrolli raportile, mille kohaselt ei ole riigiteede rahastamine praegusel kujul jätkusuutlik ja Eesti riik kavatseb eraldada maanteede hoiuks järgmisel aastal väiksema summa, kui anti aastatel 2013—2022.

Peaminister selgitas, et väheneva rahastuse juures ei suudeta kõiki riigiteede säilitamiseks ja arendamiseks seatud eesmärke täita. „Olukorras, kus raha eesmärkide täitmiseks napib, tuleb koostada tegevuste prioriteedid,“ ütles Kallas. Ta viitas asjaolule, et praegu on riigieelarve kroonilises puudujäägis. See pole jätkusuutlik.

Kallas ütles, et teede võrgu seisundi nõuetele vastavuse tagamiseks vajalike hooldekulusid ei ole kärbitud ega neid ei ole plaanis kuidagi kokku hoida, mida tõendavad ka eelneva ja kavandatava perioodi teehooldekulutuse trendid Transpordiameti eelarves. Vastavalt 2020. aastal oli see 36,1 miljonit eurot, sealhulgas talihoole 16,3 miljonit, 2021. aastal 37,6 miljonit eurot ehk üle 10 miljoni euro rohkem, sealhulgas talihoole 17,3 miljonit. 2022. aastal oli teede hoolduseks 40 miljonit eurot, jällegi rohkem kui 2021. aastal, sealhulgas talihoole 19 miljonit eurot. 2023. aastal on teede hooldamiseks kavandatud 44,5 miljonit eurot, sealhulgas talihoole 20,6 miljonit eurot, ja 2024. aastal 45,4 miljonit eurot, sealhulgas talihoole 21,1 miljonit eurot. „Ehk siis te näete nendest numbritest, et see raha pidevalt suureneb,“ märkis peaminister.

Kallas tõi välja, et teede korrashoiu ja turvalisuse vahel on kindlasti oluline seos, sest heas korras ja hooldatud teel on vähem riskitegureid õnnetuste tekkeks. Samas peab arvestama, et õnnetuse riskitegureid on märksa rohkem kui üks. „Suurim õnnetuste riskifaktor kiirus, mis määrab liiklusõnnetuse tagajärje ja vigastuse raskusaste,“ ütles Kallas.

Peaminister lisas, et kui me vaatame taristut tervikuna, siis me investeerime ju taristusse sel aastal 400 miljonit eurot, lihtsalt see läheb väga palju rohkem raudteedesse kui teedesse.

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete arupärimistele, kohalike omavalitsuste nõrgestamise ja regionaalse ebavõrdsuse, kohalike omavalitsuste toimetuleku, tervishoiu rahastamise, puuetega inimeste toimetuleku ja regionaalarenguga seoses kavandatava maksutõusu kohta.

Kallas ei pidanud vastama arupärimisele Tallinna Haigla rajamise kohta arupärija puudumise tõttu.

Arupärimisele riigikaitse kohta vastas kaitseminister Hanno Pevkur.

Arupärimistele käibemaksu tõusu kohta vastas välisminister Margus Tsahkna.

Tsahkna ei pidanud vastama veel teisele arupärimisele käibemaksu tõusu kohta arupärijate puudumise tõttu.

Tänasest päevakorrast arvati välja kaitseminister Hanno Pevkurile esitatud arupärimine maksupaketi terviklike mõjude kohta ja arupärimine seadusloome läbipaistvuse kohta ning välisminister Margus Tsahknale esitatud arupärimine seadusloome läbipaistvuse kohta.

Istung lõppes kell 18.33.  

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]