Riigikogu kuulas tänasel istungil ära valitsuse ülevaate Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) antud stabiilsustoetusest ja Eesti osalemisest ESMis ning lõpetas ühe eelnõu esimese lugemise.

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles Riigikogu ees, et ESMi 11 tegutsemisaasta sisse on mahtunud mitmeid eripalgelisi kriise, sealhulgas 2008. aastal alguse saanud finantskriis, mis kasvas üle euroala kriisiks. „Tänase seisuga suudavad kõik toona abi vajanud ja ESMist ning selle eelkäijast, EFSFist, tuge saanud euroala riigid ennast jälle ise rahastada. Rahaliit elas selle katsumuse üle ja usaldus taastus,“ ütles ta.

Minister märkis, et koroonapandeemia puhkedes oli ESM valmis ka selles kriisis liikmesriikidele abi pakkuma. „Ehkki seda võimalust vaja ei läinud, aitas ainuüksi ESMi olemasolu finantsturge neis keerulistes oludes rahustada. Praegu ei ole ESMil ühtegi aktiivset abiprogrammi,“ lausus Võrklaev.

Tema sõnul on ESM säilitanud kõrge krediidireitingu, mis on oluline turgudelt laenamisel, ning maksimaalselt võib ESM laene välja anda 500 miljardi euro ulatuses. „Sellest mahust on 82 protsenti ehk 413 miljardit eurot praegu vabad laenuvahendid, mida saaks vajadusel kasutada. Oma vabad vahendid investeerib ESM konservatiivse investeeringupoliitika järgi, aga ka nõnda käitudes on ESMi reservi kogunenud juba 3,2 miljardit eurot,“ rääkis ta ning lisas, et ESM on kindlasti täitnud oma rolli euroala stabiliseerimisel senistes kriisides.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artikli 1 ja artikli 12 lõike 1 muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (352 SE), millega heaks kiidetavad Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu muudatused puudutavad panga tegevuspiirkonna laiendamist ja kapitalipiirangu kaotamist.

Muudatustega laiendatakse panga tegevust Sahara-taguse Aafrika riikidesse ja Iraaki, võimaldades neil riikidel astuda panga liikmeks, võtta laenu struktuursete ja majandusreformide elluviimiseks ning osaleda panga töös. Teise muudatusega soovitakse kaotada panga asutamislepingu järgne kapitalipiirang panga tavategevuse korral. See puudutab panga antud laenu, omakapitali investeeringuid ja garantiisid, mille kogumaht ei tohi ületada panga kapitalivahendeid. Seletuskirja kohaselt ei too asutamislepingu muudatused Eestile täiendavaid eelarvekulusid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist toetas 13 ja selle vastu hääletas 55 Riigikogu liiget.

Menetlusest langes välja 16 eelnõu

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 16 protsendile, et vähendada maksukoormust ja leevendada inflatsiooni negatiivset mõju.

Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 44 ja selle vastu hääletas 14 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kert Kingo ja Leo Kunnase algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (108 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 17,5 protsendile.

Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 43 ja selle vastu hääletas 15 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (132 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 19,5 protsendile.

Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 44 ja selle vastu hääletas 14 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (149 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 16,5 protsendile.

Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 43 ja selle vastu hääletas 17 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (169 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 18 protsendile.

Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 41 ja selle vastu hääletas 12 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Siim Pohlaku ja Anti Poolametsa algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (184 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 18,5 protsendile.

Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 41 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Ants Froschi ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (193 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 19 protsendile.

Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 39 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Jaak Valge, Kalle Grünthali ja Varro Vooglaiu algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (196 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 15,5 protsendile.

Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 39 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Kalle Grünthali algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (220 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 19,7 protsendile.

Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikme Martin Helme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (236 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 19,2 protsendile.

Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 41 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (238 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 19,6 protsendile.

Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme ja Mart Helme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (239 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 19,3 protsendile.

Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 40 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Varro Vooglaiu algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (240 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 18,8 protsendile.

Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 44 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 19,4 protsendile.

Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 45 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 19,1 protsendile.

Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 45 ja selle vastu hääletas 10 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Alar Lanemani ja Anti Poolametsa algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 18,6 protsendile.

Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 42 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside