Riigikogu kuulas tänasel istungil ära Ukraina parlamendi Eesti parlamendirühma esimehe Arseni Puškarenko pöördumise, tegi avalduse Ukraina rahva toetuseks, kiitis heaks Eesti julgeolekupoliitika uuendatud alused ning võttis vastu 19 seadust.

Puškarenko ütles täiskogu ees, et viimase sajandi jooksul on Ukraina ja Eesti õlgadele langenud äärmiselt rasked katsumused: sõjad, okupatsioon, küüditamised, koonduslaagrid ja paljud muud inimkonnavastased kuriteod. „Isegi kõige halvemates unenägudes ei osanud me ette näha, et 2022. aastal peame keset Euroopat silmitsi seisma sellise nähtusega nagu genotsiid. Kuid Venemaa meenutas seda meile ja näitas kogu maailmale oma tõelist nägu,“ ütles ta.

Tema sõnul mõtlevad paljud inimesed, miks see sõda ikkagi algas. „Aga ma esitaksin küsimuse teistmoodi: mille nimel see sõda kestab? Just meil on ajalooline võimalus lõpetada see peaaegu 400-aastane sõda, lõpetada metsiku hordi haiged ambitsioonid. On läinud nii, et meie riigid on tsivilisatsioonide murdekohas ja meist on saanud Euroopa kontinendi kaitse esimene rinne,“ lausus Puškarenko ning lisas, et koos Ukrainaga on praegu kogu tsiviliseeritud maailm ja ta on kindel, et Ukraina võidab.

Puškarenko tänas Riigikogu ja kõiki Riigikogu liikmeid Ukraina toetamiseks tehtud otsuste eest. „Teie koosseisu õlgadele on langenud rasked ajad: koroonakriis, inflatsioon, energiakriis, julgeolekuväljakutsed. Tundes paljusid siin saalis, tahaksin kinnitada: te olete oma suurepärase rahva väärilised. Eesti pole mitte ainult suure südamega riik, vaid ka väga julgete inimeste riik,“ ütles ta.

Puškarenko andis istungi juhatajale üle Ukraina lipu, millele on oma allkirjad andnud Valgevene piiri lähedal olevad sõdurid koos tänusõnadega Eestile ja kogu Eesti rahvale. Oma pöördumise lõpetas ta eesti keeles: „5. märtsil on teil Riigikogu valimised. Tahaksin soovida, et valimistel võidaksid Eesti riik ja Eesti rahvas. Eesti, Ukraina, vabadus, võit!“

Pöördumise järel võttis Riigikogu vastu 94 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse „Ukraina rahva toetuseks“ (778 AE), millega märgitakse aasta möödumist Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sõjalise agressiooni algusest Ukrainas ning avaldatakse austust ennastsalgavat võitlust pidavale Ukraina kangelaslikule rahvale. Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 85 Riigikogu liiget.

Riigikogu mõistab avalduses hukka Venemaa Föderatsiooni jätkuva sõjalise agressiooni ning avaldab sügavat kaastunnet Ukraina inimestele, kelle lähedased on langenud lahingutes ülekaaluka agressoriga või kannatanud rahumeelsete elanike vastu toime pandud genotsiidis. „Ukraina rahva vaprus kohustab demokraatlikke väärtusi austavaid riike ühtsusele ja jätkuvale koostööle Ukraina võidu nimel. Riigikogu kutsub selle eesmärgi kiiremaks saavutamiseks rahvusvahelist kogukonda üles senisest otsustavamalt toetama Ukrainat sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult,“ seisab avalduses.

Avalduse kohaselt toetab Riigikogu Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi novembris välja pakutud 10-punktilist rahuplaani, mis aitab taastada rahu Euroopas ja takistab agressiooni kordumist. „Rahuplaani elluviimiseks peab rahvusvaheline kogukond aitama Ukrainal taastada territoriaalse terviklikkuse, võtma agressiooni- ja sõjakuritegude eest vastutusele Venemaa Föderatsiooni riigijuhid ja kõrgemad sõjaväelased ning tagama Ukrainale tekitatud sõjakahjude korvamise,“ ütleb Riigikogu ning kutsub maailma riike karmistama sanktsioone Venemaa Föderatsiooni vastu ja rõhutab, et sanktsioonid peavad jääma täies jõus kehtima kuni rahuplaani täieliku elluviimiseni.

Riigikogu toetab Euroopa Liidu poolt Haagi rajatavat Venemaa Föderatsiooni agressioonikuriteo uurimise keskust ning kutsub maailma riike üles igati panustama keskuse tegevusse ja jätkama pingutusi rahvusvahelise eritribunali loomiseks.

Avalduse järgi mõistab Riigikogu hukka katsed lubada olümpiaharta põhimõtteid rikkudes Venemaa ja Valgevene režiime esindavaid sportlasi rahvusvahelistele võistlustele ja olümpiamängudele. „Venemaa terroristliku režiimi algatatud sõja ja sooritatud genotsiidikuritegude suhtes ei saa ei Rahvusvaheline Olümpiakomitee ega keegi teine jääda neutraalseks – nimetatud kuritegude katmine olümpialipuga on amoraalne ja lubamatu,“ seisab avalduses.

Riigikogu kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles toetama Ukrainat vajalike reformide elluviimisel ühenduse liikmesuse võimalikult kiireks saavutamiseks ning avaldab toetust Ukraina liitumisele Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga esimesel võimalusel. „Rahu ja julgeolek Euroopas on võimalik üksnes pärast Ukraina võitu agressori üle. Eesti abistab Ukraina riiki ja rahvast kõigi vahenditega vääramatult ja järelejätmatult, kuni see võit on saavutatud,“ kinnitab Riigikogu avalduses.

Läbirääkimistel võtsid sõna Enn Eesmaa Keskerakonna, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Marko Mihkelson Reformierakonna, Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Erakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis vastu 19 seadust ja ühe otsuse

Riigikogu võttis 67 häälega vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) (94 SE), mille eesmärk on võimaldada kohaldada Euroopa Liidu õiguses sätestatud haldustrahve väärteomenetluses ning muuta väärteomenetlused finantssektoris tõhusamaks.

Seaduse järgi on võimalik edaspidi sätestada rahatrahvi määr väärteo eest eriseaduses või karistusseadustiku eriosas, võttes arvesse valdkonna eripära. Juriidilisele isikule kuriteo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäär tõuseb 16 miljonilt eurolt 40 miljonile eurole. Samas võimaldab uus regulatsioon määrata käibepõhise rahalise karistuse, mis võib olla ka ülempiirist suurem. Samuti pikendatakse muudatustega rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaega.

Veel sätestatakse väärtegudele pikemad aegumistähtajad. Reeglina on väärteo aegumistähtaeg kaks aastat, ent teatud juhtudel võib ette näha kuni viieaastase aegumistähtaja. Peale selle luuakse võimalus kohtu määruse alusel juriidilise isiku vara arestida, et takistada süüteo toime pannud juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse vältimist juriidilise isiku jagunemise, ühinemise või likvideerimise abil. Seadus jõustub 1. novembril.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (367 SE), mille eesmärk on muuta süüteomenetlus tõhusamaks. Seadus aitab muuta kriminaalmenetluse efektiivsemaks ja mahukamate kriminaalasjade menetlemise sujuvamaks ning kasutada senisest otstarbekamalt kohtute ressurssi.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 57 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis 73 häälega vastu valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse (741 SE), mis ühtlustab kaubandusliku meresõidu seaduse regulatsioone rahvusvaheliste regulatsioonide ja praktikatega ning parandab seaduse sõnastust ja struktuuri.

Meresõiduohutuse seaduse muudatused on seotud Riigilaevastiku moodustamise, lootside väljaõppe ja uue Pakrineeme sadama LNG-terminali ehitusega ning need võimaldavad Riigilaevastikul täita alates 1. juulist veesõidukitega seotud ülesandeid, sealhulgas alustada lootsiteenuse osutamist ning teenuste pakkumist ülikoolidele ja erasektorile. Riigilaevastik on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatav riigiasutus, mis võtab üle ASi Eesti Loots tegevuse, misjärel Eesti Loots likvideeritakse.

Seadusega reguleeritakse ka lootside väljaõpet ning luuakse parem õigusselgus seoses kohustusliku lootsimise piirkondadega. Muudatuste eesmärk on tagada, et vajadusel oleks LNGd tarnival laeval võimalik siseneda LNG käitlemiseks uude Pakrineeme sadamasse ja LNG-terminali. Teise lugemise eel korrastati muu hulgas lootsitasusid puudutavaid sätteid, määrati kindlaks lootsitasude määrade arvestamise üldised alused ning ka lootsitasude alam- ja ülemmäärad.

Riigikogu võttis 69 häälega vastu valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse (erakorralise ja sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) (753 SE), mis kehtestab haldus- ja tsiviilkohtumenetluse ning kohtukorralduse erisused ajaks, kui riigis on välja kuulutatud erakorraline või sõjaseisukord ja õigusemõistmine võib olla raskendatud.

Seaduse kohaselt võivad kohtud erakorralise või sõjaseisukorra ajal tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohtuasju menetleda lihtsustatud korras. Kui asja menetlemine ei ole võimalik või see on erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu oluliselt raskendatud‎, antakse kohtutele volitus menetlus peatada. Muu hulgas lubab seadus erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtuistungeid pidada ka töövälisel ajal, samuti kaotatakse kohustus kaasata õigusemõistmisse rahvakohtunikke.

Õigusemõistmise toimimiseks võib kohtu esimees anda kohtunikule kohtuasjade menetlemise järjekorra kohta juhiseid, muuta tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda, et tõhustada erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtu juhtimist. Riigikohtu üldkogu saab pädevuse saata erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtunik tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Juhul, kui Riigikohtu üldkogu ei ole otsustusvõimeline, saadab kohtuniku ajutiselt teise kohtusse Riigikohtu esimees.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (756 SE), millega rakendatakse Euroopa Liidu määrusi, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem nendele kolmandate riikide kodanikele, kellelt ei nõuta Schengeni alale sisenemiseks viisat. Muudatuste eesmärk on hinnata, kas nende viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu.

Seadusega määratakse keskne juurdepääsupunkt ja pädevad asutused, kellel on süsteemile juurepääs, samuti reguleeritakse andmetega tutvumise, nende parandamise, täiendamise ja kustutamise ning nende töötlemise piiramisega seotud küsimusi ning reisiloa andmisest keeldumise, selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse vaidlustamise korda.

ELi määrustega luuakse ka ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik ja selle rakendamiseks ühine isikuandmete hoidla. Seadusega määratakse asutused, kellel on õigus hoidlasse päringuid teha, ning luuakse alus migratsioonijärelevalve andmekogu loomiseks. Muu hulgas näevad muudatused ette, et Ukraina kodanike seadusliku ajutise viibimisaluse võib põhjendatud vajadusel vormistada pikaajalise viisana.

Seaduse vastuvõtmist toetas 60 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu õiguskomisjoni ja Isamaa fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (777 SE) (ühendatud eelnõud 558 SE ja 627 SE), mille järgi saab relvaluba taotleda vaid eesti keelt heal tasemel valdav välismaalane, sest relvaeksam on edaspidi täies mahus eestikeelne. Samuti täiendatakse seadusega relvaloa väljastamisest keeldumise aluseid ja nähakse muu hulgas ette, et teatud raske kuriteo toime pannud inimene ei saa kunagi relvaluba.

Edaspidi väljastatakse Eestis relvalube vaid Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikele, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel. Teiste välismaalaste relvaload tunnistatakse kehtetuks ja nende väljaandmine lõpetatakse. Määratlemata kodakondsusega inimestele väljastatud load kehtivad loal märgitud kuupäevani ehk maksimaalselt viis aastat. Teiste välismaalaste load kehtivad ühe aasta. Üleminekuaeg jätab võimaluse muutustega kohaneda, oma relvad võõrandada, osa neist laskekõlbmatuks muuta või astuda samme kodakondsuse muutmiseks. Vajadusel relvad ja laskemoon sundvõõrandatakse.

Seadusega kehtestatakse võimalus maksta hüvitist kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kes peavad harjutusväljadega kaasnevat müra, vibratsiooni ja suurenenud liikluskoormust taluma. Hüvitis võimaldab rajada näiteks müratõkkeseina või kergliiklustee. Valitsus saab volituse kehtestada harjutusväljade talumise hüvitis määrusega.

Samuti antakse seadusega Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile lõhkematerjali käitlemisõigus ning laiendatakse nende kasutatavat relvastust. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal saavad nad koos Kaitseväega õiguse kasutada sõjarelvi, et vajadusel ennetada või tõrjuda riigi julgeolekut ähvardavat ohtu.

Lisaks laiendab seadus helisummuti kasutamise võimalusi jahipidamisel. Seadus jõustub 15. märtsil.

Seaduse vastuvõtmist toetas 67 ja selle vastu hääletas kolm Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis 63 häälega vastu valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, ELi õigusest tulenevad karistused) (111 SE), mille eesmärk on viia seadused vastavusse Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetega ning võimaldada Eestis kohaldada ELi õigusaktides sätestatud ülemmääradega rahalisi sanktsioone. Muudatused jõustuvad 1. novembril.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (734 SE), millega korrastatakse keskkonnakasutust reguleerivate keskkonnakaitselubade süsteemi, et tagada Keskkonnaametile ressursisääst, toetada rohepöördega seotud pikaajaliste strateegiate täitmist ning tagada väikese halduskoormuse ja bürokraatiaga teenus.

Seadusega muudetakse keskkonnakaitseloa omamise kohustust teatud tegevuste puhul ja leevendatakse ebaproportsionaalselt koormavaid nõudeid, arvestades tegevuste võimalikku keskkonnamõju. Lubade menetlemine muutub tõhusamaks ja kiiremaks, et taotlejad saaksid tagasisidet mõistliku aja jooksul, aidates seega vähendada halduskoormust.

Seadusega nähakse ette võimalus viia keskkonnaloa menetlus läbi kiiremini, et ennetada elutähtsa teenuse katkemise ohtu. Selleks sätestatakse, et elutähtsa teenuse puhul edaspidi keskkonnaloa menetlusele avatud menetluse sätteid ei kohaldata. Seletuskirjas öeldakse, et ebastabiilsuste tõttu energiaturul on keskkonnaloa menetluse muutmise vajadus elutähtsa teenuse katkemise ohu ennetamiseks juba ilmnenud. Paljudel elektri- ja soojatootjatel on vaja riskide ennetamiseks võtta kasutusele turul saadaolevaid alternatiivseid kütuseid.

Menetluse käigus täiendas Riigikogu jahiseadust puudutavaid sätteid: ühelt poolt piiratakse pliisisaldusega laskemoona kasutamist märgaladel, teisalt hakkab seadus lubama kasutada hallhülge jahil mootorsõidukit. Samuti laiendati Keskkonnaameti õigust teha jahipidamises erisusi sigade Aafrika katku leviku tõkestamise kõrval ka teiste ulukite kaudu levivate haiguste tõkestamiseks ning tehti selgemaks põdra, punahirve, metssea ja metskitse jahiloa väljastamise korra sõnastust, kuna seaduse mõtte vastu kiputi eksima.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Kalle Grünthal Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 41 ja selle vastu oli kuus Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis 51 häälega vastu valitsuse algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) (737 SE), mis võimaldab üle minna täisdigitaalsele relvaloamenetlusele ning võtta kasutusele uue teenistus- ja tsiviilrelvade registri.

Seaduse kohaselt hakatakse relvalubade ja Euroopa Liidu tulirelvapasside taotlusi ja nendega seotud dokumente Politsei- ja Piirivalveametile esitama registri iseteeninduskeskkonna kaudu elektrooniliselt. Relvaregister liidestatakse teiste loamenetluses vajalike andmekogudega ning päringud automatiseeritakse.

Registris luuakse kaupmehekeskkond, kus relvakaupmehed näevad relvalube ning saavad müüa relvi, nende olulisi osi ja laskemoona. Muudatuste jõustumisel väljastatakse load elektrooniliselt ning paberil väljastatakse üksnes relvaga rahvusvaheliseks liiklemiseks vajalikke lube. Elektrooniliseks muutub ka relvaloa omaja järelevalvetoimik.

ELi õigusest tulenevalt sätestatakse relvadealase infovahetuse täpsem kord. Teiste riikidega teavet vahetavaks asutuseks määratakse Politsei- ja Piirivalveamet. ELis vahetatakse siseturu infosüsteemi kaudu infot tulirelvaga reisimiseks väljastatud dokumentide kohta ja teavet selle kohta, kas riik on keeldunud inimesele relvaluba väljastamast.

Riigikogu võttis 48 häälega vastu valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (738 SE), mille üks eesmärk on ajakohastada viiteid riigiabi käsitlevatele Euroopa Liidu õigusaktidele. Kuna eelnõu algatamise ajaks ei olnud Euroopa Komisjon uusi riigiabi suuniseid ja uut grupierandi määrust vastu võtnud, täitis juhtivkomisjon eelnõus olnud lüngad vajalike viidetega Euroopa Komisjoni õigusaktidele. Selleks, et rakendada uusi riigiabi meetmeid kalandusvaldkonnas, ajakohastatakse viited ka kalandusturu korraldamise seaduses ja vedelkütuse erimärgistamise seaduses ning rakendatakse muudatused tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023.

Seaduse teine eesmärk on lõpetada riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel maatulundus- või muul maal, sest tõrjeabinõude rakendamise kohustus on andnud soovitud tulemuse, umbrohu laialdane levik on vähenenud ja põllumajandusmaa kasutajad teevad ka ilma riikliku sekkumiseta oma põllumaal järjepidevat umbrohu-, sealhulgas tuulekaera tõrjet.

Riigikogu võttis 48 häälega vastu ka valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse (760 SE), mille peamine eesmärk on tõsta muuseumikogude ja muuseumiteenuste kvaliteeti, uuendada muuseumide rahastamise aluseid ning luua uus riigi infosüsteemi kuuluv rahvakultuuri andmekogu.

Seadusega lihtsustatakse museaalide muuseumikogust väljaarvamise aluseid ja korda – edaspidi otsustab väljaarvamise muuseum ise, mitte muuseumi asutaja. Samuti laiendatakse asutuste ja isikute ringi, kellele võib riigile kuuluvast muuseumikogust välja arvatud asju üle anda. Peale kultuuripärandiasutuste võib neid edaspidi üle anda ka asutustele, kes tegutsevad avalikes huvides. Samuti uuendatakse muuseumide rahastamise süsteemi.

Muudatustega luuakse ka uus andmekogu, mis sisaldab infot rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, juhendajate ning rahva- ja kultuurimajade või nendega seotud rajatiste kohta. Andmekogu luuakse Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse registri ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse valdkondliku rahvakultuuri andmekogu asemele ning seda hakkab haldama Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Riigikogu võttis 50 häälega vastu valitsuse algatatud maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (761 SE), mille eesmärk on tagada tõesed andmed omandi kohta, et kaitsta maaomanike õigusi, sealhulgas tagada õiglased maksusoodustused ja -vabastused ning soodustada kinnisvara käivet.

Maastikuobjektid muutuvad looduslike protsesside, inimtegevuse ja täpsema kaardistamise tulemusel, mistõttu võivad katastris registreeritud andmed muutuda ebatäpseks. Katastriandmed on aluseks maa maksustamisele ja neid andmeid kasutades täidetakse ka paljusid avalikke ülesandeid. Nii on oluline, et katastriandmetele saaks tugineda, andmed oleksid terviklikud ning nende andmete kvaliteet oleks usaldusväärne. Riiklikes registrites registreeritud andmed peavad kajastama tegelikku olukorda looduses.

Seadusega kavandatakse omandiga seotud andmete parandamiseks lihtne ja võimalikult vähekoormav haldusmenetlus. Muudatused võimaldavad senisest sujuvamat ja vähem bürokraatlikku omandi kasutamist ja käsutamist. Nende eesmärkide saavutamiseks parandatakse ebatäpseks muutunud piiriandmeid ning reguleeritakse täpsemalt maakasutusõigusi puudutava ruumilise informatsiooni loomist ja avalikustamist.

Riigikogu võttis 46 häälega vastu valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse (767 SE), millega täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid. Muudatuste eesmärk on tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele kõrgharidusele juurdepääs ja suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut.

Seadusega kaotatakse võimalus õppida samal ajal tasuta mitmel erialal. Samal kõrgharidusastmel uuesti tasuta õppimiseks peab lõpetamisest möödunud olema vähemalt 10 aastat. Kõrgkoolid saavad õiguse küsida õppeteenustasu neilt, kes soovivad samal õppeastmel õppida kolmandat korda.

Samuti piiratakse tasuta õppimise võimalusi pärast katkestamist. Kõrgkoolid saavad õiguse nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilastelt, kes katkestavad õpingud, kui semestri algusest on möödunud rohkem kui 70 päeva. Õppekava tasuta vahetamiseks tuleb selle sobivuses veenduda ühe aasta jooksul. See tähendab, et pärast õpingute katkestamist võib tasuta õppesse astuda üliõpilane, kes on samal kõrgharidusastmel õppinud vähem kui ühe aasta ehk vähem kui 365 kalendripäeva. Akadeemilisel puhkusel viibitud aega ei arvestata selle aja hulka.

Sarnaselt praegusele on võimalik halduslepinguga kokku leppida õppekavades, kus võib tasuta õppida ka teist korda, nagu õpetajakoolitus või tervishoid, või sisekaitselises ja riigikaitselises rakenduskõrgkoolis kehtestada erisused õigusaktidega.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused täpsustavad Euribori fikseerimise kuupäevi ja intressiarvestust. Samuti täiendatakse seadust võimalusega anda õppelaenu esimese aasta õppuritele alates 15. septembrist, nagu see on teiste õppurite puhul.

Riigikogu lõi üleminekusätte üliõpilaste jaoks, kes on kõrgkooli astunud ja õpingud katkestanud enne 2024/2025. õppeaastat. Neile kehtib kuni 2026/2027. õppeaasta lõpuni praegune kord, mille järgi saab samas kõrgharidustaseme õppes uuesti tasuta õppima asuda, kui õpingud on katkestatud enne õppekava poole nominaalaja täitumist.

Riigikogu tegi ka muudatuse, mille järgi võib kõrgkool õppekorralduslike otsuste vaidlustamiseks näha otsuste ajakriitilisuse tõttu ette haldusmenetluse põhimõtetest erineva tähtaja. Muudatuse järgi peab kõrgkool õppesse vastuvõtmisega, lõputöö või lõpueksami hindamisega seotud otsuste vaidlustamiseks jätma vähemalt kolm ja teiste õppekorralduslike otsuste vaidlustamiseks vähemalt 10 tööpäeva.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Margit Sutrop Reformierakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis 45 häälega vastu valitsuse algatatud kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse (768 SE), millega antakse riigihalduse ministrile kohanimenõukogu arvamusele tuginedes õigus muuta Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatut kohanime, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus seda ise tegema.

Seaduse kohaselt teeb valdkonna eest vastutav minister omavalitsusele nimemuutmiseks ettepaneku, kui kasutusel olev kohanimi on selgelt seostatav Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastaste isikute või sündmustega või muul moel sobimatu Eesti aja- ja kultuurilooga. Minister saab olla omavalitsuse asemel kohanime määrajaks juhul, kui kohanimenõukogu on ministrile esitatud arvamuses leidnud, et näiteks tänav, tee või väljak on nimetatud Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu sõjakangelaseks nimetatud isiku või Eesti omariiklust kahjustanud sündmuse järgi, mis tähendab, et kehtiv kohanimi on kohanimeseadusega vastuolus.

Kui omavalitsus ei ole kahe kuu jooksul ettepaneku saamisest kohanime muutnud, siis määrab riik avalikust huvist lähtuvalt ise sobimatu kohanime asemele uue. Enne uue nime määramist tuleb küsida ka omavalitsuse arvamust. Uue kohanime määramisega seotud muudatused aadressiandmete süsteemi infosüsteemi teeb Maa-amet ning kulud viitade või siltide soetamiseks ja paigaldamiseks hüvitatakse riigieelarvest. Praegu vajab ekspertiisi ligikaudu 15 kohanime, mille muutmisega kaasneks kulu summas kuni 30 000 eurot.

Läbirääkimistel võttis sõna Ivi Eenmaa Reformierakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis 44 häälega vastu sotsiaalkomisjoni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse (770 SE), millega antakse represseeritu staatus neile asumisel sündinud inimestele, kelle vanemad ei naasnud Eestisse viivitamatult pärast vabastamistõendi saamist.

Muudatuste kohaselt loetakse represseerituks kõik inimesed, kes on asumisel sündinud viie aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest, sõltumata sellest, millised olid nende vanemate Eestisse mitte naasmise põhjused. Praegu on asumisel sündinutel keeruline represseeritu staatust saada, kuna sündmustest on möödunud palju aega ja tõendeid naasmise edasilükkumise põhjendatuse kohta ei ole. Edaspidi ei pea taotleja mittenaasmise põhjuseid haldusorganile selgitama ega tõendama ning piisab vaid taotluse esitamisest, kus on näidatud vanemate vabastamise otsuse aeg ning taotleja sünniaeg ja -koht.

Riigikogu võttis 45 häälega vastu valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (771 SE), millega soovitakse tagada Euroopa Liidu üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) määruse sujuv rakendamine. Seadusega arvatakse PEPP III samba regulatsiooni alla, rakendatakse sellele III samba pensioniiga ja maksusoodustusi ning lisatakse seadustesse viited PEPPile ja vastavale määrusele.

Kui seni on III sammas hõlmanud vabatahtlikke pensionifonde ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid, siis üleeuroopalise personaalse pensionitoote lisandumisega laieneb võimalik pensioniskeemide ring. Lisaks pensionifondile ja kindlustuslepingule võib PEPP olla ka alternatiivfondi, eurofondi, hoiuse või väärtpaberiportfelli kujul.

Riigikogu võttis vastu sotsiaalkomisjoni algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) (772 SE), millega nimetatakse Eesti Haigekassa ümber Tervisekassaks.

Asutamise ajal oli Haigekassa põhifunktsiooniks solidaarse ravikindlustussüsteemi administreerimine ja ravikindlustushüvitiste võimaldamine kindlustatud inimestele, kuid praeguseks on tulnud ülesandeid juurde ning asutus vastutab ka ravikindlustusega hõlmamata inimeste vältimatu abi ja rahvatervise kaitsega seotud teenuste eest. Asutusse on viidud näiteks nakkushaiguste tõrjeks ja kontrolliks vajalike ravimite hanked, vaktsiinihanked, vaktsiinikahjude hüvitamine ja ka vastutus perearstiabi korralduse eest. Muutunud ülesannete tõttu nimetatakse Haigekassa Tervisekassaks, mis rõhutab asutuse tegevuse lõppeesmärki – inimese tervise hoidmist ja taastamist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 34, selle vastu hääletas üheksa ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis 43 häälega vastu valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse (762 SE), millega täiendatakse seadust seoses septembris allkirjastatud Eesti ja Soome vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppega, mille eesmärk on toetada inimeste vaba liikumist Eesti ja Soome vahel ning lihtsustada rahvastiku üle arvestuse pidamist. Kokkuleppe alusel vahetatavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid.

Riigikogu võttis 44 häälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (763 SE), millega ratifitseeritakse septembris allkirjastatud kokkulepe, mille kohaselt saab Eesti Soome kolinud inimeste kohta kiiret ja korrektset infot, millele saab tugineda, sest riigid peavad tagama edastatavate andmete õigsuse. Kokkuleppe alusel saadud andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid.

Riigikogu võttis 46 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ (775 OE), millega kiidetakse heaks uuendatud julgeolekupoliitika alused, mis kirjeldavad 2023. aasta alguse seisuga julgeolekukeskkonda, selgitavad pingelisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas Eesti eesmärke ja kirjeldavad eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi.

Julgeolekupoliitika alused käsitlevad Eesti tegevust viies tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus ja riigi kerksus, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek ja avalik kord, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Muu hulgas näeb alusdokument sõjalise kaitse kulude tasemeks ette vähemalt kolm protsenti SKPst, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine. Samuti tagatakse julgeolekupoliitika aluste kohaselt riigi eelarvestrateegias püsirahastus elanikkonnakaitse arendamisele.

Dokument lähtub uuendatud strateegilisest ohuhinnangust ning toetub 2017. aastal vastu võetud julgeolekupoliitika alustele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mati Raidma Reformierakonna, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Heiki Hepner Isamaa ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Esimese lugemise läbis Riigikogu liikme Tarmo Kruusimäe algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (766 SE), mis näeb ette, et kui isik on esitanud teistmisavalduse kuni 1. jaanuarini 2006. aastal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel ja sellele avaldusele ei ole antud menetlusluba, siis võib ta uues tsiviilkohtumenetluse seadustikus esineva aluse olemasolul esitada Riigikohtule kuue kuu jooksul uue teistmisavalduse.

Õiguskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Ettepanekut toetas üheksa, selle vastu oli 10 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Seega jääb eelnõu menetlusse, kuid langeb menetlusest välja Riigikogu volituste lõppedes.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu täiskogus ei leidnud toetust Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete ja ravimite käibemaksu langetamiseks 5 protsendile“ eelnõu (758 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek langetada toiduainete ja ravimite käibemaks viiele protsendile.

Läbirääkimistel võttis sõna Merry Aart Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Otsuse poolt hääletas 12 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Vastuvõtmiseks vajanuks otsus vähemalt 51 häält.

Istung lõppes kell 18.03.

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]