Riigikogu kuulas ära majandus- ja tööstusministri aastaettekande
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo andis Riigikogu täiskogu istungil ülevaate riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest, keskendudes majanduse ja konkurentsivõime olukorrale ja edendamisele.
„Eesti majanduse väljavaated on head. Mitme näitaja järgi on majandus taastumas,“ lausus Keldo. „Ekspordi, tööstuse ja jaemüügi kasv ning elavnenud laenuturg viitavad paranemisele alates eelmise aasta keskpaigast. Konjunktuuriinstituudi oktoobri kindlustunde parameetri kohaselt jõudis tarbija kindlustunne viimase 15 kuu kõrgemaile tasemele. Ma nendin, et see on veel endiselt madal, aga suund on selgelt sammhaaval paremuse poole.“
Ministri sõnul on ka eksperdid optimistlikud. „Eesti Panga prognoosi järgi kasvab majandus tänavu 0,6% ning järgnevatel aastatel juba üle 3%. Optimistina usun, et tänavu taastume ja järgnevatel aastatel kiireneb kasv veelgi. Meil on eeldused tõusta üheks kiiremini kasvavaks ja arenevaks majanduseks meie regioonis ja tegelikult ka terves Euroopas,“ ütles ta.
Keldo märkis, et majanduse kestlik areng algab julgeolekust. Ta viitas, et oleme oma riigi kaitsmisesse panustamisel esirinnas, panustades edaspidi kaitsevõimesse vähemalt 5% SKPst. Ta sõnas, et need investeeringud tugevdavad riigikaitset, aga toetavad ka kodumaist majandust – mullu oli kaitsekulude panus majandusse rekordiline 490 miljonit eurot.
Majanduse ja ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisemaks muutmiseks on Keldo sõnul kavas lihtsustada asjaajamist ettevõtjatele, vähendades tarbetut bürokraatiat ja asendades suurt halduskoormust tekitavad aruanded andmete automaatse liikumisega riigi ja ettevõtjate vahel. Samuti tegeletakse Euroopa Liidu toetuste ning investeeringute Eestisse toomisega.
„Kui lubame ettevõtlusel kasvada, saab seda hoogsamalt teha ka majandus. Eesti konkurentsivõime ja jõukus kasvavad siis, kui tööstus muutub teadmuspõhisemaks ja targemaks. See tähendab digitaliseerimist, automatiseerimist ning panustamist senisest enam teadus- ja arendustegevusse,“ rõhutas Keldo. Veel tõi ta välja ekspordikasvu olulisuse ning riigi esindajate rolli maa turundamisel ja uutele turgudele pääsemise lihtsustamisel.
Väljakutsetest tõi Keldo esile noored, kes ei õpi ega tööta. „Noorte töötuse määr kasvas Eestis perioodil 2023–2024 kõige rohkem kogu Euroopa Liidus. See viitab vajadusele keskenduda noorte kaasamisele ja ennetavatele meetmetele, et hoida tööturu positiivset trendi pikaajaliselt,“ lausus ta. Noorte töötuse määra vähendamiseks peavad töötamise reeglid olema ministri sõnul paindlikud ja bürokraatiavabad nii noore kui ka tööandja jaoks.
Keldo toonitas, et tööturgu kaasajastades tuleb tähelepanu pöörata sellelegi, et kõigil oleks eri eluvaldkondades võrdsed võimalused. „Samaväärse töö eest peavad inimesed saama võrdset palka. Sooline palgalõhe on viimase kümne aasta jooksul vähenenud üle 40%, kuid viimase kolme aasta jooksul on langus pidurdunud,“ nentis ta. Keldo lisas, et tööandjad saavad palgalõhet oma ettevõttes analüüsida läbi digilahenduse Palgapeegel.
Kokkuvõttes ütles minister, et majanduse kasvatamiseks tuleb mitmel rindel järjekindlalt tegutseda ning oma roll selles on meil kõigil.
Läbirääkimistel võtsid sõna Õnne Pillak Eesti Reformierakonna, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Jaak Aab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Aleksandr Tšaplõgin Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.
Ühe eelnõu arutelu jäi pooleli
Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine“ eelnõu (679 OE) esimene lugemine, mis jätkub esmaspäevasel istungil.
Eelnõuga tehakse ettepanek peatada e-hääletamise läbiviimine Eestis kuni kontrollsüsteemide puuduste kõrvaldamiseni. Seletuskirjas viidatakse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 2025. aasta õiguslikule hinnangule Eesti e-hääletamise kohta, milles tunnustatakse edusamme, kuid osutatakse ka puudustele.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
